Tallinna kinode loend

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tallinna kinode loend on Tallinnas tegutsevate ja tegutsenud kino(teatrite) loetelu.

Kinode loetelu[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi (nimed) Asukoht Algusaasta(d) Lõpuaasta(d) Märkused
Metropol Tallinna vanalinn, Pärnu maanteel, Viru väravate juures[1] 26. juulil 1908 Tallinna endise Saksa teatri asemele Vene turul, praeguse Musumäe vastas Harjumäe paviljonis, tegutses kinona vaid paar aastat, Metropol põles maha 1911 ja seejärel muudeti hoone restoraniks.
Pioneer (varem Skandia, hiljem Kroonikakino) Viru tänava keskel, Viru tänav 10 1908–1909 Tallinna vanim kino, kunagist kino reedavad siiani hiiglasuured plakatinišid fassaadil teisel korrusel.
Erfur Kalamaja, Soo tänav 13 1910
Grand Marina, hiljem Ars Tallinna vanalinn, Mere puiestee 1910 1940 Kinohoone hävis 1941. aastal Teises maailmasõjas sõjategevuse käigus puhkenud tulekahju tagajärjel.
Uus teater[2] Tallinna vanalinn, Suur-Karja tänav 10 1914
Tallinna Kasino/Picadilly[3] Tallinna vanalinn, Aia tänav 1911 (hilisem ujula, tänapäeval VW Passaži kaubanduskeskus)
Toetus Tallinna vanalinn, Suur-Karja tänav 8
Komeet Tallinna vanalinn, Pikk tänav 13
Lõbustus/Säde/Mars/ Ekspress/Venus Kalamaja, Uus-Kalamaja tänav 9b[4] 1913 1944 1913. aastast "Lõbustus", 1919. aastast "Säde", aastatel 1920-1926 kino "Mars", 1926. aastal "Ekspress" ning 1927 "Venus"[5]. Hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel[6]
Saturn/Kaleva/Faun/Bi-Ba-Bo/Capitol/Bi-Ba-Bo Tallinna vanalinnas, Viru tänav 9/11 1913 1944 Kino rajati Viru tänav 9/11 hoones 1913. aastal kinona Saturn, 1919. aastast kandis nime Kaleva, 1924. aastast Faun, 1925. aastast Bi-Ba-Bo (algselt kavandati Viru tänav 6[7]), 1932. aastast Capitol, 1934. aastast taas Bi-Ba-Bo. Hoone hävines 1944. aastal.
Forum (varem Apollo) Algne Narva maantee 13 1915 (ehitus) 1977 (lammutati) Kunagises asukohas paikneb nüüd Foorumi ostukeskus. Foto: Kino Forum (1970. aastad)
Helios (varem Passaaž, Rekord, Uus-Rekord ja Nõukogude ajal Oktoober) Vana turu alguses kangi all sisehoovis, Viru tänav 4 1918 1995 Kino projekteeris ümber arhitekt Edgar Johan Kuusik ja see oli aastast 1939 Tallinna esinduskino
Kungla Väike-Pärnu maantee 31//Pärnu maantee 41 1923 1944 Praeguse kino Kosmos lähedal, hävis 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel[6]
Skala Vabriku ja Valgevase tänava nurgal, Vabriku tänav 8 1926 1947
Gloria Palace Vabaduse väljak 5 5. oktoobril 1926 1940
Faun/ Mars Hospidali tänav 2a, end. Kirnmanni tantsusaal[8] 1926
Modern Tartu maantee 4 1930 1944 Arhitekt Edgar Johan Kuusik, hoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel
Partisan (varem Koit ja Orion) Lilleküla, Paldiski maantee 25, algselt Paldiski maantee 19 1931 (ehitatud) 1974–1975~ suleti Asus Paldiski maantee raudteeviadukti kõrval, Ristiku tänava alguse lähedal. Endise endisel Mayeri vabriku krundil ja OÜ Tubak/AS Sirena tubakatehase ruumides. Arhitekt Eugen Habermann.
Amor, 1940. aastal ka Noorsookino Vanalinn, algne Harju tänav 38 1932 1944 Harju tänava hoonestus hävis suures osas 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel[6]
Võit (varem Victoria Palace ja Victoria) Nõmme, Pärnu maantee 326, algne aadress Pärnu maantee 90/92 Kahro maja 1934 1996 Kino arhitektid Edgar Velbri ja Friedrich Vendach
Koppel Koplis, Vene-Balti asundus nr 62
Endla Nõmme, Turuplats 2
Saturn Puuvilja tänav 2
Lembitu (varem Diana) Balti jaama juures, Kalamaja Kopli tänav 8 (alguses Kopli tänav 2) 1935 1991? Uus hoone avati Balti jaama juures 1935. aastal ja selle projekteeris arhitekt Eugen Habermann (1884–1944). Pärast Eesti Vabariigi taastamist kolis kinoruumidesse Päästearmee.
Pelgurand Pelgurannas Saksa okupatsiooni ajal ehitatud barakitaolises endises sõjaväesööklas, Majakovski tänav 1968 (lammutati) Foto: Kino Pelgurand
Edasi Kopli tänav 93 Kinohoone ehitati 1915 tehaseasunduse kinona, (hilisem kino "Edasi"), arhitekt Luka Knjazev. Hoone põles maha enne 70-ndat aastat
Pirita Pirital, Merivälja tee 3 1951 1951. aastal avati Pirital stalinistlikus stiilis kinohoone. Kevadel 1988 avati pärast rekonstrueerimist uuesti kui Eesti Reklaamfilmi ja Soome firma Multimedia OY ühisettevõtte kohvik-kino "Pirita". Praegu töötab hoones Pirita Vaba aja keskus.
Sõprus Vanalinn, Vana-Posti tänav 8 1952–1955 (ehitusaeg) Stalinistlikus stiilis kahe saaliga kinohoone, arhitekt Peeter Tarvas. Praegu on teises pooles ööklubi.
Rahu Pelgurand, Kopli tänav 69b 19571959 (ehitusaeg) 1994[9] Hilisstalinistlikus stiilis kinohoone, arhitektid Heili Volberg ja August Volberg. Seal on nüüd kasiino.
Kaja Mustamäe, Eduard Vilde tee 118 1963 Arhitekt Raul-Levroit Kivi. Hoonesse asus 2001. aastal Mustamäe Kultuurikeskus Kaja
Kosmos Kesklinn, Pärnu maantee 45 1964 (avamisaeg) Hoone arhitekt on Ilmar Laasi. Kosmose ligemale 1000-kohaline saal oli Eesti suurim kinosaal. 19. detsembril 2014 taasavatud IMAX-formaadis kinos on kolm saali: suures 325 kohta, kahes väikeses kummaski 50.
Koit Pääskula, Rännaku puiestee 1 1964 1995 (praegune Pääsküla Noortekeskus)
Eha Tartu maanteel Keskturu juures 1973 (avamisaeg) 1996 (sulgemisaeg) Pärast sulgemist on seal paiknenud pank, kasutatud riiete kauplus, rularada, toidupood ja kasiino, ning viimaseks toidupood Maxima ja alkoholipood Regalia.[10]
Kinomaja Vanalinn,
Uus 3
1981 (avamisaeg) Poolakate restaureeritud maja avati ametlikult 26. jaanuaril 1981. Sündmust kajastas Tallinnfilmi ringvaade "Nõukogude Eesti".
Lindakivi Lasnamäel, J. Koorti tänav 22 1987–1989 (ehitusaeg) 1991~ Viimasena Nõukogude ajal ehitati kino Lasnamäele. Pärast taasiseseisvumist loobuti seal kinoseanssidest.
Coca-Cola Plaza Hobujaama 5, Rotermanni kvartalis 2001 Arhitekt Andri Kirsima.
Apollo Solaris (varem ainult Solaris) Solarise keskus, Kesklinn Estonia puiestee 9 2012 Solarise keskus ehitati Sakala keskuse asemele.
Kino Artis Solarise keskus, Estonia puiestee 9
5D Cinema Kristiine keskus, Endla 45 Tallinn
Viimsi Kino Viimsi Randvere tee 11, Haabneeme
Apollo Mustamäe Mustamäe keskus, Tammsaare tee 104a 2016

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Harald Raudi,110 aastat tagasi pandi pildid liikuma, Horisont, Nr. 1/2006
  2. Vaba Maa. nr 302, 31. detsember 1929, lk 2
  3. Vaba Maa nr 230, 4. oktoober 1925, lk 10
  4. Tallinna Teataja nr60, 14. märts 1919, lk 4
  5. Kalamaja asumi ajaloost, KINO "ERFUR", Robert Nerman, KALAMAJA, Tallinn 1996
  6. 6,0 6,1 6,2 Jaan Tamm, 60 aastat märtsipommitamisest. 50 aastat Haagi konventsioonist, Kultuur ja Elu 1/2004
  7. Tehnika Ajakiri, 1931, 8, 127
  8. Vaba Maa nr 223, 26. september 1925 lk 9
  9. Kino Rahu viimsed päevad, Õhtuleht, 5. aprill 2019
  10. Amarcord ehk Tallinna endised kinohooned. Ekspress 25.01.2007