Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel

Allikas: Vikipeedia
Eesti
Flag of Estonia.svg
Ringhääling(ud) Eesti Rahvusringhääling (ERR)
Rahvuslik eelvalik Eurolaul (1994–2008)
Eesti Laul (2009–)
Osalemiste arv 19
Esimene osalemine 1994
Parim koht 1. koht (2001)
Halvim koht Finaalis: 24. koht (1994,2011)
Poolfinaalis: 22. koht (2007)
Lingid Eurovisioon.ee – Eesti

Eesti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1993. aastast. Eesti on võitnud lauluvõistluse ühel korral: 2001. aastal Kopenhaagenis, kus Eestit esindasid Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL looga "Everybody". Aasta hiljem, 2002. aastal, korraldati lauluvõistlus Tallinnas.

Sisukord

[redigeeri] 1990ndad

Eesti esimene Eurovisioonile saadetud lugu kandis pealkirja "Muretut meelt ja südametuld" ja seda esitas Janika Sillamaa. Selleks, et pääseda Dublinis toimunud lõppvõistlusele, tuli läbida ka Ida-Euroopa uutele riikide jaoks korraldatud poolfinaal, mis toimus Ljubljanas, Sloveenias. Kahjuks, poolfinaalis jäädi viiendaks ning sellega finaali ei jõutud.

1994. aastal esindas Eestit Silvi Vrait lauluga "Nagu merelaine". Dublinis toimunud võistlusel jäädi eelviimasele ehk 24. kohale, mistõttu pidi Eesti jätma ühe aasta vahele. 1996. aastal naasis Eesti lauluga "Kaelakee hääl", mida esitasid Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna. Laul saavutas Oslos 5. koha.

1997. aastal esindas riiki taas Maarja, seekord Harmo Kallaste ja Kaari Sillamaa looga "Keelatud maa", mis saavutas Dublinis 82 punktiga 8. koha. 1998. aastal Birminghamis saavutati 12. koht Koit Toome esitatud ballaadiga "Mere lapsed". 1999. aastal esindasid Eestit Evelin Samuel & Camille Camille looga "Diamond of Night" ja saavutasid 6. koha.

[redigeeri] 2000–2002

2000. aastal oli Eesti lugu üks favoriitidest, kellele pakuti võitu. Inese esituses kõlanud lugu "Once in a Lifetime" küll võitu ei toonud, kuid saavutas selle aja kõrgeima tulemuse – 4. koha.

2001. aastal purustati eelneval aastal püstitatud rekord, kui Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL tõid lauluga "Everybody" Eestile võidu. See andis Eesti Televisioonile õiguse korraldada 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust, mis toimuski Tallinnas Saku Suurhallis. Siis esindas Eestit Rootsi lauljatar Sahlene, kes lauluga "Runaway" tõi 3. koha.

[redigeeri] 2003–2008

Eelnenud edukatele aastatele järgnes kuus aastat ebaedu, millest viiel järjestikusel aastal Eestil finaalkontserdile osalema ei pääsenudki. 2003. aastal esindas Riias Eestit ansambel Ruffus, mille esituses kõlanud lugu "Eighties Coming Back" platseerus 21. kohale. Sellest tulenevalt nimetati järgnenud mõõnaperioodi "Epliku needuseks".[1]

Alates 2004. aastast korraldatakse finaalkontserdi eel poolfinaale, et osaleda saaks suurem arv riike. İstanbulis pidid poolfinaalis osalema need riigid, kes ei jõudnud Riias esikümnesse, välja arvatud "Suure neliku" riigid (Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa), kes kvalifitseerusid automaatselt finaali. Seetõttu pidi Eesti osalema poolfinaalis, kus edasipääsuks tuli jõuda esimese kümne sekka. Neiokõsõ esituses kõlanud võrukeelne lugu "Tii" jäi 12. kohale ning Eesti pidi järgneval aastal taaskord poolfinaalis osalema.

2005. aastal jäädi tütarlaste ansambli Suntribe esitatud looga "Let's Get Loud" poolfinaalis 20. kohale. 2006. aastal jäi rootslanna Sandra Oxenrydi esituses kõlanud "Through My Window" 18. kohale.

Ka 2007. aastal jäi tulemuseks 22. koht poolfinaalis. Riiki esindas Gerli Padar looga "Partners In Crime". 2008. aastal saatis eesti rahvas Belgradisse koomikute trio Kreisiraadio. Serbo-horvaadi-, soome- ja saksakeelne lugu "Leto Svet" jäi esimeses poolfinaalis 18. kohale ehk eelviimaseks.

[redigeeri] 2009–

Septembris 2008 vahetati välja üle kümne aasta Eurolaulu produtsendina töötanud Juhan Paadam. Tema asemel hakkas Eesti rahvusliku eelvooru produtsendiks Heidy Purga. Oktoobris teatas Purga, et seni toimununud Eurolaulu asemel hakatakse korraldama lauluvõistlust nimega EESTI LAUL. Uue võistluse peaeesmärk oli tuua esile uut eesti muusikat. Eesti laul on erinevalt Eurolaulust suunatud eelkõige eesti publikule, mitte leidmaks parimat lugu Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistluseks.

2009. aastal toimunud esimeses Eesti Laulus osales sarnaselt Eurolaulule 10 lugu. Uuendusena oli kaasatud rahvahääletusele ka žürii. Esimese Eesti Laulu võitis grupeering Urban Symphony lauluga "Rändajad". Moskvas toiminud 2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse teises poolfinaalis kvalifitseerus Eesti esimest korda poolfinaalide korraldamise algusest finaali, saavutades 3. koha. Finaalis koguti 129 punkti, millega platseeruti 6. kohale. See on Eesti parim tulemus alates aastast 2002.

2010. aastal esindas Eestit Malcolm Lincoln koos grupeeringuga ManPower 4. Nende lugu "Siren" jäi Oslos esimeses poolfinaalis 14. kohale. 2011. aastal esindas Eestit Getter Jaani lauluga "Rockefeller Street" ja Eesti saavutas poolfinaalis 9. ning finaalis 24. koha.

2012. aastal Bakuus kordas Ott Lepland looga "Kuula" 2009. aasta tulemust, saades 6. koha.

[redigeeri] Osalused

Aasta Esitaja Pealkiri Keel Finaalkoht Punktid Poolfinaalkoht Punktid
1993 Janika Sillamaa "Muretut meelt ja südametuld" eesti X X 5. (eelvoor) 47 (eelvoor)
1994 Silvi Vrait "Nagu merelaine" eesti 24. 2
1996 Maarja-Liis Ilus & Ivo Linna "Kaelakee hääl" eesti 5. 94
1997 Maarja "Keelatud maa" eesti 8. 82
1998 Koit Toome "Mere lapsed" eesti 12. 36
1999 Evelin Samuel & Camille Camille "Diamond of Night" inglise 6. 90
2000 Ines "Once in a Lifetime" inglise 4. 98
2001 Tanel Padar & Dave Benton "Everybody" inglise 1. 198
2002 Sahlene "Runaway" inglise 3. 111
2003 Ruffus "Eighties Coming Back" inglise 21. 14
2004 Neiokõsõ "Tii" võru X X 12. 57
2005 Suntribe "Let's Get Loud" inglise X X 20. 31
2006 Sandra Oxenryd "Through My Window" inglise X X 18. 28
2007 Gerli Padar "Partners in Crime" inglise X X 22. 33
2008 Kreisiraadio "Leto svet" serbia,
saksa,
soome
X X 18. 8
2009 Urban Symphony "Rändajad" eesti 6. 129 3. 115
2010 Malcolm Lincoln & ManPower 4 "Siren" inglise X X 14. 39
2011 Getter Jaani "Rockefeller Street" inglise 24. 44 9. 60
2012 Ott Lepland "Kuula" eesti 6. 120 4. 100
2013

[redigeeri] Hääletamise ajalugu (1994–2011 finaalid)

Eesti on andnud kõige rohkem punkte järgnevatele riikidele:

Koht Riik Punkte
1 Flag of Russia.svg Venemaa 118
2 Flag of Sweden.svg Rootsi 100
3 Flag of Latvia.svg Läti 67
4 Flag of Norway.svg Norra 65
5 Flag of Finland.svg Soome 61

Eesti on saanud kõige rohkem punkte järgnevatelt riikidelt:

Koht Riik Punkte
1 Flag of Finland.svg Soome 61
2 Flag of Sweden.svg Rootsi 60
3 Flag of Ireland.svg Iirimaa 57
4 Flag of the United Kingdom.svg Suurbritannia 49
5 Flag of Latvia.svg Läti 48

[redigeeri] Korraldatud Eurovisiooni lauluvõistlused

Aasta Asukoht Toimumispaik Õhtujuhid
2002 Eesti Eesti, Tallinn Saku Suurhall Annely Peebo, Marko Matvere

[redigeeri] Kommentaatorid ja punktide edastajad

Aasta Telekommentaator(id) Raadiokommentaator Punktide edastaja
1994 Vello Rand Marko Reikop (Raadio 2) Urve Tiidus
1995 Jüri Pihel Ei osalenud võistlusel
1996 Marko Reikop (Raadio 2) Annika Talvik
1997 Helene Tedre
1998 Reet Linna Urve Tiidus
1999 Marko Reikop Vello Rand (Raadio 2) Mart Sander
2000 Evelin Samuel
2001 Elektra
2002
2003 Ines
2004 Maarja-Liis Ilus
2005 Mart Juur (Raadio 2)
Andrus Kivirähk (Raadio 2)
2006 Evelin Samuel
2007 Laura Põldvere
2008 Sahlene
2009 Marko Reikop
Olav Osolin (finaal)
Laura Põldvere
2010 Marko Reikop
Sven Lõhmus (finaal)
Rolf Roosalu
2011 Marko Reikop Piret Järvis
2012 Mart Juur, Andrus Kivirähk (Raadio 2)
Ilja Ban, Dmitri Vinogradov, Aleksandra Moorast (Raadio 4)
Getter Jaani

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Viited

[redigeeri] Välislingid


Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes