Sinilill

Allikas: Vikipeedia
Sinilill
Harilik sinilill (Hepatica nobilis)
Harilik sinilill (Hepatica nobilis)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond: Tulikalised Ranunculaceae
Perekond: Sinilill Hepatica
Mill.

Sinilill (Hepatica) on taimeperekond tulikaliste sugukonnast.

Süstemaatika, klassifikatsioon ja taksonoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbes 6 liiki, mis kasvavad põhjapoolkeral. Sinilille on jaotatud päris mitme liigi vahel. Küsimus liikide arvust on vaidluse all. Olukorda komplitseerib laialdane hübridiseerimine. Liikide hulka kuuluvad harilik sinilill ja transilvaania sinilill. Nende kahe liigi hübriid on keskmine sinilill.

Varem on sinililled koos ülaste ja karukelladega paigutatud ülase perekonda. Sinilille perekonna esmakirjeldaja on Philip Miller (1754).

Perekonnanimi on tuletatud sõnast hēpar 'maks' ja tähendab 'maksa-' (sinilille peeti maksarohuks, sest juurmised lehed meenutavad maksasagaraid ning on alt maksa värvi). Sõna pärineb keskaegsest ladina keelest.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sinililled on talihaljastest püsikutest tugeva risoomiga rohttaimed. Juurmised lehed on pika raoga, kolmehõlmalised, pisut maksataolised, pealt rohelised, alt pruunikaslillad. Kõrvallehed puuduvad. Kolm ovaalset kõrglehte paiknevad tupetaoliselt. Varrel on üksik õis. Õiekate on lihtne, kroonlehetaoline, tavaliselt viie kuni kaheksa tuhmsinise, harvem roosa või valge tupplehega. Tolmukaniidid on arvukad, peaaegu valged. Vili on ovaalne, karvane pähklike lisemega (elaiosoomiga).

Kromosoomide arv: 2n=14.

Eestis kasvab looduslikult ainult harilik sinilill. Harilikul sinilillel on teisendid teravahõlmine sinilill (Hepatica nobilis var. acuta) ja ümarahõlmine sinilill (Hepatica nobilis var. obtusa), mida varem tunti liikidena Hepatica acutiloba (ka Hepatica acuta, Hepatica triloba acuta) ja Hepatica americana (ka Anemone hepatica, Hepatica hepatica, Hepatica triloba americana, Anemone americana). Teravate hõlmadega juurmiste lehtedega harilik sinilill on levinud Euraasias, ümarahõlmine teisend Ameerikas. Esimesel teisendil on lehtede pikkus 10 cm, teisel harva üle 7 cm. Teravahõlmisel sinilillel võib olla kuni 7 hõlma, sest ka hõlmadel võivad olla hõlmad.

Teravahõlmine sinilill on inglise keeles sharp-lobed hepatica 'teravahõlmine sinilill'. Ümarahõlmine sinilill on inglise keeles round-lobed hepatica 'ümarahõlmaline sinilill' või round-leaved hepatica 'ümaralehine sinilill'.

Ka Aasia teisendit on peetud omaette liigiks Hepatica asiatica. Sinilille on jaotatud päris mitme liigi vahel. Liikide arv on vaidluse all. Olukorda komplitseerib laialdane hübridiseerumine.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

bio.edu.ee - Sinilill