Skopje

Allikas: Vikipeedia
Skopje

makedoonia Скопје

Skopje vapp
Skopje vapp
Flag of Skopje.png
Skopje lipp

Pindala: 225 km²
Elanikke: 474 000 (2003)[viide?]

Koordinaadid: 42° 0′ N, 21° 26′ Ekoordinaadid: 42° 0′ N, 21° 26′ E
Kivisild Vardari jõel
"Ratsasõdalane"

Skopje (makedoonia keeles Скопје) on Makedoonia pealinn.

Skopje asub Makedoonia põhjaosas Vardari jõe kaldal. Vardari lähe on küll kõigest 60 km kaugusel Skopjest, kuid ometi on jõe vooluhulk linnas umbes sama suur kui Saloníki lähedal suudmes. Jõgi lookleb Skopjes ja teda ületab seal 5 silda.

Skopje on korduvalt saanud kannatada suurte maavärinate tõttu, viimati 1963. aastal, kui surma sai üle 1000 inimese ja hävis 80% linnast. Linna taastamist juhtis Kenzo Tange, kes oli 1949 koostanud plaani ka Hiroshima taastamiseks.

Skopjes on keskmine aastane sademete hulk 507 mm. Kõige rohkem sademeid on mais (62 mm) ja novembris (56 mm), kõige vähem augustis (31 mm) ja jaanuaris (33 mm). Sajupäevi on aastas 75, igas kuus vähemalt 5, kõige rohkem (9) mais.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Skopjest on leitud 6000 aasta vanuse nooremast kiviajast pärit asula jäänuseid. Need tulid välja vanast Kale kindlusest, mis asub linnakeskusest kõrgemal mägedes.

Antiikajal oli Skopje nimeks Scupi. Võimalik on ka neid kaht asulat erinevateks lugeda, sest nende asukoht ei lange päriselt kokku, Scupi oli pisut kõrgemal mägedes, kust tänapäeval avaneb vaade linnale. Scupi kuulus Makedooniasse. 3. sajandil eKr tungisid sinnakanti dardanid.

Rooma riiki kuulus Scupi sisuliselt alates 168. aastast eKr, mil kukutati viimane Makedoonia kuningas Perseus, ja formaalselt alates 148. aastast eKr, mil Quintus Caecilius Metellus võitis Makedoonia ülestõusnute juhi ja isehakanud kuninga Andriscuse väed. 146 eKr moodustati Makedoonia provints ja Scupi jäi selle koosseisu.

Kui Rooma riik laienes põhja, eraldati selle jaoks uus provints Möösia ja Scupi arvati selle koosseisu. Aastal 86 jagas Domitianus ka selle kaheks. Scupi sai koloonia õigused ja ta kuulutati Ülem-Möösia (Moesia superior) pealinnaks. Diocletianus omakorda eraldas sellest Dardania provintsi.

395 läks Skopje Bütsantsi koosseisu ning sai tähtsaks kaubandus- ja sõjaväekeskuseks. Justinianus sündis aastal 483 Tauresiumis 20 km kaugusel Skopjest kagus. 518 hävitas maavärin Scupi peaaegu täielikult. Justinianus laskis linna uuesti ehitada tänapäeva Skopje keskusesse, Vardari jõe viljakale kaldale.

972992 oli Skopje Esimese Bulgaaria Impeeriumi pealinn. Pärast selle langust läks Skopje 1018 Bütsantsile tagasi ja oli selle provintsikeskus. 11. sajandi lõpus tabas linna järjekordne hävitav maavärin ja linn käis alla. 1189 kuulus ta Serbiale, 13. sajandi keskel oli pärastise Bulgaaria tsaari Konstantin Aseni valduste keskus. Bütsants suutis Skopje tagasi vallutada, aga 1282 kaotas selle uuesti Serbia kuningale Stefan Uroš II-le. Tema pojapoeg Stefan Dušan muutis Skopje oma pealinnaks, kuulutas end seal 1346 tsaariks ja tegi Skopjest Serbia impeeriumi pealinna.

Alates 1392 oli Skopje Ottomani impeeriumi koosseisus, kandis nime Üsküb või Üsküp (see oli linna türgipärane hääldus) ja oli Kosovo vilajeti pealinn.

Türgi võimu alt vabanes linn alles 1912 Esimese Balkani sõja käigus. Ehkki see oli Albaania sõjavägi, kes türklased linnast välja ajas, hõivas juba mõne nädala pärast linna Serbia ja linn sai osaks Serbiast. 19141918 hõivasid linna Bulgaaria väed, pärast kuulus Skopje Jugoslaaviasse. 19441991 oli Skopje Makedoonia Sotsialistliku Vabariigi pealinn.

Seejärel Makedoonia iseseisvus ja Skopje on sellest ajast riigi pealinn.

Skopjes on sündinud ema Teresa.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]