Karl Siilivask
Karl Siilivask (sündinud 20. jaanuaril 1927 Veriora vallas Võrumaal) on eesti ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia liige.
Sisukord |
Haridus [muuda]
1940 asus ta õppima Võru Keskkooli, kus sõjasündmuste ning nõukogude tagalasse evakueerumise tõttu õpingud katkesid. 1945 sooritas ta lõpueksamid Tallinna 9. Keskkoolis. 1951 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo osakonna, 1954 kaitses kandidaadiväitekirja ja 1968 doktoriväitekirja veebruari- ja oktoobrirevolutsioonist Eestis.
Teenistuskäik [muuda]
Aastatel 1954-1957 oli Karl Siilivask Tartu Ülikooli Nõukogude Liidu ajaloo kateedri vanemõpetaja, 1957-1969 dotsent, 1969-1974 professor, olles ühtlasi 1962-1974 kateedrijuhataja, 1962-1964 ja 1971-1973 ajaloo-keele- ning 1973-1974 ajalooteaduskonna dekaan. Aastatel 1974-1983 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi direktor, 1984-1992 sektorijuhataja, aastatel 1974-1992 ühtlasi kohakaaslasena Tartu Ülikooli professor. Alates 2004. aastast töötas Karl Siilivask Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse vanemteadurina.
1977 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ajaloo alal.
Teadustöö [muuda]
Akadeemik Karl Siilivase uurimistöö peasuundadeks on 19. ja 20. sajandi Eesti ajalugu ja teadusajalugu. Ta on avaldanud üle 200 teadustöö, sh ligikaudu 40 monograafiat, koostanud kesk- ja kõrgkoolide ajalooõpikuid. Teadusajaloo valdkonnast on tähtsaimaks kolmeköitelise „Tartu Ülikooli ajalugu 1632-1982“ koostamine ja vastutav toimetamine. Ta on sarja „Ülikooli ajaloo küsimusi“, mida on ilmunud üle 30 köite, algataja. Tema töö kajastub seeriakogumikes „Teaduslugu ja nüüdisaeg“ „Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist“ ning Balti teadusajaloo konverentside materjalides (a-st 1977 „Historiae Scientarum Baltica“). Alates 1995. aastast on akadeemik Siilivase eestvedamisel koostamisel ja toimetamisel „Eesti teaduse biograafiline leksikon“, millest on tänaseks ilmunud 1. ja 2. köide.
Teadus-organsisatsiooniline tegevus [muuda]
Ülikooliaastail oli akadeemik Siilivask Üliõpilaste Teadusliku Ühingu ja spordiklubi esimees. 1971-1985 oli ta Tartu Ülikooli ajalookomisjoni esimees ning aastast 1974 Eesti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühenduse esimees, 1991-1993 ja 1999-2001 Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Balti Assotsiatsiooni president ja 1993-1999 asepresident.
