Betoon

Allikas: Vikipeedia
USA betoonitöölised
Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul.

Betoon (prantsuse keeles béton < ladina keeles bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.[1]

Betoon koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest.[1] Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistumise teel.[1]

Kuulsate betoonehitiste hulka kuuluvad Hooveri pais, Panama kanal ja Rooma Panteon. Varaseimad laialdased betoontehnoloogia kasutajad olid vanad roomlased ja Rooma impeeriumis oli betooni kasutus laialt levinud. Roomas asuv Colosseum ehitati suuremaljaolt betoonist ning Panteon on antiikaja suurim kuppelehitis. Pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist muutus betooni kasutamine haruldaseks, kuni see tehnoloogia 18. sajandi keskel uuesti kasutusele võeti. Tänapäeval on betoon kõige laiemalt levinud inimese poolt valmistatud materjal.

Betoon, mille sideaineks on tsement, saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava kõvaduse.

Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon).[1]

Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga ehitusdetaile või terveid ehitisi.

Raudbetooni puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk.

Tiheduse järgi jaotatakse betoonid järgmiselt:

  • raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m³
  • normaalbetoon kuivtihedusega 2000–2600 kg/m³
  • kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m³.[2]

Teine jaotus, samuti tiheduse põhjal:

Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ära betooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral.[1]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tehnikaleksikon, lk 58
  2. EVS-EN 206-1 "BETOON Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus"

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]