Urmas Tartes
| Urmas Tartes | |
 |
|
| Sünniaeg | 19. september 1963 |
| Sünnikoht | Tartu |
| Rahvus | eestlane |
| Amet | vabakutseline loodusfotograaf |
| Õppinud | bioloog-zooloog |
| Tehnika | Canon |
| Auhindu | WPY 2009 kategooria võitja |
| Kodulehekülg | kodulehekülg |
Urmas Tartes (sündinud 19. septembril 1963 Tartus) on eesti bioloog ja loodusfotograaf.
Sisukord |
Elukäik [muuda]
Tartes sündis Tartus 19. septembril 1963.
Oma haridusteed alustas ta Nõo Keskkooli matemaatika ja füüsika eriklassis, mille lõpetas 1982. aastal kuldmedaliga.
Pärast kohustusliku armeeteenistuse läbimist (1983–1985) asus ta õppima Tartu Ülikooli bioloogia-zooloogia erialale. Tartes lõpetas ülikooli 1989. aastal cum laude.
1989. aastal asus ta insenerina tööle Zooloogia ja Botaanika Instituuti, kus jõudis ametis olla ka vanemlaborandi (alates 1991. aasta sügisest) ja haldusdirektorina (alates 1992. aasta aprillist).
1996. aasta jaanuarist kuni 2004. aasta lõpuni oli Tartes tööl Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktorina. 2005–2010 töötas professorina Eesti Maaülikoolis.
Alates 2010. aasta jaanipäevast tegutseb vabakutselise loodusemehena.
Tartes ja fotograafia [muuda]
Fotograafiaga puutus Tartes juba varakult kokku, kuna tema isa ja vend olid aktiivsed harrastusfotograafid. Esimese fotoaparaadi sai ta algklassides ja selleks oli "Smena Simbol". Kuna sellises vanuses oli filmide ilmutamine liiga keeruline, rauges aastate möödudes ka esimene fotograafiaalane huvi.
Huvi taasilmnes ülikooliõpingute ajal, kui teda hakkas huvitama entomoloogia ja tekkis vajadus putukakogu järele. Kuna soov kogu koostamiseks ei olnud nõnda tugev, et ta oleks olnud valmis selle jaoks putukaid nõela otsa ajama, leidis ta, et kollektsiooni võib kokku panna ka fotomaterjalidest. Esimeseks sihipäraselt tehtud putukapildiks oli 1985. aastal botaanika praktikumi käigus Saaremaal Smenaga tehtud foto haavalumikust.
Järgmiseks aparaadiks oli juba ZBI-st kasutada saadud Zenit TTL koos vaherõngaste ja objektiiviga "Helios". Siiski ei olnud ka selle aparaadiga võimalik veel väga heal tasemel putukapilte teha. Sellele järgnevalt tutvus Tartes juba põhjalikult kogu tolleaegse eraalakirjandusega, mida Tartust leida võis. Kolleegi Enno Merivee nõuannetest ajendatult jõudis ta suurendiobjektiivide kasutamiseni ning aja jooksul paranes tehtavate putukapiltide kvaliteet.
Tartes on aktiivne publitseerija. Aastast 2000 hakkasid tema sulest ilmuma looduse leheküljed SL Õhtulehes. Alates 2002. aastast tegutseb Tartes fotoõpetajana EestiFoto stuudios. On olnud lektoriks paljudel erinevatel fotokoolitustel. Ta esineb regulaarselt loodusettekannetega erinevatele auditooriumitele. On olnud mitmete fotokonkursside ja Matsalu filmifestivali žürii liige.
Ühiskondlik tegevus [muuda]
Urmas Tartes kuulub Eesti Looduseuurijate Seltsi ning on Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni esimees.
Ta on kuulub Eesti Rooma Klubisse.
Näitused [muuda]
- 2002 – "Tilluke mitmekesisus" Tartumaa Keskkonnateenistuse tellimusel
- 2004 – "Toredad putukad" Põlvamaa raamatukogus
- 2005 – "Toredad putukad" Tallinna Rocca al Mare Gümnaasiumis
- 2006 – "Tilluke mitmekesisus" Albu mõisas (Keskkonnaministeeriumi toetusel)
Raamatud [muuda]
- 2001 – "Bioloogia gümnaasiumile" (3. osa), Eesti Loodusfoto, ISBN 9985830466 (koos Tiiu Kulli, Kalevi Kulli ja Mart Viikmaaga; toimetaja Kalle Hein)
- 2008 – "Legendiloomad", Varrak, ISBN 9789985317822 (koos Jaak Põderiga)
- 2009 – "Loodusfoto lugu ja lumm", Varrak, ISBN 9789985319901 (koos Arne Aderiga)
Tunnustused [muuda]
See pilt tunnistati 2008. aastal Looduse Aasta Foto konkursil loomaportreede kategoorias teise koha vääriliseks.[1]
Fotograafia-alased tunnustused [muuda]
- 1997 – ajakirja Eesti Loodus kaanepildikonkursi võitja.
- 2002 – peapreemia loomapiltide arvestuses, Aasta Loodusfoto konkurss.
- 2004 – parima metsapildi eripreemia, Aasta Loodusfoto konkurss.
- 2008 – teine koht loomaportreede arvestuses, Looduse Aasta Foto konkurss.[1]
- 2009 – esimene koht Looduse Aasta Foto konkursil kategoorias "Loomaportreed" ja äramärgitud töö kategoorias "Vormi mängud looduses".[2]
- 2009 – esimene koht kategoorias "loomad oma elukeskkonnas" rahvusvahelisel loodusfotode võistlusel Veolia Environnement Wildlife Photographer of the Year 2009[3]
Isiklikku [muuda]
Urmas Tartes on abielus ja tal on kaks last.
Galerii [muuda]
-
Vaade Suure Munamäe vaatetornist
-
Jägala juga Vabariigi aastapäeval 2005. aastal
-
Laulusääsk (Culex pipiens)
-
Sinilill (Hepatica nobilis)
-
Pilliroolehetäid
-
Rästik (Vipera berus)
-
Puugipask (Fuglio septica; limaseen)
-
Sügisene lehemuster Puhtulaiul. Naat (Aegopodium podagraria)
.jpg)
Viited [muuda]
Vaata ka [muuda]
Välislingid [muuda]
- Urmas Tartese ajaveeb
- Eestifoto.ee Urmas Tartesest
- Rainer Kerge: "Kümblev kiilassilm on aasta parim loomaportree" Õhtuleht, 21. märts 2009
- Riho Laurisaar: "Kunagi päästavad putukad meid näljasurmast" Eesti Päevaleht, 13. juuni 2009
- Birgit Püve: "Lumekirp tõi foto-Oscari" Eesti Ekspress, 29. oktoober 2009
- Urmas Tartese artikleid
- "Mis on loodusfoto?" Looduspilt.ee
- "Loodusfoto eetikast" Loodusring.ee
- "Mõistatuslikud putukad..." Eesti Loodus, 5/1999
- "Lähipildistamine looduses 2" Eesti Loodus, 6/2002
- "Kuidas näha putukaid?" Eesti Loodus, 8–9/1997
- "Nõgeseliblika mitu palet" Eesti Loodus, 8/1998
