Kaali kraater
Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).
Kaali kraatri juurde on rajatud Kaali külastuskeskus.
Aastal 2003 valmis Urmas E. Liivi populaarteaduslik dokumentaalfilm "Kaali saladus".[1]
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
1927. aastal uuris Ivan Reinwald, kas Kaalis leidub kipsi. Arvamuse kraatrite meteoriitse päritolu kohta avaldas 1928. aastal. Aastal 1935 leidis ta esimesed meteoriidikillud.[2]
Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriidiumi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat[3]. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hilisemad söeproovide radiokeemilised analüüsid on kokkupõrke dateeringuks andnud 700 +/-200 aastat eKr (geoloog Ago Aaloe andmetel). See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites, asetades sündmuse ajalooliselt arenenud perioodi.
Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal.
Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumise, muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast või maailmarändur Pythease reisikirjadega.
[redigeeri] Kirjeldus
Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m.
Mõningad vesiroosid, mis järves kasvavad, on sinna istutatud 2006. aastal.[4]
[redigeeri] Probleemid
Aastal 2007 on täheldatud tendentsi, et sealkandis toimuvate pulmade käigus reostavad pidulised Kaali kraatrit.[5]
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Viited
- ↑ http://www.vesilind.ee/?2,22
- ↑ Geoloogilisi andmeid, Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal, muinas.struktuur.ee
- ↑ Veski, S., Heinsalu, A. & Kirsimäe, K. Kaali meteoriidi vanus ja mõju looduskeskkonnale Saaremaa Piila raba turbaläbilõike uuringu põhjal. Eesti Arheoloogia ajakiri. (PDF) Kasutatud 22.03.2009.
- ↑ Liise Kallas. Kaali kraatris õitsevad Kuressaarest pärit vesiroosid. Oma Saar (interneti versioon), 17. juuli, 2007
- ↑ Pulmalised loobivad Kaali kraatrisse sodi. Interneti Portaal "Delfi", 22. august 2007
[redigeeri] Kirjandus
- Lennart Meri. "Hõbevalgem", 1984
- Reet Tiirmaa. "Kaali meteoriit", 1994.
- Vello Lõugas. "Kaali kraatriväljal Phaethonit otsimas", 1996.
- Kaalijärv looduskaitse alla. Uus Eesti, 6. aprill 1938, nr. 96, lk. 3.
- Kaali järv – ainulaadne loodusime Euroopas. Uus Eesti, 10. aprill 1938, nr. 100, lk. 3.
- Eesti omapäraseim loodusnähtus – Kaalijärv. Päevaleht, 23. juuni 1939, nr. 168, lk. 5.
[redigeeri] Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaali kraater |
- Kaali Külastuskeskus
- Earth Impact Database
- Kaali meteoriidikraatrid
- Kaali kraatriväli
- Uno T. Toru, "Päikese poeg hukkus Saaremaal", Maaleht, 27. november 2003
- Veljo Kuivjõgi, "Prantslased aitavad Kaali kraatri saladusi avastada", Meie Maa 12. september 2006 (viidatud läbi uudisteportaali saarlane.ee)
- Rita Loel, "Kaali järve äärde tuleb mälestusmärk Lennart Merile", Oma Saar, 31. märts 2009
- Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal, muinas.struktuur.ee
