Urmas Ott

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Urmas Ott (23. aprill 1955 Otepää[1]17. oktoober 2008 Tartu) oli eesti telesaatejuht ja ajakirjanik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise erialal 1979. aastal ja osales Eesti Televisiooni teleajakirjanike kursustel. Oti telekarjäär algas 1978. aastal Eesti Televisioonis uudistesaate "Aktuaalne kaamera" diktorina. Diktoritöö kõrval juhtis ta "Estraaditähestikku", "Aktuaalse kaamera" uudiseid luges 1991. aasta varasuveni.

Tuntuks kogu toonase Nõukogude Liidu televaatajate seas sai ta seitse hooaega 19861993 kestnud saatesarjaga "Teletutvus", milles ta intervjueeris põhiliselt Nõukogude Liidu ja Venemaa kultuuri- ja ühiskonnategelasi. Sarjas sündis 61 isikuintervjuud. Saatesarja näidati nii Eesti Televisioonis kui ka Kesktelevisioonis. Ott juhtis ka ETV saateid "Hommikutelevisioon", "Öötelevisioon", aastavahetuse autorisaateid "Urmas Ott ja teised." Vol I-V 19911995 jt.

Sügisest 1992 kuni juulini 1998 juhtis Ott Eesti Televisioonis sarisaadet "Carte Blanche" (kokku 138 saadet) ja 2003. aastal "Augustivalgust" (ETV) ning 20032006 Kanal 2 saadet "Happy Hour". Urmas Ott juhtis mitut populaarset telesaadet ka Venemaal. Viimaseks saateks jäi tal venekeelne intervjuusari Raadio 4-s „Sündsuse piires” ("В рамках приличия").

Ta suri pärast leukeemia raviks tehtud luuüdi siirdamist müokardi infarkti.[viide?]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Urmas Ott oli aastaid osanik kirjastuses SE&JS. Samas kirjastuses on välja antud kõik tema raamatud:

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ott sai saate "Teletutvus" eest 1988. aastal NSV Liidu ajakirjanike liidu preemia.
  • Valgetähe IV klassi teenetemärk, 2005
  • 2008. aastal pälvis Urmas Ott Tallinna vapimärgi kui teleajakirjanduse tunnustatud edendaja, mõjukas liider Eesti meediamaastikul, rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu talletaja ning rahvuskultuuridevahelise sideme looja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Urmas Ott. Teletähe lugu". Koostaja Marii Karell. Kirjastus Fookus Meedia, Tallinn 2009, 176 lk; kättesaadav ka helisalvestisena CD-l: Pimedate Infoühing Helikiri, Võru 2009; raamatu venekeelne variant: "Урмас Отт: история телезвезды". Соавтор русскоязычной версии Алексей Гюнтер; перевод с эстонского: Игорь Таро; редактор и составитель Марии Карелль. Fookus Meedia, Tallinn 2010, 192 lk
  • "Õukonnata kuningas – intervjuukuningas". Urmas Oti arvamusi kogunud ja täiendanud Voldemar Lindström. Tallinn 2009, 160 lk

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]