Sooraud

Allikas: Vikipeedia
Sooraud

Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide hrl mullataoline, terajas või muguljas kogum[1].

Soomaak on limoniit, mis on ladestunud rauarikkast põhjaveest soisel alal.

Soomaagist hakati Eesti alal rauda sulatama meie ajaarvamise alguse paiku ja seda tehti 17.18. sajandini[viide?]. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel ja seda tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena.

1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina ja sisaldab kuni 40% rauda[viide?].

Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi[viide?]:

2C + O2 → 2CO; ... Fe2O3+ 3CO →Rauamaagi taandamine→ 2Fe + 3CO2

CaCO3 → CaO + CO2; ... CaO + SiO2 →Räbu teke→ CaSiO3

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. EE 8. köide, 1995.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]