Karja kirik

Allikas: Vikipeedia
Karja kirik

Karja Katariina kirik asub Põhja-Saaremaal Leisi vallas Linnaka külas.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirik on rajatud 13. sajandi neljandal veerandil või 14. sajandi alguses Gotlandi (Ojamaa) meistrite poolt. Kirjalikke teateid kiriku ehitamise kohta pole. Veel enne kivikiriku ehitamist, juba aastal 1254, asus Karjas puukirik. Kirik on tegev kirik olnud läbi aegade. Kuni 1896. aastani olid koguduse vaimulikud baltisakslased. Esimeseks eestlasest vaimulikuks oli Karl Wöhrmann 18961926. Tema poeg on märterpastor Erik Vooremaa. Praegu kasutab seda Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Karja Katariina kogudus.

Arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karja kirik on üldkujult ühelööviline ning säilitanud oma ehitusaegse ilme. Algselt on kirik täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja ehitise paks müür. Märkimisvääne on Karja kiriku vormilahendus. Seinapinda on vähendatud miinimumini. Võimsate mõigasroietega võlvid algavad madalalt ja tõusevad siis kõrgusesse. Nõnda on saavutatud suhteliselt väikeses hoones avaruse mulje.

Portaalid, võlvitoed ja päiskivid on kaunistatud meisterliku kõrggooti vormides loomutruu naturalistliku taimedekooriga, milles on palju ühist Pöide ja Muhu kirikuga. Ilmselt on raiddekoor loodud samade Gotlandilt ja Saksamaalt pärit meistrite poolt. Kirikul on klaasvitraažaknad. Lõunaküljel asub seitsme mitmevärvilise kroonlehega roosaken.

Detail Karja kiriku lääneportaalilt

Kooriruumi ja käärkambri võlvipealsetesse on ehitatud kaks kaminat. Kiriku lääneviilu nišis asub Stockholmis 1926. aastal valatud pronksist tornikell, mis annetati kirikule samal aastal seoses restaureerimistööde lõpetamisega. Karja kiriku ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teeb temast ainulaadse kiriku Baltikumis ja kogu Põhja-Euroopas.

Karja kiriku sisevaade.
Trapetsiaalsed hauaplaadid Karja kiriku aias

Kiriku pühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus.

Algselt kolme portaaliga kirik sai Jüriöö ülestõusu ajal kannatada. Lõhuti külgmine põhja- ja lõunaportaal. Põhjaportaal müüriti peale seda kinni, lõunaportaal varjati 16. (teiste andmete järgi 18.) sajandil eeskojaga. Kooriruumi kõrval asub kahe võlvikuga käärkamber. Peaportaal avaneb läände, 1887. aastal valminud altar jääb peaportaali vastu. Altari kavandas Peterburi arhitekt F. Giencken.

Neogooti stiilis kujundusega orel asub peaportaali kohal rõdul ja selle on 1882. aastal valmistanud Tallinna orelimeister Gustav Normann. Karja kiriku kantsel on heatasemeline puunikerduslik kunstiteos, mille on valmistanud 1638. aastal tolleaegne Kuressaare meister Balthasar Raschky. See taani ajast pärit hilisrenessansi stiiliperioodi kuuluv kõnetool on taas restaureeritud 1997. Kantsli tahkudele on paigaldatud kohaliku mõisnike kolm kaksikvappi.

Suure väärtusega on ka tänaseni säilinud tammepuust annetustepakk, kaetud raudvitstega ja mitme tabalukuga suletav. Kunstimälestisena hoitakse kirikus väikest puidust altari krutsifiksi 15. sajandist. Omapärane ja huvipakkuv on ka altaripiibli must sametkate, millele on kalasoomustest tehtud lambakujuline mosaiik.

Karja kirikuaias on kaks kaitsealust hauaplaati. Reljeefse malta ristiga trapetsikujuline plaat pärineb arvatavasti 14. sajandist, kolme süvistatud kreeka ristiga osaliselt säilinud plaat 15. sajandist.

Reljeefid ja skulptuurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raidreljeef Kolgata.
Katariina skulptuurigrupp Karja kiriku võidukaare põhjaküljel
Püha Nikolause skulptuurigrupp võidukaare lõunaküljel, vaade idast
Püha Nikolause skulptuurigrupp, vaade läänest
Konsool põhjaseinal

Karja kiriku suureks väärtuseks on realistlikult teostatud suured skulptuurigrupid võidukaare piilareil, mis on sarnased Gotlandi talupoeglikule kunstitraditsioonidele. Karja kiriku skulptuuride loojaks nimetab Rootsist pärit kunstiteadlane Tor Helge Kjellin, kes töötas Karja kirikus 1922.–1925. aastani, lihtsalt "Karja meistrit" keda arvatakse olevat pärit Gotlandilt. Professor Kjellini initsiatiivil lühendati kiriku rõdu, mis varem ulatus kuni esimeste pinkideni võidukaare ees, kuna see varjas seintel olevad kaunistused.

Lõunaeeskoja ukse kohal asub varem portaali kohal olnud raidreljeef "Kolgata". See kujutab stseeni piiblist: keskel ristilöödud Kristus, vasakul Neitsi Maarja, paremal on Ristija Johannes. Neitsi Maarjast vasakul on ristilöödud kurjategija, kes oma pattu kahetses. Tema hing lahkub kehast väikese lapse kujul, kelle võtab vastu ingel, kes viib selle taevasse. Kristuse pea on pööratud tema poole. Parempoolne kurjategija oma pattu ei kahetsenud. Tema hinge haarab endale irvitav sarviline kurat, kes viib selle kurjategija hinge põrgusse. Kõige selle kohal on stiilne kristlik sümbol – rist ja veel kõrgemal Neitsi Maarja täht.

Võidukaare põhjaküljel on Aleksandria Katariinat ja teisi legendikaaslasi kujutav skulptuurigrupp. Selle keskel seisab piibliraamatu ja palmioksaga Katariina, keda kroonivad taevased inglid. Põlvitavad keisrinna Faustina ja väepealik Porphyrius hoiavad kinni Katariina mantlist. Püha Katariina jalge all kägaras paganlik Rooma keiser Maxentius, kelle kukalt kratsib irvitav kurat. Vasakul näeme apostel Paulust mõõgaga ja paremal apostel Peetrust võtmega.

Võidukaare lõunaküljel on kujutatud kiriku teine pühak Püha Nikolaus, piiskopiriides, kõrge mitramütsiga. Nikolausest paremal on mungariides mees, kes hoiab käes paati, olles seega sümboolne laevapäästja. Lääneservas näeme kohtuteenrit nööriga kinniköidetud noormeest hoidmas, mis on meenutus kolmest süütust noorukist, keda ebaõiglaselt püüti kohtuotsusega süüdi mõista.

Huvitav on pikihoone vöödekaart toetava seinapiilari kaunistus põhjakapiteelil. Keskel näeme klatšijuttu rääkivat naist, kelle haarab oma haardesse pikaküüneline kurat, viies naise hinge põrgusse. Paremal on vaikiv noormees pühakirja kuulamas. Tema kohal on vaikimise sümbol – roosiõis.

Laemaalingud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sümboolne taevalagi.

Kjellini töö tulemusena on täna kõigile näha omapärased suure kunstiväärtusega maagilised laemaalingud, mis on maalitud kiriku kooriruumi lakke, roidekaarte vahele ümber päiskivi ja mis maaliti ilmselt juba kiriku valmimisel. Reformatsiooni järgne luterlik kirik ei soosinud paganlikke märke ja kõik maalingud kaeti lubjakihiga, mis eemaldati alles aastatel 1923–1925 toimunud restaureerimise käigus.

Lakke maalitud maagilistest märgid kannavad nii kurja peletamise kui sügavat süboolset tähendust. Päiskivist lõunas paiknev kolmjalg muistne aja liikumise sümbol, ka päikese võrdkuju ning viikingite jumal Odini märk, ristiusus kolmainsuse printsiibi tähistaja. Paganlik märk, säärkurat, pidi aitama tõrjuda kurja.

Maagiline paganlik märk on ka pentagramm. Ka see märk oli Idamaades pahade vaimude peletaja. Arvati, et sellele annab erilise jõu selle kujutise pidevjoonsus ja põiming. Lisaks pentagrammile on lakke maalitud 13 väikesest ruudust koosnev põiming, mis koosneb ühest suurest ruudust ja kahest risti asetatud ristkülikust. Suur ruut oli keskajal maailma sümbol ning kaks risti asetatud ristkülikut moodustavad sümboolse kreeka risti kujutise – kristliku sümboli.

Altari kohal näeme ka kristlikku õnnesümbolit – Neitsi Maarja tähte.

Orel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karja kiriku oreli ehitas ilmselt meister Gustav Normann 1882. aastal. Rippuval pedaalil registreid ei ole; kasutab neid seitset, mis manuaalis avatud on. Oreli traktuur on mehaaniline.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


58.52338622.732606