Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland

Allikas: Vikipeedia

"Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" on August Wilhelm Hupeli valgustuslikus vaimus koostatud topograafia (kohtade kirjeldus) Eesti- ja Liivimaast. Teos koosneb neljast köitest, mis on välja antud vastavalt 1774, 1777, 1782 ja 1789.[1]

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimeses köites (1774) püüab Hupel tuua selgust Liivimaa mõistesse. Tavaelus nimetatakse Liivimaaks nii Liivimaad kitsamas mõttes (Liivimaa hertsogiriiki) kui ka Liivimaad ja Eestimaad koos.[2] Lisaks on pool Liivimaa hertsogiriiki asustatud eestlaste poolt, ilma Eestimaa osaks olemata, nii on see nimetus mittetäielik. Ka tava nimetada mõlemat maad nende ülemmaakohtu asukoha järgi vastavalt Riia ja Tallinna kindralkubermanguks teeb eksituse veel suuremaks, kuna pole aru saada, kas on mõeldud kogu kubermangu, ühte maakonda või ainult vastava linna lähiümbrust.[3] Vahetegemiseks kasutab Hupel sõna hertsogiriik (Herzogthum): Liivimaa hertsogiriik (Herzogthum Liefland) vastab Riia kindralkubermangule (rigische Generalgouvernement) ilma Saaremaa provintsita (Provinz Oesel); Eestimaa (Ehstland) kas täiendiga või ilma Tallinna kindralkubermangule (revalsche Generalgouvernement).[4][5]. Andmete vähesuse tõttu ei käsitle Hupel niinimetatud Poola Liivimaad (polnische Liefland), mis oli varem Liivimaa osa.[6] Hupel eelistab nimena Liefland'i Livland'ile, mille oli hiljuti kasutusele toonud August Ludwig von Schlözer – viimase nimekuju sai siiski valdavaks. Seejärel kirjeldab mõlemat maad linnade, kreiside ja kihelkondade kaupa, käsitleb mitmeid ühisemaid teemasid nagu loodus ja ilmastik, olulisemad elanikkonnagrupid, seisuslikud ja riiklikud institutsioonid. Iga kihelkonna kohta toob Hupel ära sealsete mõisate eesti- või lätikeelsed nimed ning annab andmeid mõisate suuruse, omanike ja ajaloo kohta, toob ära vaatamisväärsused, koolid ja heategevad institutsioonid.Eraldi peatükk on pühendatud kohalikele seadustele, kus kuritööde ja karistuste osas ülistab ta valgustajatele iseloomulikult piinamise ärakaotamist.

Teine köide (1777) katab kultuuri- ja sotsiaalsfääri, kus autor iseloomustab aadlikke, vaimulikke, kodanikke ja teisi vabu inimesi ning pärustalupoegi (Erbleute)[7] Talupoegade kirjeldus sai alles hilisemal ajal hinnatuks (ning tsiteerituks). Suur osa teisest köitest on pühendatud majandusele – agraarajaloo tollasele kesksele adramaa mõistele, talupoegade rõhutud ja reglementeerimata juriidilisele seisundile ning Balti provintside kaubandusele. Viimast pidas Hupel ise oma teoses ka kõige tähtsamaks.

Kolmandas köites[8] (1782) on esimesest veel detailsemalt juttu linnadest ja administratiivsest jaotusest.

Neljas köide (1789), pealkirjastatud kui "Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft, zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland" ("Riia ja Tallinna asehalduskonna praegune seisukord. Liivi- ja Eestimaa topograafiliste teadete lisanduseks"), valmis 1787. aastal (trükiti 1789). Selleks hetkeks oli Venemaa keisririigi keskvalitsus hakanud tundma rohkem huvi topograafia vastu ning kohustanud erinevaid kohalike omavalitsuste ametkondi ning pastoreid saatma asehaldusvalitsusele vastavat informatsiooni. 1786. aastal sai Hupel "austusväärse ülesande" selle põhjal koostada Riia topograafiline kirjeldus. Valminud teos ületas selle, mida telliti. Eestimaa kohta oli Hupelil vähe uut materjali, mistõttu Liivimaa osa oli uudsem ja põhjalikum.

Hupel suhtub asehalduskorda positiivselt: Katariina II osav poliitika korra loomisel, selgem seadusandlus, mõisnike õiguste piiramine (aadlimatrikli ja maanõuniku ametikoha kaotamine) ning akulturatsiooni (eri rahvusrühmade kultuurilise lähenemise) algus.

Topograafia nõrgaks küljeks osutusid kohati ebatäpsed kaardid: Hupel toetus neis Jakob Friedrich Schmidtile Peterburi Teaduste Akadeemiast. Oma uurimistöö neljandas, lisaköites võis Hupel aga juba arvestada Mellini atlasega, mis oli uus tase tollases kartograafias. Illustratsioonid olid tal see-eest igas köites oma aja kohta väga heal tasemel, need tegi Johann Christoph Brotze.

August Wilhelm Hupel

Kaastöölised[muuda | muuda lähteteksti]

Hupel suutis niivõrd detailse ja mahuka teose luua ainult tänu suurele hulgale kaastöölistele, kes katsid võrgustikuna nii Eesti- kui ka Liivimaa. Enamik neist olid kihelkonnapastorid, ent palju oli ka ärksaid ja valgustusmeelseid aadlikke ning linnakodanikke. Kindlalt on teada ligikaudu sadakond kaastöölist, kuid ilmselt oli neid tunduvalt rohkem, sellele viitavad Hupeli kirjavahetus, teose struktuur ning see, et toona eelistati veel tihti oma töid avaldada anonüümselt.

Väljaandmine[muuda | muuda lähteteksti]

Topograafia andis välja Hupeli sõber kirjastaja ja raamatukaupmees Johann Friedrich Hartknoch, kes elas Riias. Oma trükikoda tal polnud, raamatud trükiti Saksamaal. Trükki toimetamisele eelnevalt rändas käsikiri korrektuuride tegemiseks korra edasi-tagasi, aga ka muudel põhjustel venis trükkimine vähem või rohkem kõikide köidete puhul, mis mõjus autorile rusuvalt.

Hupel loobus honorarist – see oli esimeste köidete ilmumise ajal veel ehk valgustajale sobiv, kuid hiljem enam mitte, mistõttu Hupel palus Hartknochil valetada, et talle makstakse.

19. sajandi alguses plaanis Hupel välja anda veel ka viienda köite, asudes selle jaoks ka aktiivselt materjali korjama, kuid et Hartknoch oli surnud, ei leidnud ta oma teosele enam sobivat kirjastajat.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Üldandmed EEVAs". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2007. Vaadatud 2. jaanuaril 2008.
  2. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&eid=29446&tid=831 "Nicht selten bezeichnet man in gemeinen Leben durch Liefland, als einen allgemeinen Ausdruck, zwey Herzogthümer, deren ein eben so, nemlich Liefland, das andre Ehstland heißt."
  3. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&eid=29483&tid=831
  4. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&eid=29447&tid=831
  5. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&eid=29483&tid=831
  6. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&eid=29447&tid=831
  7. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&eid=29752&tid=832
  8. August Wilhelm Hupel, Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, Dritter Band, Riia, 1782

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Indrek Jürjo. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel (1737-1819). Tallinn, 2004. Lk 142-210
  • Allgemeine Literatur-Zeitung, Numero 210, 26. Junius 1794, 801-808

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]