Kihelkonna kirik
Kihelkonna Mihkli kirik ehitati 13. sajandi kolmandal veerandil. Säilinud on kiriku võlvimaalingud 13. sajandist. Renessanss-stiilis altarimaal on maalitud aastal 1591 ja kantsel valmistatud aastal 1604, mida täiendati 1794. aastal. Sakraalehitisest endast uuem kooriruumi idaküljel asetsev käärkamber ehitati 19. sajandil.
14 registriga oreli ehitas kirikule 1805. aastal meister Johann Andreas Stein. See orel on Eesti vanim. Friedrich Weissenborn ehitas selle 1890. aastal ümber ja lisas teise manuaali, millega lisandus ka neli registrit.
Kirikul on tähtsus ka meremärgina (päevamärk). See moodustab sihi Kihelkonna alumise päevamärgiga.
Kellatorn, mis asub kirikust eraldi, ehitati 1638. aastal. Kellad paiknesid eraldiasuvas hoones kuni läänetorni ehitamiseni aastail 1897–1899. Kellatorn on ainulaadne kogu Baltikumis, kuna on vanim säilinud kirikust eraldiseisev kellatorn. Pärast 2009. aasta restaureerimist kostab sealt taas kellahelin.[1]
Kihelkonna Mihkli kirikut kasutab EELK Kihelkonna Mihkli kogudus.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Viited
- ↑ Rene Reinsoo, "Kihelkonna kiriku nimepäev ja kiriku kellatorni restaureerimisjärgne avamine", Meie Maa, 24. september 2009
[redigeeri] Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kihelkonna kirik |
Kihelkonna kirik kultuurimälestiste riiklikus registris- Kihelkonna kirik võrgukohas kirikud.muinas.ee
- Kihelkonna kirik Veeteede Ameti navigatsioonimärkide registris
Kirik: Kihelkonna
Mõisad: Atla mõis | Karala mõis | Kotlandi mõis | Kuusnõmme mõis | Lahetaguse mõis | Loona mõis | Lümanda mõis | Oju mõis | Paju mõis | Pidula mõis | Pilguse mõis | Rootsiküla mõis | Tagamõisa mõis
