Mahiloŭ

Allikas: Vikipeedia
Mahiloŭ

[ mahilj'ou ]
valgevene Магілёў * / Mahiloŭ
*transkriptsioon: Magiljov
vene Могилёв
(Mogiljov)

Coat of Arms of Mahiloŭ, Belarus.png
Mahiloŭ vapp
Pindala: 110,5 km²
Elanikke: 372 000 (2009)

Koordinaadid: 53° 55′ N, 30° 21′ Ekoordinaadid: 53° 55′ N, 30° 21′ E
Linna raekoda

Mahiloŭ (ka Magiljov) on linn Valgevenes, Mahiloŭ oblasti keskus. Asub Dnepri ääres.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esmakordselt mainitud 1267. aastal. Arheoloogiliste väljakaevamiste alusel oli asula Mahiloŭ kohal juba 11. sajandil.

14. sajandiks oli see kujunenud piirkonna käsitöö- ja kaubanduskeskuseks. Edaspidi kuulus piirkond Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriiki. Asulasse rajati 1526. aastal linnus. Mahiloŭ sai Magdeburgi õiguse järgi linnaks 1577. aastal.

1595. aastal vallutasid linna ukraina kasakad Severin Nalivaiko juhtimisel.

1772. aastal läks linn Esimese Poola jagamise tulemusena Venemaa keisririigi kosseisu. Vastavalt Venemaa Keisririigi haldusjaotusele sai linn 1773. aastal Mahiloŭ kubermangu keskuseks, hiljem asehaldurkonna keskuseks ja Valgevene kubermangu maakonnalinnaks. 1802. aastal sai taas kubemangulinnaks.

Esimese maailmasõja ajal, 1915. aasta augustist kuni 1917. aasta novembrini asus Mahiloŭs Vene armee ülemjuhataja peakorter. Augustis 1917 oli ta Kornilovi mässu keskus.

Nõukogude võim kehtestati detsembris 1917. aastal. 3. märtsil 1924. aastal läks linn Vene NFSV koosseisust Valgevene NSV koosseisu.

26. juulil 1941 vallutasid linna Saksa väed. Okupatsioon kestis 28. juunini 1944, mil Punaarmee vallutas Mahiloŭ.

2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mahiloŭ elanikest valgevenelasi 87,43 %, venelasi 7,15 %, ukrainlasi 1,06 %, juute 0,2 % ja poolakaid 0,17 %. Valdav suhtlemiskeel on linnas siiski vene keel.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]