Europiidne rass

Allikas: Vikipeedia
Aristoteles, üks Lääne filosoofia rajajaid

Europiidne rass ehk europiidid (kõnekeeles ka valge rass, kaasaegses Ameerika inglise keeles Caucasian, ka Caucasoid, "kaukaasia rass") on levinud käsitluse järgi inimrass, mille põlisasuala on Euroopa ning mis on levinud ka Ameerikasse, Lõuna-Aafrikasse ning Okeaaniasse. Rassi tunnuseks on eelkõige hele nahavärv.

Nõukogude antropoloogilised alajaotused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastavalt ühele Nõukogude perioodil ametlikult tunnustatud ning Nõukogude antropoloogide poolt enamlevitatud teooriale on europiidne rass üks kolmest põhirassist. Vastavalt sellele teooriale jaotuvad europiidid omakorda balkani-kaukaasia, indo-vahemere, keskeuroopa, atlandi-balti ja valgemere-balti rassiks.

Balkani-kaukaasia rassile on iseloomulikud tumedad juuksed ja silmad, rohke habemekasv, kumera seljaga nina, lühipealisus (lame kukal) ja suur kasv.

Indovahemere rassile on omased tumedad silmad, tumedad lainelised juuksed, tõmmu nahk, kitsas nägu, pikk nina, enamasti pika- või keskpealisus.

Keskeuroopa rassi iseloomustavad heledamad juuksed ja eelkõige heledamad silmad ja keskmine kasv, pikapealisust on suhteliselt vähem.

Rooma esimene keiser Augustus

Atlandi-balti rassi kuuluvad heledate juuste ja silmadega, suhteliselt pikapealised, kitsa ja kõrge näoga suurekasvulised inimesed.

Valgemere-balti rassile on nagu eelmiselegi iseloomulikud heledad juuksed ja silmad , kuid enamik on lühipealised, kasv keskmine, nägu laiem ja madalam, nina paljudel lühike ja nõgusa seljaga. Leidub nõrku mongoliidseid tunnuseid.

  • idabalti tüüp
  • valgemere tüüp: Ida-Euroopa põhjaosas

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aarja rass

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • ENE 3. köide (1988), lk 637