Kihelkonna kirik

Allikas: Vikipeedia
Kihelkonna Mihkli kirik (2009)
Kihelkonna Mihkli kirik
Foto: Ave Maria Mõistlik, 2005
Kihelkonna kiriku kellatorn

Kihelkonna Mihkli kirik ehitati 13. sajandi kolmandal veerandil. Säilinud on kiriku võlvimaalingud 13. sajandist. Renessanss-stiilis altarimaal on maalitud aastal 1591 ja kantsel valmistatud aastal 1604, mida täiendati 1794. aastal. Sakraalehitisest endast uuem kooriruumi idaküljel asetsev käärkamber ehitati 19. sajandil.

14 registriga oreli ehitas kirikule 1805. aastal meister Johann Andreas Stein. See orel on Eesti vanim. Friedrich Weissenborn ehitas selle 1890. aastal ümber ja lisas teise manuaali, millega lisandus ka neli registrit.

Kellatorn, mis asub kirikust eraldi, ehitati 1638. aastal. Kellad paiknesid eraldiasuvas hoones kuni läänetorni ehitamiseni aastail 18971899. Kellatorn on ainulaadne kogu Baltikumis, kuna on vanim säilinud kirikust eraldiseisev kellatorn. Pärast 2009. aasta restaureerimist kostab sealt taas kellahelin.[1]

Kihelkonna Mihkli kirikut kasutab EELK Kihelkonna Mihkli kogudus.

Kirikutorn meremärgina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirikul on tähtsus ka meremärgina, kirikutorn on Kihelkonna ülemine päevamärk. See moodustab liitsihi Kihelkonna alumise päevamärgiga. Märkide vahekaugus on 2695 meetrit ja sihi asimuut on 128,9°.

Märgi number VTA nimekirjas oli 923.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


58.36028322.035817