Eurovisiooni lauluvõistlus

Eurovisiooni lauluvõistlust korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU).

Esimene lauluvõistlus peeti 1956. aastal Šveitsis Luganos. Võistlusel osales 7 riiki.

Sisukord

1 Keelereeglid
2 Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel
- 2.1 Osalejad
- 2.2 Eesti osalemine Eurovisiooni lauluvõistlusel
3 Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad
4 Vaata ka
5 Viited
6 Välislingid

Keelereeglid [muuda]

Aastatel 1956–1965 puudusid reeglid selle kohta, mis keeles võib laulda. Siiski olid laulud alati osalevate riikide keeltes.

Aastast 1966 kehtis reegel, mille kohaselt laul peab olema ühes riigi ametlikest keeltest. Ajendiks oli Rootsi ingliskeelne laul.

Aastast 1973 anti keele valik jälle vabaks. Mitmed võidulaulud mitteingliskeelsestest maadest olid pärast seda ingliskeelsed, näiteks ABBA võidulaul 1974.

Aastast 1977 kehtestati jälle reegel, mis nägi ette laulude esitamise ainult riikide ametlikes keeltes. Erand tehti tol aastal Saksamaale ja Belgiale, kus laulude valiku protseduur oli juba jõudnud liiga kaugele, et reeglit muuta.

Aastast 1999 on jälle lubatud laulda mis tahes keeltes. Enamik laule on pärast seda ingliskeelsed. Belgia 2003. aasta laul "Sanomi" oli väljamõeldud keeles. Hollandi 2006. aasta laul oli osalt inglise keeles, osalt väljamõeldud keeles. Kõik võidulaulud alates 1999. aastast on olnud ingliskeelsed. Esimene mitte-ingliskeelne võidulaul oli 2007. aasta Serbia võidulaul "Molitva".

Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel [muuda]

Eurovisiooni debüüdid aastakümnete järgi: ██ 1950ndad██ 1960ndad██ 1970ndad██ 1980ndad██ 1990ndad██ 2000. aastad
1: Osalesid Jugoslaavia all 1961. aastast kuni 1991
2: Osalesid Jugoslaavia osana, hiljem Serbia ja Montenegro kuni 2005. aastani

Alates 1956. aastast on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud viiskümmend üks riiki, neist kakskümmend viis on ka võitnud vähemalt ühel korral. Võistlust organiseerivad igal aastal Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) koos ühe liidu liikmega. Ringhäälingud erinevatest riikidest saadavad võistlusele laulu ja edastavad hääled, et leida kõige populaarsem laulu võistluselt.

Osalemine on avatud kõigile aktiivsetele EBU liikmetele. Et olla aktiivne liige, ringhääling peab olema Euroopa ringhäälingute piirkonnas või Euroopa Nõukogu liige. Võistlemiseks sobivus ei olene geograafilisest asukohas Euroopas, olenemata sellest, et sõnas "Eurovisioon" on sees "Euro". Lähis-Ida riik, Iisrael, on olnud võistlusega seotud alates 1973. aastast.

Osalejate arv on stabiilselt kasvanud igal aastal alates seitsmest 1965. aastal, kuni üle kahekümne 1980. lõpus. Kuna osalejate arv on tõusnud on võistlusesse tulnud erinevaid eelvoore. 1993. aastal korraldati eelvoor "Kvalifikacija za Millstreet" ("Kvalifikatsioon Millstreediks"), mis korraldati Ljubljanas, kus valiti kolm Ida-Euroopa riiki esimest korda osalema põhivõistlusel. Pärast 1993. aasta võistlust muudeti formaati ning kuus madalaima kohaga riiki pidid jätma vahele järgneva aasta. 1996. aastal toodi võistlusesse sisse uus süsteem. Kõigi 29 riigi laulude helilindid saadeti rahvuslikele žüriidele. Kakskümmend neist pääses lõppvõistlusele. Norra, kui korraldaja pääses automaatselt finaali. Aastatel 1997. kuni 2001. kasutati süsteemi, kus riigid viie aasta kõige väiksema keskmise punktisummaga pidid jätma aasta vahele.

Aastatel 2001 kuni 2003 taastati süsteem, mis toimis 1994 ja 1995. aastal. 2004 toimus esimene poolfinaal. Eelneval aastal parima kümne sekka jäänud riigid kindlustasid endale automaatselt finaalikoha finaalis koos "Suure Nelikuga", kes on suurimad EBU suurimad finantsilised toetajad. Kõik ülejäänud riigid, kes liitusid võistlusega osalesid ka poolfinaalis. Kümme riiki pääsesid poolfinaalist finaali, millega osales finaalis 24 riiki. 2008. aastal korraldati esimest korda kaks poolfinaali. Sel korral pidid osalema ühes neist poolfinaalidest kõik riigid, välja arvatud korraldaja-riik ja "Suur Nelik".

Mõned riigid, nagu Suurbritannia on osalenud kõigil seni võistlustel, samas Maroko on osalenud ainult ühel korral. Saksamaa on pidanud vahele jätma ühel aastal (1996). Kaks riiki, Tuneesia ja Liibanon on liitunud võistlusega aga eemaldanud enne debüüdi tegemist. Liechtenstein, riik millel pole telekanalit on üritanud kahel korral, 1969. ja 1976. aastal, ebaõnnestunult liituda.

Osalejad [muuda]

Järgnevas tabelis on kõik riigid, kes on vähemalt ühel korral osalenud. Tumedamalt on välja toodud riigid, kes ei osalenud viimasel võistlusel (2008). Maroko osales vaid 1980. aastal. Luksemburg, üks seitsmest esimestest osalejatest, ei ole võistlusel osalenud 1993. aastast. Itaalia eemaldus võistlusest 1997. aastal. Slovakkia eelnevalt osales kolmel korral 1994 ja 1998 vahel, ebaõnnestudes pääseda parima kümne sekka, kuid naaseb 2009. aastal. Monaco naasis 2004. aastal peale kahte aastakümmet, mil Monaco ei osalenud võistlusel. Kuid Monacol ebaõnnestus pääseda finaali kõigil kolmel korral ja eemaldus võistlusest taas peale 2006. aasta võistlust. Jugoslaavia ning Serbia ja Montenegro mõlemad pole olnud osalejad vastavalt 1991 ja 2006 aastal. Serbia ja Montenegro tahtis osaleda 2006. aastal kui ühendatud riik, kuid eemaldus pärast süüdistusi taktikalise hääletuse pärast rahvuslikus eelvoorus. Serbia ja Montenegro on osalenud eraldi riikidena alates 2007. aastast. Austria, naasis pärast ühe-aastast puudumist ning eemaldus 2008. aastal. Edgar Böhm Austria ringhäälingust ütles "Me nägime juba 2007. aastal, et tulemused ei põhine laulu kvaliteedil vaid riigi asukohast".

Riik	Debüüdi aasta	Osalemiste arv	Võitude arv	Ringhääling(ud)^[1]
Albaania	2004	8	0	RTSH
Andorra	2004	6	0	RTVA
Armeenia	2006	6	0	AMPTV
Austria	1957	44	1	ORF
Aserbaidžaan	2008	4	1	İTV
Valgevene	2004	8	0	BTRC
Belgia	1956	53	1	VRT (flaami) RTBF (prantsuse)
Bosnia ja Hertsegoviina	1993	17	0	BHRT
Bulgaaria	2005	7	0	BNT
Horvaatia	1993	19	0	HRT
Küpros	1981	29	0	CyBC
Tšehhi	2007	3	0	ČT
Taani	1957	40	2	DR
Eesti	1994	17	1	ERR
Soome	1961	45	1	YLE
Prantsusmaa	1956	54	5	TF1 (1956–1981) France Télévisions (1983–)
Makedoonia	1998	11	0	MKRTV
Gruusia	2007	4	0	GPB
Saksamaa	1956	55	2	NDR (ARD)
Kreeka	1974	32	1	ERT
Ungari	1994	9	0	MTV
Island	1986	24	0	RÚV
Iirimaa	1965	45	7	RTÉ
Iisrael	1973	34	3	IBA
Itaalia	1956	38	2	RAI
Läti	2000	12	1	LTV
Leedu	1994	12	0	LRT
Luksemburg	1956	37	5	CLT
Malta	1971	24	0	PBS
Moldova	2005	7	0	TRM
Monaco	1959	24	1	TMC
Montenegro	2007	3	0	RTCG
Maroko	1980	1	0	TVM
Holland	1956	52	4	NOS
Norra	1960	50	3	NRK
Poola	1994	16	0	TVP
Portugal	1964	45	0	RTP
Rumeenia	1994	13	0	TVR
Venemaa	1994	15	1	RTR (1994, 1996, 2008) C1R (1995, 1997–2007)
San Marino	2008	2	0	SMRTV
Serbia	2007	5	1	RTS
Serbia ja Montenegro	2004	2	0	RTS/RTCG
Slovakkia	1994	6	0	STV
Sloveenia	1993	17	0	RTV SLO
Hispaania	1961	51	2	TVE
Rootsi	1958	51	5	SRT (1958) SR (1959–1979) SVT (1980–)
Šveits	1956	52	2	SF DRS
Türgi	1975	33	1	TRT
Ukraina	2003	9	1	NTU
Suurbritannia	1957	54	5	BBC
Jugoslaavia	1961	27	1	JRT

Eesti osalemine Eurovisiooni lauluvõistlusel [muuda]

Pikemalt artiklis Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel

Eesti osales esmakordselt Eurovisiooni lauluvõistlusel 1993. aastal. Ljubljanas toimunud võistlusel esindas Eestit Janika Sillamaa lauluga "Muretut meelt ja südametuld". Laul saavutas eelvoorus viienda koha ja lõppvõistlusele ei pääsenud.

Esimene tõsisem saavutus tuli 1996. aastal Oslos peetud lauluvõistlusel, kus Eestit esindas Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna lauluga "Kaelakee hääl". Saavutati viies koht.

Aastal 2000 Stockholmis peetaval võistlusel esindas Eestit Eda-Ines Etti lauluga "Once in a Lifetime". Eesti kohaks jäi neljas.

Aasta 2001 oli Eestile kõige edukam. Tanel Padar ja Dave Benton esitasid laulu "Everybody" ja võitsid.

2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindas eestit rootslane Sahlene ja ta saavutas 3. koha.

Tähelepanuväärne oli ka 2005 aasta, kui Eestit esindas ansambel Suntribe ja Šveitsi teine eesti ansambel Vanilla Ninja lauluga "Cool Vibes"

Aastal 2006 esindas Eestit jällegi rootslane – Sandra Oxenryd looga "Through my window".

Aastal 2007 esindas Eestit tuntud Gerli Padar looga "Partners in Crime".