Delta

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib jõedeltast; kreeka tähe kohta vaata artiklit Delta (täht); Nigeeria osariigi kohta Delta osariik; Colorado linna kohta vaata artiklit Delta (Colorado)

Niiluse delta nähtuna kosmosest. NASA foto.

Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.

Delta tekib purdosakeste (peamiselt liiva, aleuriidi ja saviosakeste) settimisel aeglasema vooluga jõelõigul. Tavaliselt on selleks jõesuue. Setete kuhjumisel muutuvad nad takistuseks jõevoolu teel ning jõgi peab otsima uue tee. Setteist moodustuvad saared ja poolsaared.

Delta kuju mõjutavad lained ja looded. Lained takistavad deltade arengut, uhtudes setteid jõesuuetest laiali ja moodustades rannavalle, mis täidavad suuetevahelist ala ja ummistavad ka jõesuudmeid. Tugeva lainetuse korral võivad rannavallid ummistada kõik suudmed peale ühe. Delta võib esineda ka siis, kui jõgi hargneb suudme lähedal ja harud ühinevad taas enne rannavallist läbimurdmist, näiteks Guadalquiviri jõe delta.

Ka looded takistavad delta moodustumist: mõõnaga jõest välja voolav merevesi uuristab lehtrikujuliselt laieneva suudme ja uhub setted avamerele, tõusuga ujutab meri jõekaldad üle ning kannab setteid jõesängist välja. Suure hulga setete puhul võib delta siiski moodustuda, sest jõgi moodustab mitu lehtersuuet, mille vahele jääb saari. Näiteks Jangtse ja Meghna jõed.

Delta võib moodustuda ka sisemaal. Näiteks Okavango ja Bartangi jõgi moodustavad delta, aga harujõed ei suubu kuhugi, vaid kaovad hoopis kõrbeliiva. Nigeri jõel on keskjooksul sisedelta, aga allavoolu harud ühinevad taas. Sisemaa deltasid ei nimetata siiski alati deltaks.

Termin "delta" on pärit Herodotoselt, kes märkas Niiluse delta sarnanemisest kreeka tähele Δ. Delta kuju ei pea aga olema tingimata kolmnurka meenutav, näiteks Mississippi delta on niinimetatud linnujala-tüüpi. See on tüüpiline väga seteterikkale jõele: jõesetted moodustavad pikki poolsaari, mille vahele jäävad lahed.

Deltaaladel või nende vahetus läheduses elab tihti palju inimesi. Põhjuseks on enamasti viljakas muld, mis soodustab põllupidamist. Paljud suured linnad, nagu Aleksandria, Kolkata, Rotterdam, Shanghai, Marseille ja New Orleans, on tekkinud suurte deltat moodustavate jõgede suudmealale.

Paljud linnad, mis on ehitatud mere kaldale jõesuudme vahetusse lähedusse, ei pruugi enam olla mere kaldal, sest jõesetteist tekib pidevalt juurde uut maad. Näiteks Mississippi jõe delta tungib edasi kiirusega umbes 60, Niiluse delta aga "kõigest" 3 m aastas.

Maailma suurim delta on tekkinud Brahmaputra ja Gangese suudmealale. Enamiku sellest alast katab Bangladeshi Rahvavabariik. Eesti jõgede suurimad deltad on Kasari jõel ja Emajõel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]