Homöopaatia

Homöopaatia (kreeka k όμοιος, hómoios 'sarnane', πάθος, páthos 'kannatus') on alternatiivmeditsiini haru, mis põhineb põhimõttel, et "sarnane ravib sarnast" (ladina k similia similibus curentur)

Homöopaatia teaduslikuks alusepanijaks on 19. sajandi algul elanud Saksa arst Christian Friedrich Samuel Hahnemann (1755–1843).

Homöopaatias kasutatakse haiguste ravimiseks ülimalt lahjendatud aineid, mis suuremas kontsentratsioonis kutsuksid esile ravitava haigusega sarnaseid sümptomeid. Homöopaatilised ravimid on tihti nii tugevasti vees või alkoholis lahjendatud, et lahuses ei pruugi sisalduda enam ainsatki raviaine molekuli, kuid homöopaatia praktiseerijate kinnitusel on veel/suhkrul mälu, mis "talletab selles sisaldunud lahustatud ainete informatsiooni". Hahnemann soovitas enamikku ravimeid lahjenduses 30C, mis tähendab, et valmistatakse lahus, mis sisaldab 1 tilga ravitinktuuri ja 99 tilka lahustit, siis võetakse 1 tilk seda lahust ja 99 tilka lahustit ja korratakse protseduuri 30 korda. Tulemuseks on lahus vahekorras 1:10⁶⁰. Iga korra vahel raputatakse lahust 100 korda eesmärgiga raviainet aktiveerida ehk potentseerida. Patsiendile väljastatakse homöopaatiline ravim tavaliselt väikeste suhkrupillide kujul.

Homöopaatilises ravis kasutatakse vähemalt kahte käsiraamatut - Materia Medicae kirjeldab raviaineid ja nende põhjustatavaid sümptomeid. Homöopaatiline repertoorium kirjeldab võimalikke haigustunnuseid ja nende raviks kasutatavaid aineid. Arst, kuulates ära patsiendi, määrab raviks aine, mis mõjutab võimalikult parandavalt kogu inimloomust, e. inimese kolme eksisteerimise tasandit: vaimset, emotsionaalset ning ka füüsilist. Kasutusel on üle 3000 erineva aine - sh ravimtaimed, loomsed produktid, mineraalid jm - millest u 300 on Materia Medicae tüüpi käsiraamatutes põhjalikult kirjeldatud.

Homöopaatia toimimise kontrollimiseks on läbi viidud tuhandeid uuringuid. Kriitikud (e arendajad) nimetavad homöopaatiat pseudoteaduseks ja pettuseks, mille väited on vastuolus füüsika ja keemia tuntud seadustega. Sellegipoolest arvatakse maailmas olevat u 550 000 praktiseerivat homöopaati, kõige rohkem Euroopas ja Indias (300 000).

Teadmist, et sarnane ravib sarnast, on olemas paljude rahvaste pärismeditsiinis, kus kasutatakse inimsuhtlemist.