Hedvig Hanson
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
| Hedvig Hanson | |
|---|---|
 Hedvig Hanson koduaias juulis 2008 | |
| Sünninimi | Hedvig Hanson |
| Sündinud |
22. aprill 1975 Tartu, Eesti |
| Stiilid | džäss |
| Elukutse | laulja |
Hedvig Hanson (sündinud 22. aprillil 1975 Tartus) on eesti džässilaulja.
Elu esimesed 12 aastat elas Hedvig Tõrvas vanaema Anna juures, seal kujunes temast lüürilise iseloomuga looduslaps. Varajase lapsepõlveaja muusikaliste mõjutajatena on Hedvig Hanson nimetanud ansamblit Fix (kuna käis emaga kaasas Fixi kontsertidel), hiljem ABBA-t ja ema kassettidelt kuuldud afroameerika juurtega rütmimuusikat (Earth, Wind & Fire, Chaka Khan, Randy Crawford, Stevie Wonder jt). Hedvig harjutas peamiselt Whitney Houstoni laule, vokaaltehniliselt nõudlikke ballaade. Just Whitneyt ongi Hedvig oma teismeea ainsaks lauluõpetajaks nimetanud.
Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]
Kaheteistkümneselt kolis Hedvig Tallinna ning asus õppima Tallinna 21. Keskkooli muusikaklassi. Keskkooliõpingud jätkusid Tallinna 60. Keskkoolis ning muusikaõpingud Tallinna Muusikakoolis klaveri erialal, mille 1992. aastal edukalt lõpetas. Kuigi lõpetanud keskkooli viitega, otsustas Hedvig edaspidi iseõppimise kasuks. Hedvigi sõnul on ta tänulik klaveriõpetaja Maire Roovikule, kes ei lubanud tal õpinguid katkestada, nii sai Hedvig hea muusikalise hariduse ning armastuse klassikalise muusika vastu just seal.
Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Esimene suurem võit tuli laulukonkursilt "Kaks takti ette", millele järgnes varsti tööpakkumine Raadio 2-st. Hedvig Hansonist sai saadete "Emotsioonid" ja "Maitseküsimus" saatejuht. Tol ajal olid lauljanna lemmikuiks pop-soul ja funk, ansambliga Con Spirito esineti peamiselt Tallinna klubides. Sel ajal reisis Hedvig Hanson üksi USA-sse, lootuses leida võimalusi teha oma lemmikmuusikat just seal. Kompromissitus mänedžeriga suhtlemisel ning koduigatsus sundisid lauljatari kiiresti koju tagasi pöörduma. See valik andis võimaluse arendada muusikalist iseseisvust ja omapära, jäädes puutumatuks popi ja showbusiness'i reeglitest.
Eurovisiooni lauluvõistlus[muuda | muuda lähteteksti]
| Eurolaul | ||||
|---|---|---|---|---|
| Aasta | Laul | Punktid | Koht | Kaaslauljad |
| 1994 | "Kallim kullast" | 147 | 2 | Pearu Paulus |
| 1996 | "Meeletu algus" | 50 | 7 | Pearu Paulus |
| 1999 | "If You Could Only Hear Me" | 67 | 4 | – |
| 2000 | "When We're Flying High" | 77 | 2 | Mac McFall |
Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]
1997. aastal sündis koostöös parimate eesti džässmuusikutega – "Basic Concept" – Hansoni debüütplaat "Love for Sale". See oli kindel suund džässmuusika poole. Kui džässilegend Charles Lloyd Hedvigit selle kavaga Tallinnas kuulas, kommenteeris ta: "Hedvig Hanson on haarav ja siiras." Album "Let Me Love You" (2000) tähistas aga täielikku iseseisvumist muusikalises mõttes ja omaloomingu esitamist.
2001. aastal ilmus Hansoni esimene eestikeelne plaat "Tule mu juurde". Selle plaadi eest pärjati ta aasta naisartisti ning aasta džäss- ja bluusiartisti auhinnaga. Oma eestikeelse albumi ilmumist põhjendas lauljanna "eesti keele ilu avastamisega" – nooremas eas polnud ta arvanudki, et võiks kunagi eesti keeles taolist rütmimuusikat laulda. Ema Novella lauldud laulud suunasid Hedvigi eestikeelse muusika juurde.
Juhuse tõttu sattus see plaat plaadifirma Universal džässi- ja klassikaosakonna juhi Wulf Mülleri kätte Londonis. Müller oli sellest vaimustuses ning tegi artistile ka kohe ettepaneku plaat samamoodi, nagu see on, Universal/Emarcy kaubamärgi all välja lasta. Hedvig aga otsustas teha uue plaadi. Selleks kulus aasta. Kohtumine oma lemmiku, džässkitarrist Pat Methenyga inspireeris Hedvigit kirjutama plaadi lõpuloo "Pat's Lullaby", mille üks osa on Lõuna-Eesti rahvalaul.
Tegu oli Eesti esimese džässmuusikuga, kes sai rahvusvahelise lepingu nõnda suure plaadifirmaga. Hedvigi neljas CD "What Colour is Love" (2003) sisaldab valdavalt tema enda loomingut ja on kriitikute sõnul tõeline meistriklassi näitaja. Kuue kontserdiga turnee mööda Eestit kogus täissaale ja positiivseid vastukajasid. Lisaks tutvustati plaati ka kontsertidega Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Hispaanias. Venekeelse "Jazz Kvadrat" arvustaja Leonid Auskern nimetab plaati väljakujunenud meistri tööks, tõstes esile seda, et Hedvigi hääles kajab džässimineviku suuri meistreid, kuid ta ei kopeeri neist kedagi. Ka Wulf Müller saatis talle kiidusõnadega tänukirja. Plaadi nimiloo autor, Terry Callier aga kiitis Hedvigit tundlikkuse eest, millega lauljatar ta laulule oli lähenenud.
2005. aastal ilmus Hansoni teine rahvusvaheline album "You bring me joy". See oli rahvusvaheline versioon albumist "Nii õrn on öö" (2004), duoalbum koos Andre Maakeriga. Kiitvad arvustused ilmusid mitmetes rahvusvahelistes džässist kirjutavates väljaannetes [1].
2006. aastal ilmus eestikeelne album "Ema laulud", mis sisaldas vanu rahvalaule ning Hedvig Hansoni enda kompositsioone. Album oli pühendatud tema esimesele pojale.[2]
Pärast "Ema laulude" ilmumist võttis Hedvig puhkust, et pühenduda oma kahele pojale.
2008. aastal ilmus album "Kohtumistund"[3]. Külalisesinejad olid pianist Kristjan Randalu, löökpillimängija Abdissa Mamba Assefa ja trompetist Jukka Eskola. See album tõi Hedvigile aasta džässartisti auhinna.
2009. aasta lõpus välja antud kogumikplaat "Armastuslaulud" on kui omamoodi "Greatest Hits" – Hedvigi kaunimad laulud. Plaadi lugude seas on üllatusena Hansoni/Runneli "Ma tean, et ma tulen kord jälle", XXI Sajandi Orkestriga ja lisaks kaks uut laulu: Jaan Tätte "Lahkumine" ja Olav Ehala / Viiu Härmi "Siin on oja".
2011. aasta kevadel ilmutas lauljatar tantsulisema plaadi "Tants kestab veel", mis tuletab meelde tema erilist armastust rütmi- ja gruuvimuusika vastu. Plaadil on tuntud palasid Eesti biitmuusikast ning omaloomingut – kunagi kirjutatud ingliskeelsed laulud kõlavad seal eesti keeles. See on ühtlasi esimene Hansoni plaat, kus kõlavad akustiliste pillide asemel elektripillid, mängijateks noorema põlvkonna parimad muusikud.
Hedvigi laulud on ilmunud ka välismaistel džäss- ja klubimuusika kogumikel, kõrvuti džässi suurnimedega: "Famous 3: The Finest Female Jazz Today", "The Kings Of Jazz", "Nightfly: Yesterday Today & Tonight".
Albumid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1997 "Love for sale" – Kaljuste Music Productions
- 2000 "Let me love you" – BIO Management
- 2001 "Tule mu juurde" – MT Holding
- 2003 "What colour is love" – Emarcy / Universal
- 2004 "Nii õrn on öö" – MT Holding Ltd.
- 2005 "You bring me joy" – Universal
- 2006 "Ema laulud" – Music Maker OÜ
- 2008 "Kohtumistund" – Music Maker OÜ
- 2009 "Armastuslaulud" – Music Maker OÜ
- 2011 "Tants kestab veel" – Music Maker OÜ
- 2013 "Esmahetked" – Music Maker OÜ
- 2015 "Ilus elu" – Music Maker OÜ
- 2017 "Talvine soojus" – Music Maker OÜ
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2003 – Eesti Raadio – aasta muusik
- 2003 – Eesti Muusikaauhinnad – aasta nais- ja džässartist
- 2008 – Eesti Muusikaauhinnad – aasta džässartist
- 2010 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (särav loominguline aasta)
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Hedvig Hansoni ema Novella Hanson on poplaulja ja isa Tõnu Kilgas oli laulev näitleja. Vanaema Ellen Kaarma oli Tartu Vanemuise esinäitlejanna 1951–1967. Vanaisa Lembit Mägedi oli näitleja Vanemuises, hiljem Pärnu Endlas.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ www.allaboutjazz.com
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 438–439
- ↑ "www.jazzkaar.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2008. Vaadatud 22. septembril 2010.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- HedvigHanson.com
- Hedvig Hansoni MySpace'is
- Hedvig Hanson andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)