Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor

Allikas: Vikipeedia

Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvooruks on olnud alates 1993. aastast kaks lauluvõistlust: Eurolaul (eelnevalt Eesti Eurolaul) ja alates 2009. aastast Eesti Laul.

Eurolaul[muuda | redigeeri lähteteksti]

ETV kandis esmakordselt Eurovisiooni lauluvõistluse üle Rootsist aastal 1992, mis andis Eestile õiguse järgneval aastal ka ise lauluvõistlusel osaleda. Projekti juhiks valiti ETV režissöör Jüri Pihel (jäi sellesse ametisse aastani 1997) ning esmakordsel katsetusel kaasati abiks produtsent Jüri Makarov. Tallinnast kommenteerisid võistlust, kus Eesti veel ei osalenud, Olavi Pihlamägi ja Ivo Linna.

Eurolaul 1993[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 1993 eelvoorus osales 8 laulu, igaühe esitajaks valiti Jaak Joala soovitusel Janika Sillamaa (võimalike variantidena ringlesid ka Evelin Samueli ja Tanja Izotova nimed). Esitused ja hindamine leidsid aset ETV stuudios; punktid jagas kohalikest muusikaekspertidest koostatud žürii. Saatejuht oli Mart Sander. Kuigi võidulauluks osutus "Muretut meelt ja südametuld", on populaarseks jäänud ka "Lootus", mille mudilaskoorid kandsid ette 1999. aasta üldlaulupeol. Võidulaul saavutas Ljubljanas korraldatud Ida-Euroopa maade eelvoorus 8 loo seas viienda koha – seega lõppvõistlusele Iirimaale Millstreeti ei pääsenud.

Eurolaul 1994[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 1994 sai toimuda tänu Eurovisiooni muutunud reeglitele, mis võimaldas eelnenud aastal Ljubljana eelvoorus ebaõnnestunud riikidel (nende seas ka Eestil) osaleda lõppvõistlusel Iirimaal Dublinis. Kohalik eelvoor peeti Tallinna linnahallis, osales 10 laulu, võitjaks osutus kohalikest ekspertidest koostatud žürii (Kare Kauks, Helgi Erilaid, Kojamees, Uno Loop jm) otsustusel Silvi Vrait. Publiku lemmikuks pärjati aga Hedvig Hansoni ja Pearu Pauluse "Kallim kullast". Õhtujuhid olid Reet Oja ja Guido Kangur.

Eurolaul 1995[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 1995 jäi toimumata, kuna Eesti kehv tulemus Dublinis 1994 ei võimaldanud 1995. aasta konkursil Dublinis osaleda. Selle asemel korraldas ETV 1994. aasta lõpus alternatiivse uue muusika konkursi "Uus laul 1994", mille finaal peeti Tallinna linnahallis; võitis Evelin Samuel lauluga "Vari ja roos".

Eurolaul 1996[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 1996 algas kasina huviga võistluse vastu – eelkonkursile laekus vaid 18 teost, millest televoorus esitleti 13. Võitjaks osutus pärast viigiseisu Maarja-Liis Ilusa ja Ivo Linna duett "Kaelakee hääl" Kadri Hundi esitatud pala "Me rõõm ei kao" vastu. Telesaade läks eetrisse ööklubist Dekoltee, õhtujuhid olid Karmel Eikner ja Marko Reikop. Esmakordselt valis võiduloo rahvusvaheline žürii ning seesama edu toonud süsteem püsis muutumatuna aastani 2003.

Eurolaul 1997[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 1997 televooru pääses 8 laulu ning võidu sai teist aastast järjest Maarja-Liis Ilus lauluga "Keelatud maa". Rahvahääletuse lemmikuks kuulutati Maarja-Liis Ilusa ja Hanna-Liina Võsa "Aeg". Vahepalana esines Tallinna linnahallis peetud võistlusel Bonnie Tyler. Õhtujuhid oli Anu Välba ja Marko Reikop. Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis Dublinis katsetasid esimesed riigid (Inglismaa, Saksamaa, Itaalia, Rootsi ja Šveits) esmakordselt rahvahääletust, mis aasta hiljem oli juba peaaegu eranditult domineeriv.

Eurolaul 1998[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 1998 naasis ETV stuudiosse. Kümnest palast osutus võitjaks Koit Toome, kellele Evelin Samuel lauluga "Unistus igavesest päevast" kaotas viimases hääletusvoorus vaid 3 punktiga, olles kogu hääletuse aja edetabelit juhtinud. Nii žürii kui ka rahva maitse langesid siiski kokku – võitja oli "Mere lapsed". Esmakordselt oli projektijuht Juhan Paadam, saatejuhid aga taas Anu Välba ja Marko Reikop – viimane kargu abil kipsis jalaga.

Eurolaul 1999[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 1999 võitjaks valiti Evelin Samuel & Camille, ent rahvahääletusel osutus populaarseimaks Joel de Luna esitatud "Opera on Fire" (Evelin Samuel jäi rahvahääletusel teiseks). Samueli lauldud "Diamond of Night" oli esimene eesti esinduslaul, mis kõlas inglise keeles. Saatejuhid olid Romi Erlach ja Marko Reikop.

Eurolaul 2000[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 2000. Nii žürii kui ka rahva maitse langesid kokku, kuna võitis Eda-Ines Etti looga "Once in a Lifetime". Evelin Samuel pidi teistkordse võidu asemel leppima 3. kohaga. Neljandat aastat järjest oli võistlustules ka Katrin Mandel (Kate). Õhtujuht oli Marko Reikop.

Eurolaul 2001[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 2001. Osales üle aastate taas ainult 8 laulu; nii publiku hääletuse kui ka žürii arvates oli parim "Everybody", mis üllatuslikult võitis Kopenhaageni Parkeni staadionil peetud kõigi aegade suurima publiku arvuga (36 000 pealtvaatajat) Eurovisiooni lauluvõistluse, kus 12 punkti vääriliseks pidas Padari-Bentoni lugu 9 riiki. Eurolaulus aga pistsid veel omavahel rinda näiteks Kadi Toom, Tui Hirv ja Liisi Koikson. Eurolaulu saatejuhid olid Elektra ja Marko Reikop.

Eurolaul 2002[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 2002 toimus üle aastate taas avalikult publiku ees – Tallinna linnahallis. Osales 10 laulu ning võitis rootslanna Sahlene, ent publiku arvates tulnuks Saku Suurhalli võistlema saata Nightlight Duo "Another Country Song" (žürii edetabelis teine koht). Erikülalistena olid linnahalli laval kõik eelnenud kordadel Eestit esindanud lauljad oma võidulugudega, v.a. Tanel Padar ja Dave Benton. Õhtujuhid olid Karmel Eikner ja Marko Reikop.

Gerli Padar Helsingis

Eurolaul 2003[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 2003 naasis ETV stuudiosse, kuhu see jäi aastateks. Võistles 10 laulu, mille seast rahvas valis lemmikuks Vanilla Ninja, žürii aga eelistas Ruffust. Erikülalisena viibis telesaates Sahlene. Eurovisioonile pääsu üritas taas Koit Toome koos taustalauljate Evelin Samueli ja Maarja-Liis Ilusaga, ent varasem võidukas trio kaotas Vaiko Eplikule kõigest 1 punktiga. Õhtujuhid olid Romi Erlach ja Marko Reikop.

Eurolaul 2004[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 2004 katsetas esmakordselt rahvahääletust, mis otsustaski lõpliku võitja – selleks osutus Neiokõsõ, mispeale kõlas konkurentide seast protestihääli, kuna osa punkte olevat telefonihääletusel jäänud lugemata (asjaolu aga ei leidnud kinnitust). Võistlustules oli ka Maarja-Liis Ilus (4. koht). Õhtujuhid olid taas Karmel Eikner ja Marko Reikop.

Eurolaul 2005[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 2005 jäi püsima rahvahääletuse juurde – võitis tüdrukutebänd Suntribe, kellele kaotas napilt Laura (looga "Moonwalk"), kes oli ka Suntribe`i liige. Võistlustules oli ka USA-s resideeruv modell Eha Urbsalu. Õhtujuhid olid Ines ja Marko Reikop.

Eurolaul 2006[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 2006 naasis rahvusvahelise žürii hääletuse juurde ning võitjaks osutus rootsi lauljanna Sandra Oxenryd. Eesti publik eelistanuks Ateenas laval näha aga Meribel Müürsepa esitatud "Mr Right`i", mis jäi žürii tablis alles 4. kohale. Favoriit Eda-Ines Etti looga "Iseendale" jäi mõlemas arvestuses teisele kohale, seega, žürii ja rahva häälte liitmisel oleks Ines võitnud taas võimaluse esindada Eestit. Õhtujuhid olid Gerli Padar ja Marko Reikop.

Eurolaul 2007[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 2007 katsetas taas rahvahääletust, mille võitis Gerli Padar. Võistlustules oli tagasi ka Ines, kes ei äratanud võistlusel suurt tähelepanu, ka Vanilla Ninja pidi leppima vaid 4. kohaga. Vahepalana esitasid tuntud popartistid tõlgendusi uuematest ja vanematest Eurovisiooni lauludest. Õhtujuhid olid Maarja-Liis Ilus ja Marko Reikop.

Eurolaul 2008[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurolaul 2008 jäi rahvahääletuse juurde ning võitis Kreisiraadio. Põhikonkurendid Iiris Vesik ja Birgit Õigemeel pidid leppima vastavalt 2. ja 3. kohaga. Võidumeeskonda kritiseeriti teravalt labasevõitu esituse ja serbo-horvaadi keele naeruvääristamise eest. Õhtujuhid olid Eda-Ines Etti ja Marko Reikop. Peaprodutsent Juhan Paadamile jäi see viimaseks aastaks Eurolaulu ja Eurovisiooni projekti juhina ERR-is.

Eesti Laul[muuda | redigeeri lähteteksti]

2008. aasta oktoobris tegi ERR otsuse, et Eurolaulu vahetab välja laulukonkurss Eesti Laul 2009. Võistluse peaprodutsendiks valiti Heidy Purga, kelle sõnul on Eesti Laul täiesti uus lauluvõistlus, mille eesmärgiks ei ole saata lugu Eurovisioonile, vaid tuua esile uut Eesti muusikat.

Eesti Laul 2009[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Laul 2009

Lauluvõistlusele saadeti 110 lugu, mis ületas viimaste aastate numbrid. Finaali valis 11-liikmeline žürii 10 lugu. Jaanuari lõpus näidati otseülekandena rahvale kümmet lugu, millele järgnes mitu erisaadet. Finaal toimus 7. märtsil 2009 ETV Stuudios. Saatejuhtideks olid Henry Kõrvits ja Robert Kõrvits. Ka finaali hääletussüsteem oli muutunud. Esimeses voorus valis žürii koos rahvaga välja kaks parimat, kelleks olid Urban Symphony ja traFFic. Vaid ühe punktiga jäi superfinaalist välja rahva lemmik Laura. Võitja otsustati rahvahääletusel, mille võitis ülekaalukalt Urban Symphony lauluga "Rändajad".

Eesti Laul 2010[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Laul 2010

Lauluvõistlusele saadeti 155 lugu, mis on Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorude rekord. Finaali valis 11-liikmeline žürii 10 lugu. Esialgu finaali pääsenud Nikita Bogdanovi lugu "Made Me Cry" diskvalifitseeriti, sest lugu avalikustati Youtube'is suvel 2000, mis oli aga vastuolus lauluvõistluse reeglitega. Lauluvõistluse finaal toimus avaliku kontserdina Nokia Kontserdimajas 12. märtsil. Saatejuhtideks olid Ott Sepp ja Märt Avandi. Esimeses voorus valis žürii koos rahvaga välja kaks parimat, kelleks olid Lenna Kuurmaa ja Malcolm Lincoln & Manpower 4. Teises voorus otsustati telefonihääletusel võitja, kelleks sai 54 protsendiga Malcolm Lincoln & Manpower 4 lauluga "Siren".

Eesti Laul 2011[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Laul 2011

2011. aasta lauluvõistlusele esitati 140 lugu ning neist 135 kvalifitseerus võistlusele. Esimest korda nii Eesti laulu kui ka Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorude ajaloos, korraldati poolfinaalid. Poolfinaale oli kaks ning nendesse pääsesid kakskümmend lugu.

Üsna pärast 20 loo avalikustamist diskvalifitseeriti neist kaks: Janne Saare "Meeting the Wolf" ja Laika Virgin ft. Fredy Schmidt esituses "Ilusad inimesed". Mõlemad olid avalikustatud enne 1. septembrit. Nende diskvalifitseerimisel pääses võistlusesse Tiiu Kiik ning Meister ja Mari.

Vaid mõned päevad enne teist poolfinaali selgus, et ka Uku Suviste pala "Jagatud öö" sõnad on juba varem avalikustatud. Indrek Hirve sõnad on kasutatud 2006. aastal avalikustatud Indrek Hirve loos "Päevadega valgust - sinuga armastust".

Lauluvõistluse poolfinaalid toimusid 12. ja 19. veebruaril ETV stuudios. Eesti laulu finaal toimus 26. veebruaril 2011 Nokia Kontserdimajas. Poolfinaalide saatejuhtideks olid Piret Järvis ja Lenna Kuurmaa. Finaalkontseril ühines nendega Ott Sepp.

Lauluvõistluse esimese voorus kogus kõige enam punkte žüriilt Orelipoiss lauluga "Valss", telefonihääletuse võitis aga Getter Jaani lauluga "Rockefeller Street". Teises voorus osalesid Getter Jaani ja Outloudz. Teises voorus kogus 62% häältest Getter Jaani lauluga "Rockefeller Street" ja võitis lauluvõistluse.

Eesti Laul 2012[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Laul 2012

2012. aasta lauluvõistluse eelvooru esitati 159 lugu. Sarnaselt eelnevale aastale toimusid Eesti Laulu võistlusel kaks poolfinaali ning finaal avaliku kontserdina Tallinnas Nokia Kontserdimajas. Lauluvõistluse poolfinaalid toimusid 18. ja 25. veebruaril ning finaal 3. märtsil 2012. Saatejuhiks oli Piret Järvis, kellega finaalis liitus Tiit Sukk ning Taavi Teplenkov.

Lauluvõistluse finaali teise vooru pääsesid žürii ja televaatajate lemmikud Ott Lepland ja Lenna Kuurmaa. Võitjaks osutus 67% telefonihäältest kogunud Ott Lepland looga "Kuula".

Eesti Laul 2013[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Laul 2013

2013. aasta lauluvõistluse eelvooru esitati 157 laulu. Kaks poolfinaalid toimusid 16. ja 23. veebruar ja finaal 2. märtsil 2013 Nokia Kontserdimajas. Saatejuhtideks olid Marko Reikop ja Anu Välba. Finaalis said kahe parima sekka Birgit Õigemeel ja Grete Paia. Võistluse võitis 51% häältega Birgit Õigemeel looga "Et uus saaks alguse".

Võitjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võistlus Laul Esitaja(d) Koht Eurovisiooni finaalis Koht Eurovisiooni poolfinaalis
Eurolaul 1993 "Muretut meelt ja südametuld" Janika Sillamaa 5.
Eurolaul 1994 "Nagu merelaine" Silvi Vrait 24. N/A
Eurolaul 1996 "Kaelakee hääl" Ivo Linna & Maarja-Liis Ilus 5.
Eurolaul 1997 "Keelatud maa" Maarja-Liis Ilus 8.
Eurolaul 1998 "Mere lapsed" Koit Toome 12.
Eurolaul 1999 "Diamond of Night" Evelin Samuel 6.
Eurolaul 2000 "Once in a lifetime" Eda-Ines Etti 4.
Eurolaul 2001 "Everybody" Tanel Padar, Dave Benton & 2XL 1.
Eurolaul 2002 "Runaway" Sahlene 3.
Eurolaul 2003 "Eighties Coming Back" Ruffus 21.
Eurolaul 2004 "Tii" Neiokõsõ 12.
Eurolaul 2005 "Let's Get Loud" Suntribe 20.
Eurolaul 2006 "Through My Window" Sandra Oxenryd 18.
Eurolaul 2007 "Partners in Crime" Gerli Padar 22.
Eurolaul 2008 "Leto svet" Kreisiraadio 18.
Eesti Laul 2009 "Rändajad" Urban Symphony 6. 3.
Eesti Laul 2010 "Siren" Malcolm Lincoln & Manpower 4 14.
Eesti Laul 2011 "Rockefeller Street" Getter Jaani 24. 9.
Eesti Laul 2012 "Kuula" Ott Lepland 6. 4.
Eesti Laul 2013 "Et uus saaks alguse" Birgit Õigemeel 20. 10.
Eesti Laul 2014 "Amazing" Tanja Mihhailova

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]