Mine sisu juurde

Mati Talvik

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib teleajakirjanikust; andragoogi kohta vaata artiklit Mati Talvik (andragoog).
Mati Talvik
Sünniaeg 11. aprill 1942
Tallinn
Surmaaeg 25. juuli 2018 (76-aastaselt)
Edgar Savisaar ja Mati Talvik 2010. aastal

Mati Talvik (11. aprill 1942 Tallinn – 25. juuli 2018 Tallinn) oli eesti teleajakirjanik ja dokumentalist.

Mati Talvik alustas kooliteed 1949. aastal Tartu 6. keskkooli 1. klassis. 1952. aastal kolis pere tagasi Tallinna.[1] Talvik lõpetas Tallinna 20. Keskkooli (12. lend) 1960. aastal. Ta harrastas koolipõlves kergejõustikku ning hüpates 1960. aastal kaugust 6.97, tuli sellel alal Eesti noortemeistriks (hooaja edetabelis 12. koht). Võistles edukalt ka tõkkejooksus ning kolmikhüppes.[1]

1960. aastal alustas ta õpinguid Tallinna Polütehnilisse Instituuti ehitusteaduskonnas, kuid sai peagi aru, et valitud eriala talle ei sobi.[2] Sel ajal hakkas ta osalema Eesti Raadios Noorte Reporterite Klubi töös. Tema juhendajaks sai legendaarne spordireporter Gunnar Hololei, kes usaldas talle esimese reportaaži tegemise juba 1961. aasta märtsis.[2]

Aastatel 1962–1964 õppis Talvik Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust (spetsialiseerumisega ajakirjandusele). Pärast kohustuslikku sõjaväeteenistust jätkas ta aastatel 1967–1970 õpinguid kaugõppes. Juhan Peegli toetusel hakkas ta ülikoolipäevil tegema kaastööd Eesti Televisiooni Tartu stuudiole.[2] 1981. aastal lõpetas Talvik Leningradi Kõrgema Parteikooli.[3]

1968. aasta jaanuaris algas tema elutöö Eesti Televisioonis. Algul oli ta Noortestuudio koosseisuline korrespondent-stažöör. Oktoobris 1968 sai temast "Aktuaalse kaamera" peatoimetuse informatsiooniosakonna korrespondent-stažöör. Saatejuhina oli ta esimest korda eetris noortesaates "Kanal 13" (1968). 1. juulist 1971 sai temast kunstisaadete toimetaja. Talvik oli omal ajal pikima staažiga (tele)ajakirjanik Eestis.[1]

Töö televisioonis

[muuda | muuda lähteteksti]

Mati Talvik on koostanud ja juhtinud paljusid menukaks kujunenud telesaateid ja -sarju, sealhulgas: "Peegelprogramm" (1970–1971), "Käokava" (1971–72), "Palav puder" (1973–1975), "Laupäevaõhtu", "Aeg luubis" (1972–1989), "Ainult üks miljon" (1979–1980), "Rahva sõda" (1980–1985), "Terav pilk" (1981–1987), "Vaatevinkel" (1985–1994), "Mitmevärviline Eesti" (1988–1989), "Eestlased Kanadas" (1991), "Ameerika eestlased" (1992–1993), "Pikapäevarühm" (1993–1994) "Talviku tund" (1995–1997), "Liikluspeegel" (1996–2004), "Oli kord Eesti NSV" (1998–1999), "Päevast päeva" (1998–1999), "Agenda" (2000, 24 saadet), "Ainult 10 aastat" (2001–2002), "Üks silmapilk" (2003–2004, 41 saadet), "Ajaproov“ (2004–2005, 30 saadet), "Projekt: EI!" (2006, 43 saadet).[3]

Talvik juhtis suurte ühiskondlike muutuste perioodil paljusid diskussiooni- ja valimissaateid otse-eetris, portreteeris oma kaasaegseid. 2007. aastal alustas ta Eesti riigi ajaloost kaalukate saadete tegemist, valmis sari "Eesti aja lood“, mis hõlmas 92 saadet Eesti esimesest iseseisvusajast ja selle lõpust. Aastatel 2010–2018 oli eetris 166-osaline sari "Ajavaod", mis käsitles huvitavaid ja põnevaid seiku Eesti ajaloost. Sarja kuuluvad ka kolm portreede tsüklit: "Riigi mehed", "Ärimehed" ja viimaseks jäänud "Teaduse mehed".[4]

Mati Talvik oli 1960.–1970. aastatel paljude kroonika- ja dokumentaalfilmide teksti autor, teksti lugeja, reporter. Stsenaristi ja režissöörina oli ta osaline järgmiste filmide loomisel:

  • 1970 – "Duett-duell" muusikafilm; stsenarist
  • 1975 – "Rannameloodiad" muusikafilm; stsenarist, reporter
  • 1976 – "Kodurand" muusikafilm; stsenarist, reporter
  • 1977 – "Vabaõhukontseert" muusikafilm; stsenarist, reporter
  • 1977 – "Uus samm" populaarteaduslik film; stsenarist, režissöör
  • 1977 – "Naaberrannad" muusikafilm; stsenarist, reporter
  • 1978 – "Vilma" dokumentaalfilm; stsenarist, režissöör
  • 1978 – "Suveviisid Võrtsjärvel" muusikafilm; stsenarist
  • 1979 – "Linn põlevatel kividel" dokumentaalfilm; stsenarist, režissöör
  • 1981 – "Piimamehed Põlvast" dokumentaalfilm; stsenarist, režissöör
  • 1981 – "Muusad ei vaikinud" dokumentaalfilm; stsenarist, režissöör
  • 1982 – "Nõukogude Eesti" dokumentaalfilm; stsenarist, režissöör
  • 1984 – "Moonsundi sügis" dokumentaalfilm; stsenarist, režissöör
  • 1994 – "Impeeriumi jäljed: Mehhaaniline reostus " dokumentaalfilm; stsenarist
  • 1994 – "Impeeriumi jäljed: Paldiski 1994" dokumentaalfilm; režissöör
  • 1994 – "Impeeriumi jäljed: Keemiline reostus " dokumentaalfilm; režissöör
  • 1997 – "Piki Piibe maanteed I – IV" dokumentaalfilmid; režissöör
  • 2003 – "Eesti vangla" dokumentaalfilm; stsenarist
  • 2017 – "Linna hall" dokumentaalfilm; konsultant

Näitlejana osales Talvik 1993. aasta mängufilmis "Tallinn pimeduses", kus mängis panga asepresidenti. Talvik oli üks prototüüpe Eesti Televisioonis Urmas Vadi stsenaariumi põhjal 2005. aastal valminud telefilmis "Kohtumine tundmatuga", kus teda kehastas Tiit Sukk.[5]

Välisministeeriumi 2017. aasta kultuuripreemia saamisel
Harri Kingo, Mati ja Alice Talvik "Miss Estonia 88" valimisel
Mati Talvik 1988. aastal
Foto: Jaan Künnap

Tema isa oli jurist Edgar Talvik (1911–1992)[3] ja onu oli laulja Kalmer Tennosaar. Tema õde on arhitekt Tiina Linna, kelle abikaasa oli Ivo Linna vend Taivo Linna. Nende onu oli Juhan Peegel.[1]

Tema abikaasa Alice Talvik oli samuti kauaaegne Eesti Televisiooni töötaja, nad abiellusid 1970.[1] Tema pojad on eesti filmiprodutsent, stsenarist ja poliitik Artur Talvik ning Andres Talvik ning tütred Annika Marmora (sündinud Talvik) ja Astra Arvill (sündinud Talvik).[8]

Mati Talvik suri Tallinnas, leinatalitus peeti 31. juulil 2018 Eesti Televisiooni neljandas stuudios. Talvik maeti Metsakalmistule, Jaak Joala haua naabrusse.[9]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mati_Talvik&oldid=6994375"