Mine sisu juurde

Kihnu Virve

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib rahvalaulikust; parvlaeva kohta vaata artiklist Kihnu Virve (laev).

Kihnu Virve
Kihnu Virve 2009. aasta üldlaulupeo tulega
Kihnu Virve 2009. aasta üldlaulupeo tulega
Sünninimi Virve-Elfriide Haavik
Sündinud 30. jaanuar 1928 Muuda Vikiandmetes
Pärnu, Eesti
Surnud 10. detsember 2022 (94-aastaselt) Muuda Vikiandmetes
Elukutse rahvalaulik, laulukirjutaja
Virve-Elfriide Köster 1989. aastal
Foto: Jaan Künnap

Virve-Elfriide Köster (neiupõlvenimi Haavik; tuntud kui Kihnu Virve ja Järsumäe Virve; 30. jaanuar 1928 Pärnu10. detsember 2022) oli Eesti rahvalaulik ja laulukirjutaja. Tema loomingusse kuulus üle 400 laulu.[1] Tema tuntuim laul on "Mere pidu", mille laulis tuntuks ansambel Kukerpillid.[2][3]

Virve-Elfriide Haavik sündis 30. jaanuaril 1928 Pärnus. Ta elas Manijal ja hiljem Kihnus.[3] Lapsena soovis ta saada balletitantsijaks ja lastekirjanikuks.[4]

Ta kirjutas esimese laulu 14-aastaselt. Laul rääkis tema ema kalamüügist mandril.[4] Noorena kirjutas ta ka luuletusi, kuid laule hakkas ta looma ja esitama aktiivsemalt hilisemas eas. Ta ei tundnud nooti, vaid jättis viisid meelde ja kirjutas sõnad käsikirjalistesse laulikutesse.[3]

Kösteri laulud lähtusid sageli tema enda elust, perest, Kihnu inimeste juhtumistest ja laiemalt tuntud sündmustest. Tema lauludes kajastusid muu hulgas Estonia katastroof, Kurkse tragöödia ja presidendi vastuvõttudel käimine. Paljud laulud olid pühendatud pereliikmetele. Laulust "Väike tüdruk", mille ta lõi nooremale tütrele Urvele, kujunes Kihnu pulmades pruudile kodust ärasaatmise laul.[3]

Kösteril oli neli last, kuus lapselast ja kaks lapselapselast.[5] Tema abikaasa oli Jaan Köster.[3]

Muusikaline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kösteri laulud olid meloodilised ja lihtsas keeles. Tema loomingus oli palju valsitaktis laule, kuid leidus ka fokse ja vähemalt üks reinlendri rütmis laul.[3]

Tema kuulsaima laulu "Mere pidu" laulis 1984. aastal raadio ja televisiooni kaudu tuntuks ansambel Kukerpillid.[3] Laulu sõnade ja viisi autor on Virve Köster.[6] Kukerpillide repertuaari jõudis ka kümneid teisi tema laule.[2]

2000. aastate alguses saavutas Köster laiema tuntuse oma pereansambliga. Lavategevuses osalesid temaga sageli lapselapsed Reena ja Raina.[5] Pereansamblis tegid kaasa ka Urve Uustalu, Reena Vart ja Raina Kiviselg.[4]

2001. aastal ilmus Sirje Roometi koostatud laulik "Kihnu Virve laulud".[7] 2007. aastal ilmus koos Olavi Kõrrega album "Süda on nooruse värav".[8] 2009. aastal ilmus kontsertsalvestis "Mere pidu", mis jõudis Eesti plaadimüügi tabelis esikohale.[9] 2011. aastal ilmus jõulu- ja ootusaja laulude album "Elu küünal".[10] 2018. aastal ilmus album "Kihnu Virve 90".[11]

Avalik esinemine ja meedia

[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aasta novembris käis Köster oma pereansambli, Manija Poiste ja Kihnu käsitöömeistri Härma Roosiga Veneetsias Kihnu kultuuri tutvustamas.[12]

2008. aasta detsembris osales ta TV3 saates "Võta või jäta" ja võitis ühe sendi.[13][14]

2009. juunil 2009 tegi Köster 81-aastaselt langevarjuhüppe.[15] Ta nimetas langevarjuhüpet oma elu kõige põnevamaks kogemuseks.[4]

2010. aastal tabas Kösterit infarkt, kuid ta jätkas pärast seda esinemist.[2]

Kihnu Virve suri 10. detsembril 2022 94-aastasena.[2]

Köster oli abielus Jaan Kösteriga.[3] Tema pere liikmed osalesid hiljem Järsumäe Virve pereansamblis.[5]

  • "Kihnu Virve laulud", koostanud Sirje Roomet, Koolibri, 2006, ISBN 9789985017333[7]
  • Järsumäe Virve ja Olavi Kõrre, "Süda on nooruse värav", 2007[8]
  • "Mere pidu", 2009[9]
  • Järsumäe Virve & Pereansambel, "Elu küünal. Laulud jõulu- ja ootusajast", 2011[10]
  • "Kihnu Virve 90", 2018[11]
  1. "Järsumäe Virve pereansambel". Eesti Kontsert. Vaadatud 6. juulil 2026.
  2. 1 2 3 4 5 "Suri rahvalaulik Kihnu Virve". ERR. 10. detsember 2022. Vaadatud 6. juulil 2026.
  3. 1 2 3 4 5 6 7 8 "Igavene mälestus: Kihnu Virve (30.01.1928–10.12.2022)". Eesti Folkloorinõukogu. 10. detsember 2022. Vaadatud 6. juulil 2026.
  4. 1 2 3 4 Marju Rebane (august 2020). "Külas Kihnu Virvel: lapsena tahtsin baleriiniks saada, aga kõige põnevam kogemus oli langevarjuhüpe!". Maaleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2022. Vaadatud 6. juulil 2026.
  5. 1 2 3 Anna Gavronski (24. jaanuar 2018). ""Pealtnägija": peagi 90. sünnipäeva tähistav Kihnu Virve annab välja uue plaadi". ERR. Vaadatud 6. juulil 2026.
  6. "Üheslaulmine. Kihnu Virve: "Mere pidu"". ERR. 19. august 2018. Vaadatud 6. juulil 2026.
  7. 1 2 "Kihnu Virve laulud". Apollo. Vaadatud 6. juulil 2026.
  8. 1 2 "Olavi Kõrre". Kirjandusveeb. Vaadatud 6. juulil 2026.
  9. 1 2 "Kihnu Virve uus plaat on tõeline menuk". Eesti Päevaleht / Delfi. 22. veebruar 2009. Vaadatud 6. juulil 2026.
  10. 1 2 "Elu küünal. Laulud jõulu- ja ootusajast". Lasering. Vaadatud 6. juulil 2026.
  11. 1 2 "Kihnu Virve 90". Lasering. Vaadatud 6. juulil 2026.
  12. Rainer Kerge (15. november 2008). "Kihnu Virve muutis Venezias Tšehhi lennuki reisiplaani". Õhtuleht. Vaadatud 6. juulil 2026.
  13. "Kihnu Virve tegi «Võta või jätas» tagurpidi mängu". Elu24. 12. detsember 2008. Vaadatud 6. juulil 2026.
  14. Katrin Pauts (13. detsember 2008). "Kuidas Kihnu Virve võidetud ühesendise võidu kätte saab?". Õhtuleht. Vaadatud 6. juulil 2026.
  15. Rainer Kerge (10. juuni 2009). "Järsumäe Virve tegi 81aastaselt koos järeltulijatega oma elu esimese langevarjuhüppe: "Terve maa oli laiali ees!"". Õhtuleht. Vaadatud 6. juulil 2026.
  16. "Pärnumaa vapimärgi kavalerid" (PDF). Pärnumaa Omavalitsuste Liit. Vaadatud 6. juulil 2026.
  17. 1 2 "Kuldne Plaat 2010". Kuldne Plaat. Vaadatud 6. juulil 2026.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Birgit Õigemeel
2009
Eesti Popmuusika Aastaauhinnad
Aasta naisartist

2010
Järgnev
Liisi Koikson
2011
Eelnev
Zetod
2009
Eesti Popmuusika Aastaauhinnad
Festivali Viru Folk eriauhind

2010
Järgnev
Indigolapsed
2011