Tallinna kinode loend

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tallinna kinode loend on Tallinnas tegutsevate ja tegutsenud kino(teatrite) loetelu.

Kinode loetelu[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi (nimed) Asukoht Algusaasta(d) Lõpuaasta(d) Märkused
Original-Bioskope (hiljem Royal Bioscop, 1901–1904) praeguse Eesti Draamateatri kohal anatoomilise muuseumi ja muude atraktsioonide kõrval. 1901 1904
Rändkinod: Royal Vio (1907), seejärel Grand Imperial Vio (1908), Olympia (1909), Uus Teater (1910), Noris (1911), Star (1912–1913), Rekord (1913)[1] Vanalinn, Näituseväljak, Nunne tänav 20 1907 1913
Metropol Vanalinn, paviljonis Vene turul, Musumäe vastas (praegu Pärnu maanteel)[2] 1908 1911 Endise Saksa teatri ajutise hoone asemele. Kino avati 26. juulil 1908. Põles 1911 ja seejärel ehitati ümber restoraniks
Pioneer (varem Skandia, The Royal Vio, hiljem Kroonikakino) Vanalinn, Viru tänav 10 1908–1909 Tallinna vanim kino, kunagist kino reedavad siiani hiiglasuured plakatinišid fassaadil teisel korrusel
Erfur Kalamaja, Soo tänav 13 1910
Grand Marina, hiljem Ars Vanalinn, Mere puiestee 10 1910 1940 Kinohoone hävis 1941. aastal Teises maailmasõjas sõjategevuse käigus puhkenud tulekahju tagajärjel.
Uus teater[3] Vanalinn, Suur-Karja tänav 10 1914
Tallinna Kasino/Picadilly[4] Vanalinn, Aia tänav 3 1911 1928 Ehitati ümber supelasutuseks, arhitekt Eugen Habermann. Hilisem ujula, tänapäeval VW Passaži kaubanduskeskus
Toetus Vanalinn, Suur-Karja tänav 8
Komeet Vanalinn, Pikk tänav 13
Lõbustus/Säde/Mars/ Ekspress/Venus Kalamaja, Uus-Kalamaja tänav 9b[5] 1913 1944 1913 "Lõbustus", 1919 "Säde", aastatel 1920-1926 kino "Mars", 1926 "Ekspress" ning 1927 "Venus"[6] Hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamisel[7]
Saturn/Kaleva/Faun/Bi-Ba-Bo/Capitol/Bi-Ba-Bo Vanalinn, Viru tänav 9/11 1913 1944 1913 Saturn, 1919 Kaleva, 1924 Faun, 1925 Bi-Ba-Bo (algselt kavandati Viru tänav 6[8]), 1932 Capitol, 1934 taas Bi-Ba-Bo. Hoone hävis 19. septembril 1944 pommitabamuse tagajärjel.
Forum (varem Apollo ja Alhambra) Kesklinn, algne Narva maantee 13 1915 (ehitus) 1977 (lammutati) Kunagises asukohas paikneb nüüd Foorumi ostukeskus Foto: Kino Forum (1970. aastad)
Helios (varem Passaaž, Rekord, Uus-Rekord ja Nõukogude ajal Oktoober) Vanalinn, Viru tänav 4 1918 1995 Kino projekteeris ümber arhitekt Edgar Johan Kuusik ja see oli aastast 1939 Tallinna esinduskino
Endla Vanalinn, näituseväljak, Nunne tänav 20 1913 1933 Hoone põles 1933, pärast seda hoone lammutati, väljaku asemele tehti park[9]
Kungla Kesklinn, Väike-Pärnu maantee 31/ Pärnu maantee 41a 1923 1944 Praeguse kino Kosmos lähedal, hävis 1944. aasta Märtsipommitamises Tallinnas[7]
Skala Kalamaja, Vabriku ja Valgevase tänava nurgal, Vabriku tänav 8 1923 1947
Säde Pelgulinn, Roo tänav (tollal Alberti) 3 1923 1927. aastal kandis kino „Ilo" ning hiljemalt 1930. aastal nime „Lux"
Gloria Palace Kesklinn, Vabaduse väljak 3a 1926 1940 Arhitekt Frīdrihs Skujiņš. Kino avati 5. oktoobril 1926 Friedrich Wilhelm Murnau filmiga "Faust"
Faun/ Mars Kesklinn, Hospidali tänav 2a, end. Kirnmanni tantsusaal[10] 1926
Modern Kesklinn, Suur-Tartu maantee 4 1930 1944 Arhitekt Edgar Johan Kuusik, hoone hävis suures osas 1944. aasta Märtsipommitamise tagajärjel
Partisan (varem Koit ja Orion) Lilleküla, Paldiski maantee 25 (algselt Paldiski maantee 19) 1931 (ehitatud) 1975 Asus Paldiski maantee raudteeviadukti kõrval, endise Mayeri vabriku krundil ja OÜ Tubak/AS Sirena tubakatehase ruumides. Arhitekt Konstantin Bölau
Amor, 1940. aastal ka Noorsookino Vanalinn, algne Harju tänav 38 1917 1944 Hoone ehitati põhjalikult ümber 1932–1933, arhitekt August Tauk. Hoone hävis 1944. aasta Märtsipommitamisel[7]
Võit (varem Victoria Palace ja Victoria) Nõmme, Pärnu maantee 326, algne aadress Pärnu maantee 90/92 Kahro maja 1934 1996 Arhitektid Edgar Velbri ja Friedrich Vendach
Endla Nõmme, Turuplats 2 1924 1924 Soleil, 1929 Roxy, siis Uus-Roxy, siis Sparta, 1936 Endla
Saturn Nõmme, Puuvilja tänav 2
Diana Kalamaja, Kopli tänav 2 1925 1935 Diana vana hoone, arhitekt Eugen Habermann. Praegu on seal kauplused
Lembitu (varem Diana[11]) Kalamaja, Kopli tänav 8 1935 1996 Uus hoone avati 1935, arhitekt Eugen Habermann. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist kolis kinoruumidesse Päästearmee
Pelgurand Pelguranna, Saksa okupatsiooni ajal ehitatud barakitaolises endises sõjaväesööklas, Herzeni tänava ääres (ametlikult on aadress olnud ka Majakovski tänava järgi) 1968 (lammutati) Foto: Kino Pelgurand
Edasi (varem ka Koppel) Kopli, Kopli tänav 110, Kopli ja Sepa tänava nurgal (varem Vene-Balti nr 62) 1915 1969 Ehitati Vene-Balti laevaehitustehase asunduse kinona, arhitekt Luka Knjazev. Pilt: "Kino "Edasi" Kopli tänaval", 1969. [12]
Pirita Pirita, Merivälja tee 3 1951 1996 Stalinistlikus stiilis kinohoone, arhitekt Heiki Karro. Kevadel 1988 avati pärast rekonstrueerimist uuesti kui Eesti Reklaamfilmi ja Soome firma Multimedia OY ühisettevõtte kohvik-kino "Pirita". Praegu töötab hoones Pirita Vaba Aja Keskus.
Sõprus Vanalinn, Vana-Posti tänav 8 1955 Stalinistlikus stiilis kahe saaliga kinohoone, arhitekt Peeter Tarvas. Praegu on teises pooles ööklubi
Rahu Pelguranna, Kopli tänav 69b 1959 1994[13] Hilisstalinistlikus stiilis kinohoone, arhitektid Heili Volberg ja August Volberg. Hoone lammutati 2019. aastal, selle asemele ehitati kasiino ja kauplus (Maxima).
Kaja Mustamäe, Eduard Vilde tee 118 1963 1997 Arhitekt Raul-Levroit Kivi. Hoonesse asus 2001. aastal Mustamäe Kultuurikeskus Kaja. Kinohoone lammutati märtsis-aprillis 2018
Kosmos Kesklinn, Pärnu maantee 45 1964 2022 Arhitekt Ilmar Laasi. Ligemale 1000-kohaline saal oli Eesti suurim kinosaal. 19. detsembril 2014 taasavatud IMAX-formaadis kinos on kolm saali: suures 325 kohta, kahes väikeses kummaski 50.
Koit Pääsküla, Rännaku puiestee 1 1964 1995 Arhitekt Raul-Levroit Kivi. Praegu Pääsküla Noortekeskus
Eha Kesklinn, Tartu maanteel Keskturu juures 1973 1997 Pärast sulgemist on seal paiknenud pank, kasutatud rõivaste kauplus, rularada, toidupood ja kasiino, viimati toidupood Maxima ja alkoholipood Regalia.[14]
Kinomaja Vanalinn, Uus tänav 3 1981 Poolakate restaureeritud maja avati ametlikult 26. jaanuaril 1981. Sündmust kajastas Tallinnfilmi ringvaade "Nõukogude Eesti"
Lindakivi Lasnamäe, J. Koorti tänav 22 1988 1994 Nõukogude aja viimane kino ehitati Lasnamäele. Pärast iseseisvuse taastamist loobuti seal kinoseanssidest
Coca-Cola Plaza Kesklinn, Rotermanni kvartal, Hobujaama 5 2001 Arhitekt Andri Kirsima.
Apollo Solaris (varem ainult Solaris) Kesklinn, Solarise keskus, Estonia puiestee 9 2012 Solarise keskus ehitati Sakala keskuse asemele
Kino Artis Kesklinn, Solarise keskus, Estonia puiestee 9 2009
5D Cinema Lilleküla, Kristiine keskus, Endla 45 2011
Viimsi Kino Viimsi Randvere tee 11, Haabneeme 2014
Apollo Mustamäe Mustamäe keskus, Tammsaare tee 104a 2016
Apollo Ülemiste Ülemiste keskus, Suur-Sõjamäe 4 2019
Cinamon T1 T1 Mall Of Tallinn, Peterburi tee 2 2018

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1947. aastal, 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni 30. aastapäevaks otsustati muuta Tallinna kinode nimetused: Helios > Oktoober, Diana > Lembitu, Orion > Partisan, Skandia > Pioneer, Nõmme Victoria-Palace > Võit, Koppel > Edasi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Andri Ksenofontov, EESTI KINOD ENNE VIIMAST SÕDA, Kalender ..., nr. 1, oktoober 2017
  2. Harald Raudi. 110 aastat tagasi pandi pildid liikuma. Horisont 1/ 2006
  3. Vaba Maa nr 302, 31. detsember 1929, lk 2
  4. Vaba Maa nr 230, 4. oktoober 1925, lk 10
  5. Tallinna Teataja nr 60, 14. märts 1919, lk 4
  6. Kalamaja asumi ajaloost, KINO "ERFUR", Robert Nerman, KALAMAJA, Tallinn 1996
  7. 7,0 7,1 7,2 Jaan Tamm. 60 aastat märtsipommitamisest. 50 aastat Haagi konventsioonist, Kultuur ja Elu 1/ 2004
  8. Tehnika Ajakiri 8/ 1931. Lk 127
  9. Andri Ksenofontov, EESTI KINOD ENNE VIIMAST SÕDA, Kalender ..., nr. 1, oktoober 2017
  10. Vaba Maa nr 223, 26. september 1925 lk 9
  11. 1938 - Uus moodne kino Tallinnas - "Diana" Kopli 8, linnamajad.blogspot.com, esmaspäev, 17. juuni 2013
  12. Ivar Vilde kogu. Eesti Ajaloomuuseum, AM N 38980
  13. Kino Rahu viimsed päevad. Õhtuleht, 5. aprill 2019
  14. Amarcord ehk Tallinna endised kinohooned. Eesti Ekspress, 25. jaanuar 2007

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]