Somaalia kodusõda

Allikas: Vikipeedia
Somaalia kodusõda
Black Hawk Down Super64 over Mogadishu coast.jpg
Black Hawk helikopter lendamas üle Mogadishu ranniku.
Toimumisaeg 1991 – hetkel
Toimumiskoht Somaalia
Hetkeseis Konflikt kestab
Kaotused

300 000[1] – 400 000[2] surnut

Somaalia kodusõda on relvastatud konflikt Somaalias, mis algas 1991. aastal.

Eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1977. aastal oli puhkenud sõda Etioopia ning Somaalia vahel Ogadeni kõrbe pärast. Seda sõda nimetatakse Ogadeni sõjaks. Etioopia poolel olevat sõdinud ka kuni 11 000 NSV Liidu sõjaväelast. Etioopia võitis sõja ja 1978. aasta 9. märtsiks olid kõik Somaa­lia väed Etioopiast lahkunud.

Siad Barre kukutamine (1986–1992)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Somaalia revolutsioon (1986–1992)

Esimene kodusõja faas sai alguse Siad Barre diktaatorliku režiimi vastaste konfliktidega. 1991. aastal kukutasid sõjapealikud ta võimult, kuid konfliktid jätkusid. Põhjas kuulutati välja iseseisev Somaalimaa Vabariik, kuigi teised riigid seda tunnistanud pole. Somaalia loodeosas on aga Djibouti ja kirdeosas piirkond, mida tuntakse Puntlandi nime all.

ÜRO sekkumine (1992–1995)[muuda | redigeeri lähteteksti]

3. detsembril 1992 võttis ÜRO vastu resolutsiooni nr 794, mis kiitis heaks ÜRO rahuvalvajate, mida juhib USA, sisse viimise Somaaliasse. 1993 aastal jõudsid rahuvalvajad peamiselt Somaalia lõunaosasse kohale.

UNOSOM I[muuda | redigeeri lähteteksti]

ÜRO alustas mais 1991 missiooniga, mida kutsuti UNOSOM I-ks. Missiooni eesmärgiks oli anda Somaalias humanitaarabi ja jälgida ÜRO poolt 1990. Aastal korraldatud turmtule tagajärgi. USA ei olnud missiooniga seotud ja hoidis eemale. Algselt oli Somaalias 54 sõjaväelist jälgijat ja 893 sõjaväelast pluss tsivilistid. See missioon juhatas järgmisesse missiooni, kuna ei suudetud abi andmist turvata.

UNITAF[muuda | redigeeri lähteteksti]

5. detsember 1992 - 4. mai 1993. See oli ÜRO missioon mida juhtis USA, selle eesmärgiks oli anda humanitaarset abi, samas abi andmist sõjaväega turvata. Veel taheti tagada Somaalia stabiilsust. See hõlmas Somaalia lõuna osa. See oli ainuke ÜRO missioon, mida peeti õnnestunuks.

UNOSOM II[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märts 1993 - märts 1995. Algas paralleelselt UNITAF-iga. Missiooni alustamise põhjuseks oli Somaalia sõjapealiku Mohamed Farrah Aididi vägivaldne kandideerimine presidendiks, tappes humanitaarabi punktides süütuid tsiviliste. UNOSOM II-e peamiseks missiooniks oli kinni püüda Aidid ja sellega demoraliseerida Somaalia mässulisi ning peatada kodusõda. See missioon oli üles ehitatud juba peamiselt USA sõduritest/eliitvägedest. 3. oktoobril 1993 toimus somaalide ja USA sõdurite vahel veriseim lahing Somaalias, mida kutsuti Mogadishu lahinguks. 160 USA eriüksuslast läks Mogadishusse, kuna neil oli info, et seal on Aididi ja veel mõne tähtsa tegelase kohtumine. Mogadishusse mindi helikopteritega ja loodeti, et minnakse kiiresti sisse ja välja, aga midagi läks tõsiselt valesti. USA vägesid oldi varitsetud ja helikopterite pihta avati turmtuli. Alla lasti kaks Black Hawk tüüpi helikopterit. Algas julm lahing, kus hukkus 19 ÜRO sõdurit ja vigastada sai 83. Somaalide hukkunute arvu pole täpselt teada aga USA andmetel on see 1000-e ja 3000-e vahel. Seda verist sündmust nägi terve maailm, sest seda kanti otseetris üle. Pärast seda lahingut kuulutati UNOSOM II läbikukkunuks ja 31. märtsil 1995 lahkus ÜRO Somaaliast.

Somaalia sõda (2006–hetkel)
Somalia map states regions districts.png
Toimumisaeg 20. juuli 2006 – käimas
Toimumiskoht Lõuna Somaalia
Tulemus toimuv konflikt
Osalised
Flag of the Islamic Courts Union.svg Islamikohtute Liit

Flag of the Islamic Courts Union crossed swords.svg Hizbul Shabaab
Flag of Jihad.svg al-Itihaad al-Islamiya

Väidetavalt ka:
Flag of Jihad.svg Mujahideen
Flag of Jihad.svg Al-Qaeda
Eritrea Eritrea

Etioopia Etioopia
Somaalia Somaalia:

Aafrika Liit AMISOM:

Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriigid
Keenia Keenia (kokkupõrked piiril)

Väejuhid või liidrid
Flag of the Islamic Courts Union.svg Yusuf Mohammed Siad

Flag of Jihad.svg Hasan Hersi
Flag of the Islamic Courts Union crossed swords.svg Adan Ayrow  
Flag of the Islamic Courts Union crossed swords.svg Mukhtar Robow
Flag of the Islamic Courts Union.svg Hassan Aweys

Etioopia Etioopia Gabre Heard

Somaalia Somaalia Abdullahi Yusuf Ahmed
Somaalia Somaalia Mohamed Omar Habeb
Somaalia Somaalia Abdi Hasan Awale
Flag of Somalia Sky Blue.svg Mohamud Muse Hersi
Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriigid Patrick M. Walsh

Somaalia sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Somaalia sõda on alates 20. juunist 2006 kuni tänaseni Somaalias toimuv rahvusvaheline sõjaline konflikt.

Kronoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Detsember 2006[muuda | redigeeri lähteteksti]

3. detsembril toimusid Djiboutis läbirääkimised Etioopia välisministri Tekeda Alemu ja Somaalia mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liidu esindajate vahel. Kohtumise eesmärgiks oli selgitada Etioopia toetuse põhjuseid Somaalia ametlikule ajutisele valitsusele. 7. detsembril teatas Somaalia mässuline relvarühmitus Islamikohtute Liit vastusena 6. detsembril vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, et kavatseb võidelda riiki saadetavate rahuvalvevägede vastu. 8. detsembril ründasid Somaalias Dinsoori linna juures ajutise valitsuse väed Etioopia üksuste toel mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit positsioone. 20. detsembril puhkesid Somaalias Bur Haqaba ja Idale linnade lähistel ägedad lahingud riigi ajutise valitsuse ja mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit väeüksuste vahel. 21. detsembril teatasid Somaalia mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit juhid, et nende üksused on alustanud sõjategevust Somaalia ajutist valitsust toetavate Etioopia vägede vastu. 24. detsembril tunnistas Etioopia infominister Berhan Hailu esmakordselt avalikkuse ees, et Etioopia armee on alustanud võitlust Somaalia mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit vastu. 25. detsembril pommitas Etioopia lennuvägi Somaalias mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit kontrolli all oleva pealinna Muqdisho ja riigi lõunaosas asuva Balidogle linna lennuvälju.

26. detsembril teatas Etioopia peaminister Meles Zenawi, et mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit väed on Somaalia ajutise valitsuse residentsi Baydhabo lähedusest eemale tõrjutud ja Etioopia väed võivad juba nädala pärast Somaaliast lahkuda. Islamikohtute Liit nimetas oma üksuste lahkumist piirkonnast strateegiliseks taganemiseks. 27. detsembril vallutasid Somaalias ajutisele valitsusele ustavad väeüksused Etioopia armee toel mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit käest Jowhari linna. Aafrika Liit kutsus Etioopiat üles kohe oma väed Somaaliast välja viima. Üleskutsele avaldas toetust ka Araabia Liiga. 28. detsembril jätsid Somaalias mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit võitlejad maha riigi pealinna Muqdisho, taandudes pealetungivate Somaalia ajutise valitsuse ja Etioopia vägede eest. Hiljem samal päeval sisenesid linna esimesed Somaalia valitsusarmee üksused. 29. detsembril sisenes Somaalia ajutise valitsuse peaminister Cali Maxamed Geeddi mässuliste käest vabastatud pealinna Muqdishosse. 30. detsembril alustasid Etioopia ja Somaalia väeüksused pealetungi mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit tugipunkti, sadamalinna Kismaayo suunal.


Jaanuar 2007[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. jaanuaril 2007 jättis mässuline relvarühmitus Islamikohtute Liit maha oma viimase suurema tugipunkti Kismaayo, taandudes pealetungivate Etioopia ja Somaalia valitsusvägede eest. Somaalia ajutise valitsuse peaminister Cali Maxamed Geeddi andis mässulistele kolm päeva aega relvad maha panna. 2. jaanuar teatas Somaalia peaminister Cali Maxamed Geeddi telekanalile BBC antud intervjuus, et Etioopia väed peaksid jääma Somaalias julgeolekut tagama veel mitmeks kuuks. 3. jaanuar teatas Kenya välisminister, et Kenya peatas Somaalia sõjapõgenike lubamise riiki ja sulges piiri Somaaliaga. Ameerika Ühendriikide sõjalaevad alustasid patrullreide Somaalia rannikul, et takistada lahingutes lüüa saanud relvarühmituse Islamikohtute Liit juhtide võimalikku põgenemist. 4. jaanaril piirasid Somaalia lõunaosas Kenya piiri lähistel Somaalia ja Etioopia väed sisse umbes kuussada mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit võitlejat. 5. jaanaril esines Somaalia president Cabdulaahi Yuusuf Axmed Kenya pealinnas Nairobis kõnega, kus kutsus Aafrika Liidu liikmesriike üles saatma Somaaliasse kiirelt ÜRO poolt heaks kiidetud rahuvalveväed. 6. jaanuaril toimusid Somaalia pealinnas Muqdishos sadade osavõtjatega meeleavaldused, millel nõuti Etioopia vägede väljaviimist riigist. Vägivaldseteks kokkupõrgeteks muutunud meelevaldustel hukkus kolm inimest. 7. jaanuaril avasid relvastatud isikud tule Somaalia pealinnas Muqdishos linnas paiknenud Etioopia vägede vastu. Tulevahetuses hukkus üks inimene. Kokkupõrked Etioopia vägede ja somaali meeleavaldajate vahel toimusid ka Beledweyne linnas, kus sai vigastada kolm inimest. Ameerika Ühendriikide lennuvägi alustas Somaalias rünnakuid islamistlike võitlejate baasidele. Armee esindaja sõnul oli tegu luureandmetel põhinevate operatsioonidega terrorirühmituse al-Qā'ida vastu. Rünnakutes hukkus üheksateist inimest. 8. jaanuaril saabus Somaalia president Cabdulaahi Yuusuf Axmed esimest korda pärast presidendiks valimist 2004. aastal riigi pealinna Muqdishosse. 12. jaanuaril otsustasid Somaalia president Cabdulaahi Yuusuf Axmedi ja seitse sõjapealikku oma kohtumisel pealinnas Muqdishos relvad maha panna ja osaleda ühiste relvajõudude loomises. 13. jaanuaril kuulutas Somaalia parlament riigis kolmeks kuuks välja sõjaseisukorra. Seaduseelnõud toetas sada viiskümmend neli parlamendisaadikut, vastu oli kaks parlamendiliiget. 15. jaanuaril avasid Somaalia pealinna Muqdisho kirdeosas relvastatud isikud tule politseijaoskonna pihta, hukkus üks politseinik. Rünnati ka politseijaoskonna poole teele olnud Etioopia ja valitsusvägede konvoid. Somaalia pealinna Muqdisho julgeolekuülem lasi sulgeda kolm peamist kohalikku raadiojaama. Neid süüdistati vägivalla ja vaenu õhutamises. 18. jaanuaril kohtus ÜRO peasekretäri eriesindaja François Lonseny Fall Somaalia pealinnas Muqdishos riigi presidendi Cabdulaahi Yuusuf Axmediga, et arutada rahuvalvevägede saatmist Somaaliasse. 19. jaanuaril tulistati Muqdishos riigi presidendi Cabdulaahi Yuusuf Axmedi residentsi suurtükkidest, hiljem puhkes palee juures pool tundi kestnud tulevahetus. Presidendi ihukaitsel õnnestus rünnak tagasi lüüa. Aafrika Liit kiitis heaks plaani saata kuue kuu jooksul Somaaliasse kaheksa tuhat rahuvalvesõdurit. 21. jaanuaril andis Kenyas ennast võimudele üle sõjas lüüa saanud Islamikohtute Liidu juht, šeik Shariif Shiikh Axmed. 23. jaanuaril alustas Etioopia oma vägede väljaviimist Muqdishost. 26. jaanuaril panid Muqdishos relvastatud isikud toime seeria rünnakuid, tappes viis inimest. Lisaks tulistati linna granaadiheitjatest, nendes rünnakutes sai vigastada neli inimest. 28. jaanuaril ründasid Muqdishos relvastatud isikud linna politseiülema konvoid, tulevahetuses sai vigastada üks tsiviilisik. 29. jaanuaril ründasid Muqdishos relvastatud isikud politseinikke granaadiga. Rünnakust alguse saanud ja tund aega kestnud tulevahetuses hukkus vähemalt kaks inimest, neist üks politseiohvitser.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]