Mart Kadastik

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Mart Kadastik (pseudonüüm Jaak Kalju või Kaljo; sündinud 24. märtsil 1955) on eesti ajakirjanik, meediategelane ja tippjuht.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on Alma Kadastiku ja Heiti Kadastiku poeg.

Aastal 1973 lõpetas Kadastik Tartu 5. Keskkooli, 1978. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogia.

1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastast 1991 kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale.

2013. aasta augustis teatati, et Schibstedi kontsern peab läbirääkimisi oma Eesti meediaäri, sh Postimehe ja trükikoja Kroonpress müügiks Eesti haru juhtide osaühingule, mille üks osanik on ka Mart Kadastik.[1][2] Müügitehing leidis aset sama aasta septembris ning selle käigus omandas Margus Linnamäe poole Eesti Meediast ja teine 50% jäi juhtkonna ettevõttele TAMM Meedia, millest 58% kuulus Mart Kadastikule.[3] Kaks aastat hiljem müüsid Mart Kadastik, Meelis Luht, Andres Kull ja Toomas Issak oma osaluse Margus Linnamäele kuuluvale ettevõttele ning Kadastik lahkus ettevõtte nõukogu juhatuse kohalt.[4]

Aastail 19831986 õpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduskateedris.

Kadastik oli Maailma Ajalehtede Liidu juhatuse liige aastail 1994–2000.

Kadastik on aidanud kunagisel Eesti peaministril Andrus Ansipil kõnesid vormistada.[5]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Kadastik on kirjutanud mitmeid ühiskonnateemalisi artikleid, samuti tõsielu- ja dokumentaalfilmide stsenaariume.

2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene ilukirjanduslik raamat, romaan "Kevad saabub sügisel" kirjastuses Varrak.[6] Autori sõnul on 2/3 raamatu sündmustest tegelikult juhtunud. Raamatut arvustati nii heatahtlikult kui ka kriitiliselt, Kadastik ise on nimetanud kriitika põhjuseks kirjanike olelusvõitlust.[7] Pigem õnnestunuks on seda nimetanud kriitikud Jan Kaus ja Kaarel Kressa[8]. Romaanile ilmus 2013. aastal järg "Suvi sulab talvel", mille tegevus toimub 2013. aasta suvel ja sügisel[9].

2014. aastal avaldasid Kadastik ja Katariina Tammert koos Varraku kirjastuses romaani "Paarismäng", mida arvustades kirjutas Kivisildnik: "Ma ei ütle, et see tekstimassiiv on halb või et seda ei tohi lugeda, ma ütlen, et seda ei ole ilus kirjanduseks nimetada, sel lihtsal põhjusel, et see ei ole kirjandus. Ma ütlen seda arusaamatuse vältimiseks ja romaanikirjanike huvide kaitsmiseks, see on minu kui Kirjanike Liidu liikme põhikirjaline kohus."[10]

KGB materjalide kasutamine ajakirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

1980. aastatel kirjutas Mart Kadastik ajalehes Edasi pseudonüümi Jaak Kalju all toona dissidentidena Eesti Vabariigi taastamist nõudnud inimeste, sh Lagle Pareki suhtes kriitilisi artikleid, kasutades muuhulgas Nõukogude Liidu julgeolekuametkonna KGB antud materjale.[1] Nii kirjutas Kadastik 1984. aastal ajalehes Kodumaa värskelt süüdimõistetud dissidentide Parek, Arvo Pesti ja Heiki Ahoneni kohta: "Kui ebameeldiv seda ka ei ole eelnimetatutel tunnistada, ometi toimis neile peamise käivitava jõuna isiklik kasu. Olgu või rahuldus oma nime kuulmisest välismaistes raadiosaadetes." Sama aast Edasis vene dissidentliku kirjaniku Aleksandr Solženitsõni kohta: "Apoliitiline silmakirjatseja, kes ei usu demokraatiasse, vaid on autoritarismi (eeskätt fašismi) ägeda pooldajana kohutanud isegi oma seniseid soosijaid Läänes." 1988. aastal kritiseeris ta nn nelja mehe ettpanekut Eesti isemajandamiseks (IME): "Isemajandamise ettepanekut arendades on juba jõutud nõudeni taastada kodaniku Eesti aegne riik ja kord. Kes vähegi poliitikat jagab, saab aru, et selline avantürism kompromiteerib meie teadlaste ja loovintelligentsi pingutusi vähendada kohaliku elu sõltuvust keskorganite suvast, puhub üles umbusaldust meie taotluste poliitiliste eesmärkide suhtes. /---/ Muide, olen lihtsate inimeste suust juba korduvalt kuulnud väiteid: Lagle Parek ja tema mõttekaaslased olla tegelikult provokaatorid, kes kaitsevad ühiskonna demokratiseerumise vastaste huve."[11]

Kadastik ise selgitas oma tegevust 1992. aasta 31. augustil ilmunud arvamusloos "Versioon 80. aastatest": "Mis ikka sundis tollast "Edasi" toimetajat osalema selles ahelas, mille jämedat otsa hoidis enda käes KGB? /---/ Jäin nõusse põhjusel, mis täna on ilmselt raskendav asjaolu: hasartne soov vahendada seda ajakirjanduslikult põnevat teemat senisest mitmekülgsemalt, inimlikumalt, trafaretivabalt. /---/ Ma ei mõistnud neid inimesi, vabadusvõitlus sellises vormis tundus siis absurdne, peamiselt vaid oma isiklike komplekside väljendusena. Mulle oli arusaamatu selle grupi sallimatus kõigi "harilikult" elavate eestlaste, eriti intelligentsi vastu."[1]

Väidetavalt on just need kunagised kirjutised põhjus, miks Kadastik pole osalenud poliitikas. 1992. aastal kirjutas ta: "Minu vahetu poliitiline tegevus katkes siis, kui pettusin Rahvarinde režiimis. /---/ Süümevannet ma anda ei kavatse. Ehkki ma pole eales andnud KGB-le informatsiooni, olen ajakirjanikutöös kasutanud KGB andmeid."[1] 2007. aastal avaldas Kadastik Postimehes arvamusloo "Rääkige ära!", kus kirjutas põhjustest, miks nõukogude ajal tehtust sageli avameelselt kõnelda ei taheta: "Kes tahakski rääkida lojaalsuse murdumisest. Vene ajal kaotasid paljud, kellelt nüüd oodatakse ülestunnistust, usu oma riigi ideesse. /---/ Nad vaikivad, ja teevad ilmselt õigesti. Ühiskond on valmis kuulma, aga mitte kuulama."[12] Selles sõnavõtus kunagise tegevuse õigustamist nähes on Kadastikku kritiseerinud muuhulgas poliitik Indrek Tarand[13][14][15] ja Keskerakonna häälekandja Kesknädal[16].

Arvamusi[muuda | muuda lähteteksti]

Meediajuhina on Kadastik kritiseerinud veebiportaalide kommentaariume ("Kommentaarium on väga inetu, ma ei soovita kellelgi seal käia")[17] ning näinud Eesti Rahvusringhäälingu laienemises kõmumeediasse (seoses ERR-i portaali menu.err.ee avanemisega) ohtu avalik-õigusliku ja erameedia vahelisele tasakaalule ("Kui maksumaksja rahaga tullakse internetimeediasse, siis see on väga suur risk")[18]. Ta seisis ka Postimehe Tartust Tallinna kolimise eest 1995. aastal.[1][19]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu aukodanik[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta veebruaris esitasid Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ja Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov Mart Kadastiku Tartu linna aukodaniku kandidaadiks. Põhjenduseks toodi Kadastiku tegevus meediakontserni Eesti Meedia looja ja juhina, kus ta "on oluliselt panustanud sõnavabaduse, meediavabaduse ning Eesti kvaliteetajakirjanduse arengusse". Samuti nimetati tema rolli Jaan Tõnissoni ausamba rajamisel Tartusse ning Tartu linnavalitsuse ja Postimehe ühise konkursi "Aasta tegu" algatamisel.[20][21]

Pärast kandidatuuri avalikustamist saatis Eesti eurosaadik Indrek Tarand 16. veebruaril Tartu linnavalitsusele ja -volikogule avaliku kirja, milles avaldas arvamust, et Kadastiku tegevuse tõttu Nõukogude okupatsiooni lõpuaastail ajalehe Edasi peatoimetajana ja sidemete tõttu KGB-ga ei peaks Kadastik saama Tartu aukodanikuks. Tarand nimetas Kadastiku 1980. aastatel ajakirjanduses avaldatud tekste vihakõneks ning soovitas esitada kõik kolm aukodaniku kandidaati hääletusele eraldi. Kirjale järgnes avalik poleemika, kus kõrvutati Kadastikku kui potentsiaalset aukodanikku varem aukodanikuks valitud poliitvangi Enn Tartoga ning tõstatati ka küsimus Kadastiku rollist Postimehe viimisel Tartust Tallinna.[22][23][15][24]

Linnavolikogu hääletusele 18. veebruaril esitati Kadastik siiski üheskoos kardioloog Jaan Eha ning lastekirjanik Tiia Toometiga. Volikogus puhkenud vaidlusele vaatamata kiideti kõik kandidatuurid heaks 21 poolt- ja 18 vastuhäälega. 19. veebruaril teatas Mart Kadastik, et loobub aukodaniku tiitlist. "Mina olen oma töö teinud. Aga ma leian, et seda jäi siiski väheks, et võtta vastu Tartu aukodaniku nimetus. Olin sel seisukohal kohe, kui kuulsin oma kandidatuuri ülesseadmisest. Aga siis jõudis Tartusse kiri Brüsselist - täis lahmivat sildistamist, vihkamist ja valesid," lausus Kadastik. Loobumise põhjendusena nimetas ta ka Postimehe olukorda pärast selle müümist Margus Linnamäele: "Mitte üldsegi mineviku pärast, vaid tuleviku pärast - täna veel ei ole mul täit veendumust, et olen andnud Eesti Meedia kontserni koos 'Postimehega' üle kätesse, kus ta on mitte ainult kahe käega, vaid ka südamega hoitud.".[22][23][20]

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Dannar Leitmaa "Kadastik päästab oma meediamaailma" Eesti Ekspress, 22. august 2013, lk 18-21
  2. Marta Jaakson, Katariina Krjutškova, Hannes Sarv "Kadastik: läbirääkimised käivad, muu on spekulatsioon" Äripäev, 14.08.2013
  3. Aivar Reinap "Kuidas Eesti Meedia leidis Margus Linnamäe?" Postimees, 10. september 2013
  4. "Margus Linnamäe omandab 100% Eesti Meedia aktsiatest" Postimees, 26. august 2015
  5. Mart Kadastik: Minu jaoks olnuks parem, kui Ansip oleks olnud Eesti Posti peadirektor
  6. "Mart Kadastik kirjutas raamatu naistest" Naised, 04.04.2013
  7. Rutt Ernits "Mart Kadastik: literatuuritsemisega on liiale mindud" ERR, 10.05.2013
  8. Kaupo Meiel "Kadastik ja Kivirähk. Kirjandus ja ajakirjandus" Sirp, 25.07.2013
  9. http://kultuur.postimees.ee/2576386/kadastik-uurib-uues-romaanis-seksuaalsust
  10. Kivisildnik (:)sentimentaalne romaan kolmandal ringil Eesti Ekspress 19. november 2014
  11. Mida kirjutas Tartu aukodaniku kandidaat Mart Kadastik nõukaajal? Eesti Ekspress 17.02.2016
  12. "Rääkige ära!" Postimees, 03.11.2007
  13. "Tarand osutab Kadastiku propagandistlikele võtetele" Eesti Ekspress/Delfi, 7. november 2007
  14. Indrek Tarand ""Mart, mis laulu lauldi Ansipi ämma juures?" Indrek Tarand MEPsite, 21. september 2010
  15. 15,0 15,1 "Indrek Tarand: Avalik kiri Mart Kadastiku aukodanikuks sobivuse küsimuses" Eesti Ekspress, 15. veebruar 2016
  16. "Veel Edasist, Postimehest ja Jaak Kaljost" Kesknädal, 2. märts 2011
  17. "Mart Kadastik: Eesti inimene erutub ainult internetis" ERR, 27.04.2011
  18. Lauri Varik "Kadastik: tugevnev ERR on oht ajakirjanduse konkurentsile" ERR, 10.05.2013
  19. Mart Kadastik "Kõige raskem oli öelda heale kolleegile, et ta peab ametist lahkuma" Director, aprill 2007
  20. 20,0 20,1 Volikogu nimetas Tartu aukodanikud Tartu linnavolikogu pressiteade 18.02.2016
  21. Maris Meiessaar Rõtov: olen Kadastikule tema patud andestanud ning arvan, et seda võiks teha ka avalikkus Delfi 16. veebruar 2016
  22. 22,0 22,1 Oliver Kahu Mart Kadastik loobus Tartu aukodaniku tiitlist ERR 19.02.2016
  23. 23,0 23,1 Anette Parksepp Tartu aukodanike valimist saatis Mart Kadastiku küsimuses pikk ja tuline vaidlus ERR 18.02.2016
  24. Maris Meiessaar Indrek Tarandit nörritab, et Tartu tahab tõsta aukodaniku seisusesse Mart Kadastiku, kes Postimehe Tartust ära viis Delfi 13. veebruar 2016

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Romaaniarvustusi[muuda | muuda lähteteksti]