Krista Aru
Krista Aru (sündinud Muldma; 1. augustil 1958 Pagari külas Ida-Virumaal) on Eesti kirjandusteadlane ja museoloog.
Sisukord |
Haridus [muuda]
Aru lõpetas Pagari 8-klassilise Kooli 1973, Johannes Semperi nimelise Tartu 8. Keskkooli 1976, Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna cum laude 1981. Ta on magister eesti kirjanduse alal (1992, teema "Eesti ajakirjandus ja selle kirjandusosa sajandivahetusel (1896-1907)", juhendaja Juhan Peegel).[1] 1993-1995 õppis Aru Tartu Ülikooli doktorantuuris.[2]
22. oktoobril 2010 kaitses Aru Eesti Humanitaarinstituudis doktoritööd "Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel" (juhendaja Rein Veidemann, oponendid Maarja Lõhmus ja Toomas Karjahärm). Doktoritöö põhines 2008. aastal avaldatud monograafial "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom".[3]
Töökäik [muuda]
Krista Aru töötas 1981-1993 Tartu ülikooli ajakirjanduse osakonna ajakirjandusajaloo assistendi ja lektorina[1] (sealhulgas 1981-1988 õpetaja, 1988-1992 vanemõpetaja ja 1992-1993 lektor[2]), 1993-1995 Q Raadio peatoimetajana ja 1995–2005 Eesti Kirjandusmuuseumi direktorina.[1]
Eesti Rahva Muuseumi direktorina tegutses Aru 2. jaanuarist 2006 9. novembrini 2012.
Aru kuulub SA Kultuurileht (end RAS Perioodika) nõukokku (1998-...), Eesti Rahvusarhiivi teadusnõukokku (2000-...), Põlva Talurahvamuuseumi nõukokku (2001-...), Kultuuriväärtuste digitaalse säilitamise nõukokku (2001-...), riikliku programmi "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" juhtkomiteesse (2004-...), Maaülikooli kuratooriumisse (2004-...) ja Eesti Muinsuskaitse nõukokku (2006-...). Alates 2006. aastast on ta Eesti Rahva Muuseumi teadusnõukogu esimees.[1] 1996-2005 oli Aru Eesti Ajalooarhiivi nõukogu liige, 1999-2006 Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu Kirjandusmuuseumide Komitee (ICOM-ICLM) nõukogu liige.[2] 2013. aasta algul tegi riigikogu kultuurikomisjon ettepaneku nimetada Aru Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks[4].
Teosed [muuda]
- "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom". Seeria EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, nr 6, EKM Teaduskirjastus, Tartu 2008, 480 lk
- Aavo Kokk, Krista Aru, Tõnu Vare, Margus Mets, Priit Hõbemägi. ""Päevaleht" ja tema ajastu". (Koostajad Aavo Kokk ja Krista Aru.) Tallinn: Eesti Päevaleht, 2005
- Krista Aru (koost), Merike Kiipus (toim). "Oskar Kallas: artikleid Oskar Kallase elust ja tööst" Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998
- "Professor Juhan Peegli trükitööde nimestik". Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1989
Tunnustus [muuda]
- Valgetähe III klassi teenetemärk 2000
- Kultuurkapitali kirjanduspreemia laureaat 2005[1] (teistel andmetel 2004[2])
Isiklikku [muuda]
Abielus meditsiinidoktor Jaak Aruga, kaks poega – Juhan ja Jaan.
Artikleid [muuda]
- "Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnissoni" rmt: Sirje Olesk ja Elo Maandi (toim), "Paar sammukest". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998 (lk 13-61)
- "Oskar Gustavson: mitu nime ja üks pale", Akadeemia, 7/1999, lk 1383 - 1391
- "Raamatuloolise Eesti püsimine", rmt: "Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad", Tartu: Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, 2000 (lk 37-47)
- Konstantin Päts ja "Teatajad" : osast eesti ajakirjanduspildis 20. saj. 1. poolel", rmt: Anne Velliste (toim), "Konstantin Pätsi tegevusest". Tallinn: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, 2002 (lk 23-53)
- "Hendrik Laas tagasivaates", Keel ja Kirjandus, 9/2002, lk 630-641.
- "Eesti ajakirjandus aastatel 1766-1940", rmt: "Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. IV osa: Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940. I, A-N" Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2002
- "Ajakirjandusest Põltsamaal (aastatel 1766-1940): ülevaade ja sissepõikeid" rmt: "Paar sammukest: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004 (lk 57-75)
- "Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis kõik sellele järgnes" Tuna, 1(30)/2006, lk 116 - 128
- "Eesti Ajakirjanike Liidu sünd", Keel ja Kirjandus 12/2009, lk 925-940
- "Tartu renessansipäevil loodi kodanikuühiskonda", Sirp, 8. oktoober 2010 (Jaan Tõnissonist)
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Krista Aru Eesti Teadusportaali andmebaasis
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Aru, Krista (1958). Eesti Majanduslugu, 18.10.2010. (eesti)
- ↑ Krista Aru doktoritöö kaitsmine. 18.10.2010. Tallinna Ülikool. (eesti)
- ↑ http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kultuurikomisjon-teeb-ettepaneku-nimetada-krista-aru-rahvusringhaalingu-noukogu-liikmeks.d?id=65565104
Välislingid [muuda]
- "Krista Aru mängib sünnipäeval jalgpalli", Eesti Päevaleht, 1. august 1997
- Raimu Hanson, "ERMi asub juhtima Krista Aru", Postimees, 31. mai 2005
- Raimu Hanson, "Krista Aru kraamis kabineti uuele direktorile töökorda", Postimees, 31. mai 2005
- Juune Holvandus, "Krista Aru viib eesti pärimuskultuuri ühe katuse alla", Eesti Päevaleht, 23. juuli 2005
- Silvia Paluoja, "Eesti rahva muuseumi direktorit Krista Aru kummitab Jaan Tõnissoni vaim", Pärnu Postimees 28. jaanuar 2006 (intervjuu)
- Rein Veidemann, "Monument pühendunud ajalehe toimetajaile" – Postimees/AK: arvamus, kultuur, 21. märts 2009, lk 8 (raamatu "Üks kirg, kolm mõõdet" arvustus)
- Aivar Kull, "Ilmekas kolmikportree eesti ajakirjanikest" – Tartu Postimees 19. juuni 2009, lk 5 (raamatu "Üks kirg, kolm mõõdet" arvustus)
- Kati Murutar, "Krista Aru: "Ehitagem – siis pole välisvaenlast vaja!"" Edumeel.ee (intervjuu)
