Valjala kirik

Allikas: Vikipeedia

Valjala kirik

Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas Valjala kirik on vanim säilinud kivikirik Eestis. Ta on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Valjala kirikut peetakse vanimaks säilinud kivikirikuks Eestis.

[redigeeri] Ajalugu

Algkirikut hakati ehitama 1227. aastal, kui ristirüütlid Valjala maalinna viimase paganate kantsina Eesti aladel alistasid.
Algkirik Valjalas oli väike ja meenutas kabelit: koosnes nelinurksest ruumist (millele liitus poolringi-kujuline apsiid) ja lõunaküljel asuvast käärkambrist.
13 sajandi kolmandal veerandil kohandati kirik ümber kindluskirikuks.
Lorentzoni poolt 1820. aastal valmistatud altar on 1997. aastast arvel kunstimälestisena.
Altarimaalid on pärit 19. sajandist.
Oreli ehitas 1888. (mõne allika järgi 1870.) aastal Gustav Normann. Orel on ühe manuaaliga, pedaaliga ja kaheksa registriga.
1922. aastal lõi äike kirikusse ja põletas torni endise, barokkstiilis katuseosa.
Aknavitraažid on loonud 1970.–1980. aastatel Dolores Hoffmann.
2004. aastal sai orel põhjaliku remondi Ago Tindi poolt.

[redigeeri] Kirjeldus

Piiratud peaaegu ringikujulise kiviaiaga. Alumine osa algkiriku müüridest on säilinud praeguseni kooriruumi seintes ja käärkambris. Tollest perioodist on kooriruumi põhjaseinal säilinud ka algupärased seinamaalingute fragmendid, mida peetakse vanimateks säilinud seinamaalinguteks Eestis.

Tornimüüris on trapetsiaalsete hauaplaatide fragmente, mis kõik on muinsuskaitse all kunstimälestistena.

Kirikus asuvad massiivne dolomiidist ristimiskivi (mis tõenäoliselt algselt kuulus Haapsalu linnusekirikule) ja Pöide kiriku ristimiskivi 14. sajandi I poolest.

Valjala kirik on teeliste kirikute nimekirjas, kiriku juures asub pastoraat.

Valjala kiriku portaali on kujutatud Valjala valla vapil.