Kaali kraater

Allikas: Vikipeedia
Kaali kraater
Kaali kraater aastal 2007
Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010

Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).

Kaali kraatri juurde on rajatud Kaali külastuskeskus.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaali kraater on 3 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 22 m ning kraatrit ümbritseb 4...9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m.

Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriidiumi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat[1]. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hilisemad söeproovide radiokeemilised analüüsid on kokkupõrke dateeringuks andnud 700 +/-200 aastat eKr (geoloog Ago Aaloe andmetel). See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites, asetades sündmuse ajalooliselt arenenud perioodi.

Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal.

Mõningad vesiroosid, mis järves kasvavad, on sinna istutatud 2006. aastal.[2]

Probleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 2007 on täheldatud tendentsi, et sealkandis toimuvate pulmade käigus reostavad pidulised Kaali kraatrit.[3]

Kaali järv kohapärimuses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Matthias Johann Eiseni muistendikogumikus "Esivanemate varandus" avaldatud kohamuistendi järgi oli Kaali järve kohal mõis, kus mõisahärra tosinast lapsest kõige vanem ja kõige noorem – poeg ja tütar – soovisid omavahel abielluda. Kirikuõpetaja ütles, et see on võimalik, ja laulatas nad mõisas ära. Pärast laulatuse talitamist ei jäänud kirikuõpetaja pulmapeole, vaid kiirustas koju, käskides kutsaril kiiresti sõita ja keelates tal tagasi vaadata. Kutsar vaatas keelus üle astudes tagasi ja selsamal silmapilgul, kui ta tagasi vaatas, nägi, et mõis vajus maa sisse. Järele jäänud suur järsk auk, millel vesi alati sees on. Muistendi järgi tuleb mõis järves nähtavale iga aasta samal päeval, kui mõis ära vajus, ja kaob mõne minuti pärast taas. Eiseni avaldatud tekst põhineb Valjala kihelkonna Lõve vallast kogutud muistendil, mille on saatnud J. Ratas aastal 1896.[4][5]

Uurimislugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1927. aastal uuris Ivan Reinwald, kas Kaalis leidub kipsi. Arvamuse kraatrite meteoriitse päritolu kohta avaldas 1928. aastal. Aastal 1935 leidis ta esimesed meteoriidikillud.[6]

Kaali järve käsitlusi teaduses ja kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lennart Meri oma teoses "Hõbevalge" ja mitmed teised uurijad (sh Vello Lõugas) on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumise, muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast (ka muinassaarlaste sõjajumala Tharapita lendamisest Ebavere mäelt Saaremaale) või maailmarändur Pythease reisikirjadega.

Aastal 2003 valmis Urmas E. Liivi populaarteaduslik dokumentaalfilm "Kaali saladus".[7]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Veski, S., Heinsalu, A. & Kirsimäe, K. Kaali meteoriidi vanus ja mõju looduskeskkonnale Saaremaa Piila raba turbaläbilõike uuringu põhjal. Eesti Arheoloogia ajakiri. (PDF) Kasutatud 22.03.2009.
  2. Liise Kallas. Kaali kraatris õitsevad Kuressaarest pärit vesiroosid. Oma Saar (interneti versioon), 17. juuli, 2007
  3. Pulmalised loobivad Kaali kraatrisse sodi. Delfi, 22. august 2007]
  4. Mattias Johann Eisen. Esivanemate varandus. Koostanud ja redigeerinud Herbert Tampere. Tallinn: Sinisukk 2000, lk 100–101
  5. Kaali mõisa järv. –Matthias Johann Eisen. Esivanemate varandus. II. Kodused jutud. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2002, nr 58.
  6. Geoloogilisi andmeid, Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal, muinas.struktuur.ee
  7. http://www.vesilind.ee/?2,22

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]