Sooraud
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide hrl mullataoline, terajas või muguljas kogum[1].
Soomaak on limoniit, mis on ladestunud rauarikkast põhjaveest soisel alal.
Soomaagist hakati Eesti alal rauda sulatama meie ajaarvamise alguse paiku ja seda tehti 17.–18. sajandini[viide?]. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel ja seda tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena.
1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina ja sisaldab kuni 40% rauda[viide?].
Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi[viide?]:
2C + O2 → 2CO; ... Fe2O3+ 3CO →Rauamaagi taandamine→ 2Fe + 3CO2
CaCO3 → CaO + CO2; ... CaO + SiO2 →Räbu teke→ CaSiO3
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sooraud |
