Krista Aru

Allikas: Vikipeedia
Krista Aru Eesti Rahva Muuseumi peamajas 2012. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo.

Krista Aru (sündinud Muldma; 1. augustil 1958 Pagari külas Ida-Virumaal) on Eesti kirjandusteadlane ja museoloog.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aru lõpetas Pagari 8-klassilise Kooli 1973, Johannes Semperi nimelise Tartu 8. Keskkooli 1976, Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna cum laude 1981. Ta on magister eesti kirjanduse alal (1992, teema "Eesti ajakirjandus ja selle kirjandusosa sajandivahetusel (1896–1907)", juhendaja Juhan Peegel).[1] 1993–1995 õppis Aru Tartu Ülikooli doktorantuuris.[2]

22. oktoobril 2010 kaitses Aru Eesti Humanitaarinstituudis doktoritööd "Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel" (juhendaja Rein Veidemann, oponendid Maarja Lõhmus ja Toomas Karjahärm). Doktoritöö põhines 2008. aastal avaldatud monograafial "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom".[3]

Töökäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Krista Aru töötas 19811993 Tartu ülikooli ajakirjanduse osakonna ajakirjandusajaloo assistendi ja lektorina[1] (sealhulgas 1981–1988 õpetaja, 1988–1992 vanemõpetaja ja 1992–1993 lektor[2]), 19931995 Q Raadio peatoimetajana ja 19952005 Eesti Kirjandusmuuseumi direktorina.[1]

Eesti Rahva Muuseumi direktorina tegutses Aru 2. jaanuarist 2006 9. novembrini 2012.

Aru kuulub SA Kultuurileht (end RAS Perioodika) nõukokku (1998–...), Eesti Rahvusarhiivi teadusnõukokku (2000–...), Põlva Talurahvamuuseumi nõukokku (2001–...), Kultuuriväärtuste digitaalse säilitamise nõukokku (2001–...), riikliku programmi "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" juhtkomiteesse (2004–...), Maaülikooli kuratooriumisse (2004–...) ja Eesti Muinsuskaitse nõukokku (2006–...). Alates 2006. aastast on ta Eesti Rahva Muuseumi teadusnõukogu esimees.[1] 1996–2005 oli Aru Eesti Ajalooarhiivi nõukogu liige, 1999–2006 Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu Kirjandusmuuseumide Komitee (ICOM-ICLM) nõukogu liige.[2] 2013. aasta algul tegi riigikogu kultuurikomisjon ettepaneku nimetada Aru Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks[4].

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom". Seeria EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, nr 6, EKM Teaduskirjastus, Tartu 2008, 480 lk
  • Aavo Kokk, Krista Aru, Tõnu Vare, Margus Mets, Priit Hõbemägi. ""Päevaleht" ja tema ajastu". (Koostajad Aavo Kokk ja Krista Aru.) Tallinn: Eesti Päevaleht, 2005
  • Krista Aru (koost), Merike Kiipus (toim). "Oskar Kallas: artikleid Oskar Kallase elust ja tööst" Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998
  • "Professor Juhan Peegli trükitööde nimestik". Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1989

Tunnustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abielus meditsiinidoktor Jaak Aruga, kaks poega – Juhan ja Jaan.

Artikleid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnissoni" rmt: Sirje Olesk ja Elo Maandi (toim), "Paar sammukest". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998 (lk 13–61)
  • "Oskar Gustavson: mitu nime ja üks pale", Akadeemia, 7/1999, lk 1383 – 1391
  • "Raamatuloolise Eesti püsimine", rmt: "Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad", Tartu: Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, 2000 (lk 37–47)
  • Konstantin Päts ja "Teatajad" : osast eesti ajakirjanduspildis 20. saj. 1. poolel", rmt: Anne Velliste (toim), "Konstantin Pätsi tegevusest". Tallinn: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, 2002 (lk 23–53)
  • "Hendrik Laas tagasivaates", Keel ja Kirjandus, 9/2002, lk 630–641.
  • "Eesti ajakirjandus aastatel 1766–1940", rmt: "Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. IV osa: Eestikeelne ajakirjandus 1766–1940. I, A-N" Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2002
  • "Ajakirjandusest Põltsamaal (aastatel 1766–1940): ülevaade ja sissepõikeid" rmt: "Paar sammukest: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004 (lk 57–75)
  • "Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis kõik sellele järgnes" Tuna, 1(30)/2006, lk 116 – 128
  • "Eesti Ajakirjanike Liidu sünd", Keel ja Kirjandus 12/2009, lk 925–940
  • "Tartu renessansipäevil loodi kodanikuühiskonda", Sirp, 8. oktoober 2010 (Jaan Tõnissonist)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]