Heiki Kranich

Allikas: Vikipeedia
Heiki Kranich
VII, VIII ja XIV Riigikogu liige
Ametis
Ametisse asumise aeg
20. september 1992 – 7. märts 1999
3. märts 2019 –
Eesti keskkonnaminister
Ametiaeg
25. märts 1999 – 10. aprill 2003
Eelnev Villu Reiljan
Järgnev Villu Reiljan
Eesti Reformierakonna peasekretär
Ametiaeg
1995–1999
Järgnev Eero Tohver
Eesti rahandusminister
Ametiaeg
1994–1994
Eelnev Madis Üürike
Järgnev Andres Lipstok
Isikuandmed
Sündinud 9. oktoober 1961 (62-aastane)
Haapsalu, Eesti
Erakond Eesti Liberaaldemokraatlik Partei/Eesti Reformierakond (1990–)
Alma mater Leningradi Elektrotehniline Sideinstituut
(elektrisideinsener, 1991)

Heiki Kranich (sündinud 9. oktoobril 1961 Haapsalus) on Eesti poliitik. Ta on olnud rahandusminister ja keskkonnaminister ning kuulunud VII, VIII ja XIV Riigikogu koosseisu.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Heiki Kranich lõpetas 1980. aastal Haapsalu 1. Keskkooli ja 1991. aastal Leningradi Elektrotehnilise Sideinstituudi.

Aastatel 19801992 töötas ta muuhulgas telefonivõrguettevõttes ja juhtis Lääne-Eesti Panga Haapsalu filiaali.

Heiki Kranich kuulus 1990. aastal Eesti Liberaaldemokraatliku Partei asutajate hulka ning valiti 1992. aastal Isamaa nimekirjas Riigikokku. Aastal 1995 valiti ta Riigikokku juba Reformierakonna liikmena. Heiki Kranich on olnud Reformierakonna peasekretär.

Aastatel 19931998 oli Kranich Eesti Panga Nõukogu liige.

1994. aastal oli Heiki Kranich Mart Laari esimese valitsuse rahandusminister ja aastatel 19992002 Mart Laari teise valitsuse keskkonnaminister. Ta jätkas keskkonnaministri tööd ka Siim Kallase valitsuses.

1996. aastal esitati Heiki Kranichile süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises ja riisumises Lääne-Eesti Panga Haapsalu filiaali direktorina 1992. aastal. Kohus mõistis ta õigeks.

2009. aastal valiti ta Eesti Loto juhatuse esimeheks.

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2002 – Pressivaenlane
  • 2002 – Keskkonnakirves – suutmatuse eest tagada Eestis metsade ja looduskaitsealade kaitset.[1]
  • 2021 – Keskkonnakirves – algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu eest. Eelnõus tehakse ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd – selle ulatust vähendataks praeguselt kuni 200-meetrilt vaid 20 meetrini. Selline muudatus mõjutaks oluliselt nii randade ja kallaste hapraid ökosüsteeme, veekogude veekvaliteeti kui ka avalikkuse ligipääsu veekogude äärde.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Rohelised valisid aasta keskkonnateo ja karuteene". Eesti Päevaleht.
  2. "Aasta keskkonnateo tiitli pälvis karusloomafarmide keelustamine, kirve sai ehituskeeluvööndi kaotamise eelnõu". Eesti Keskkonnaühenduste Koda.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Madis Üürike
Eesti rahandusminister
1994
Järgnev
Andres Lipstok
Eelnev
Villu Reiljan
Eesti keskkonnaminister
19992003
Järgnev
Villu Reiljan