26. jaanuar
Ilme
<< Jaanuar >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
2024 |
26. jaanuar on Gregoriuse kalendri 26. päev. Juliuse kalendri järgi 13. jaanuar (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1817 – kõikides Eestimaa kihelkonnakirikutes kuulutati pühapäevasel pidulikul jumalateenistusel välja talupoegade vabadus.[1]
- 1848 – Venemaa keiser kinnitas Tartu Veterinaariakooli põhikirja, misjärel 24. aprillil (vkj 12. aprillil) määrati koolile direktor ja 13. oktoobrist (vkj 1. oktoobrist) alustati kooli kliinikus haigete loomade vastuvõttu.[2]
- 1875 – Toompeal avati Eestimaa rüütelkonna maapäev.[küsitav]
- 1893 – Tartu nimetati ümber Jurjeviks.
- 1921 – Entente'i Kõrgem Nõukogu tunnustas de jure Eestit.
- 1930 – kokku tuli Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu I kongress, põhitähelepanuks oli sõjaveteranide majandusliku olukorra parandamine, arutati ka üldist poliitilist olukorda Eestis.
- 1932 – Põllumeeste Kogude ja Asunike Koondise riigikogurühmad moodustasid ühinenud põllumeeste rühma (Ühinenud Põllumeeste Erakond).
- 1933 – Leevaku algkooli juhataja Rudolf Nurk mõisteti koolimaja süütamise eest kaheksaks aastaks sunnitööle.
- 1937 – Tallinnast algas järjekordne Monte Carlo ralli tähesõit. Tähesõidust võttis osa ka Karl Siitan oma Nashiga.[3]
- 1940 – Ants Käspre valiti Agronoomide Koja esimeheks.
- 1940 – Tariifinõukogu määras raadiotariifiga nr. 202 alates 1. märtsist 1940 televisioonivastuvõtuseadme pealt maksu 5 krooni aastas.
- 1942 – Tallinna tehnikaülikoolis algas õppetöö .[2]
- 1948 – EK(b)P Keskkomitee büroo hoogustas kollektiviseerimist: keelati kulakute vastuvõtt kolhoosidesse.
- 1973 – avati Tallinna Ajakirjandusmaja.
- 1981 – avati Tallinna Kinomaja.
- 1993 – Pariisis kirjutasid presidendid Lennart Meri ja François Mitterrand alla "Prantsuse Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahelisele hea läbisaamise, koostöö ja sõpruse lepingule".
- 1994 – valitsus määras rahandusminister Heiki Kranichi Maailmapanga juhatuse liikmeks.
- 1995 – Eesti Kirjandusmuuseumi nõukogu valis uue direktori, kelleks sai Q-raadio peatoimetaja ja Tartu Ülikooli ajakirjandusdoktorant Krista Aru.
- 1998 – Riigikohtu esimees Rait Maruste soovis lahkuda oma ametikohast, kuna ta otsustas asuda Euroopa Inimõiguste Kohtu liikmeks.
- 1999 – 23 Riigikogu liiget ähvardasid peatada Eesti Telekomi erastamise.
- 2005 – Toompeal Riigikogu hoone ees toimus setude meeleavaldus, kus protesteeriti Vene-Eesti piirilepingu sõlmimise vastu, mis kajastas Eesti NSV aegset piiri.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1340 – Saja-aastane sõda: Inglismaa kuningas Edward III kuulutas end Prantsusmaa kuningaks.
- 1500 – Vicente Pinzón astus esimese eurooplasena Brasiilia pinnale.
- 1564 – Trento kirikukogu sätestas katoliikluse suhted protestantismiga.
- 1699 – Karlowitzi rahuga lõppes Suur Türgi sõda.
- 1788 – inglased purjetasid Sydney sadama asukohta, rajades esimese eurooplaste püsiasula Austraalia mandril.
- 1802 – Tsisalpiini vabariik nimetati ümber Itaalia vabariigiks. Vabariigi presidendiks valiti Napoleon I.
- 1812 – Andorra annekteeriti Prantsusmaa poolt.
- 1841 – algas Briti okupatsioon Hongkongis, esimeseks administraatoriks sai Charles Elliot.
- 1871 – Rooma kinnitati ametlikult Itaalia kuningriigi pealinnaks.
- 1885 – Mahdi Muhammad Ahmadi väed vallutasid Hartumi.
- 1911 – Ameerika Ühendriikide lennunduspioneer Glenn Curtiss tõusis esimest korda õhku vesilennukiga.
- 1924 – Petrograd nimetati ümber Leningradiks.
- 1934 – Berliinis allkirjastati Saksa-Poola mittekallaletungi leping.
- 1945 – Ungaris moodustati Rahvusnõukogu, kuhu kuulusid Béla Zsedényi, Béla Miklós de Dálnok, Ernő Gerő, József Révai ja Mátyás Rákosi.
- 1950 – India sai vabariigiks.
- 1956 – Nõukogude Liit tagastas Porkkala mereväebaasi Soomele.
- 1956 – Itaalias Cortina d'Ampezzos avati 1956. aasta taliolümpiamängud.[4]
- 1988 – Londonis Majesticu teatris esietendus Andrew Lloyd Webberi muusikal "Ooperifantoom".
- 1991 – Somaalia kodusõda: putšiga kukutati diktaator Siad Barre ning United Somali Congress Ali Mahdi Mohammedi juhtimisel moodustas üleminekuvalitsuse.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 26. jaanuaril
- 1811 – Friedrich Magnus III, Solms-Wildenfelsi krahv
- 1842 – Jan Hero Adriaan van Daalen, Saint Maarteni administraator
- 1905 – Maria von Trapp, Austria päritolu laulja
- 1918 – Nicolae Ceaușescu, Rumeenia Kommunistliku Partei liider 1965–1989 ja riigipea 1967–1989
- 1925 – Paul Newman, USA näitleja ja filmilavastaja
- 1927 – José Simón Azcona del Hoyo, Hondurase poliitik
- 1932 – Peeter Saul, eesti dirigent ja pianist
- 1936 – Ülo Mullamaa, eesti geofüüsik
- 1939 – Sander Raus, eesti näitleja
- 1950 – Jörg Haider, Austria poliitik
- 1958 – Ellen DeGeneres, USA koomik, saatejuht ja näitleja
- 1961 – Leila Miller, eesti poplaulja
- 1961 – Wayne Gretzky, Kanada hokimängija
- 1977 – Ēriks Ešenvalds, Läti helilooja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 26. jaanuaril
- 1920 – Vladimir Kappel, Vene väejuht, üks valgete juhte Venemaa kodusõjas 1918–1920
- 1943 – Nikolai Vavilov, vene botaanik ja geneetik
- 1946 – Oskar Kallas, eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat
- 1980 – Justas Paleckis, Leedu ajakirjanik ja riigitegelane
- 1982 – Arthur Herodes, Eesti arst ja sõjaväelane
- 2003 – Valeri Brumel, NSV Liidu kergejõustiklane
- 2019 – Michel Legrand, prantsuse helilooja, pianist, dirigent ja laulja
- 2020 – Kobe Bryant, Ameerika korvpallur
- 2021 – Lars Norén, rootsi näitekirjanik, luuletaja ja teatrilavastaja
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 119
- ↑ 2,0 2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 129
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2014. Vaadatud 19. aprill 2014.
{{cite web}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)