Mine sisu juurde

Kristiina Ehin

Allikas: Vikipeedia
Kristiina Ehin
Kristiina Ehin (2025)
Sündinud 18. juuli 1977 (48-aastane)
Rapla
Alma mater Tartu Ülikool
Žanr luule, proosa
Tuntud teoseid
  • "Kaitseala" (2005)
  • "Paleontoloogi päevaraamat" (2014)
  • "Janu on kõikidel üks" (2020)
Tunnustus
Abikaasa Silver Sepp
Sugulased Andres Ehin (isa), Ly Seppel (ema)
Kristiina Ehin (2014)

Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja.

Ta on õppinud Rapla koolis[1], seejärel Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004. aastal sai ta Tartu Ülikoolist magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teema oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist".[2]

Töö ja looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on töötanud õpetajana Järvamaal Vodja koolis[viide?] ja alates 2005. aastast Rocca al Mare koolis[3]. 2015/2016 oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.[4]

Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond.

Ehin on laulnud ansamblis Sinimaniseele ning kuulub 2012. aastast ansamblisse Naised Köögis, mille liikmed on veel Katrin Laidre, Sofia Joons ja Kairi Leivo.[5] Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus, mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012.[6]

  • "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" (Tallinn 2000)
  • "Simunapäev" (Tallinn 2003)
  • "Luigeluulinn" (Tallinn 2004)
  • "Kaitseala" (Huma 2005)
  • "Emapuhkus" (Pandekt 2009)
  • "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011)
  • "Kohtumised" (2017)
  • "Aga armastusel on metsalinnu süda" (2018)
  • "Janu on kõikidel üks" (Tartu 2020)
  • "Janu on kõikidel kaks" (Tartu 2022)

Proosaraamatud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (Huma 2006)
  • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud / South-Estonian Fairy Tales" (Huma 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011)
  • "Kirjatud teekond", kaasautor Kristi Jõeste (Saara 2012)
  • "Paleontoloogi päevaraamat", sari "Aja lugu" (Petrone Print 2013)
  • "Südametammide taga" (Loomepuhkus 2024)

Audioraamat

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Vetelkõndija päevikud" (Tartu, 2023). Trükitud kaane vahel oleval mälupulgal on valitud luuletused ja lood raamatutest "Kaitseala", "Emapuhkus" ja "Viimane monogaamlane".

Tema teoste tõlked

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Kivikuu: virolaista runoutta" (Helsinki, 2002), soome keelde tõlkinud Mart Velsker jt
  • "Som en tiger bland likadana randiga" (Ariel, 2004), rootsi keelde tõlkinud Peeter Puide
  • "A Fine Line: New Poetry from Eastern & Central Europe" (Arc Publications, 2004) inglise keelde tõlkinud Richard Adang, Taavi Tatsi ja Eric Dickens
  • "Ajattelen koko ajan rahaa: kivikovaa virolaista nykyrunoutta" (Johnny Kniga, 2006) soome keelde tõlkinud Hannu Oittinen, Raija Hämäläinen, Mika Keränen, Katja Meriluoto, Kaisu Lahikainen, Heli Laaksonen, Anu Laitila ja Varja Arola
  • "The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Noorkuuhommik - New Moon Morning" (Huma, 2007), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "My brother is going off to war" (Lapwing, 2007), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Põletades pimedust - Burning the Darkness - An Dorchadas à Dhó" (Coiscéim, 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere, iiri keelde tõlkinud Gabriel Rosenstock
  • "The Man Who Made The Sun Stand Still. South-Estonian Fairy Tales" (Huma, 2009) inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "A Priceless Nest" (Oleander, 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Mond liegt in meinem Blut = Kuu on mul veres" (Edition Innsalz, 2009), saksa keelde tõlkinud Ursula Zimmermann
  • "The Scent of Your Shadow - Sinu varju lõhn" (Arc, 2010), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "The Final Going of Snow" (Modern Poetry in Translation, 2011), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Talo meren ääressä: valikoima virolaista nykyrunoutta" (Runoyhdistus Nihil Interit, 2011) soome keelde tõlkinud Hannu Oittinen
  • "Matin de jeune lune" (Cordes : Rafael de Surtis, 2011) prantsuse keelde tõlkinud Martin Carayol ja Eva Toulouze
  • "Tandem neljale - Tandem for Four - Teaindim Ceathrair" (Coiscéim, 2012) inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere, gaeli keelde tõlkinud Aogán Ó Muircheartaigh
  • "Ornamented Journey", kaasautor Kristi Jõeste (Saara, 2012), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Best European Fiction 2013" (Dalkey Archive Press, 2012) inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "1001 Winters - 1001 talve" (Bitter Oleander Press, 2013), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Ќерката на надреалистот" (DPTU PNV Publikacii Dooel, 2013), makedoonia keelde tõlkinud Julijana Velichkovska
  • "In a Single Breath - Ühe hingetõmbega" (Cross Cultural Communications, 2013), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Walker on Water" (Unnamed Press, 2014), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Revija malih književnosti" (listopad, 2015) horvaatia keelde tõlkinud Boris Vidović
  • "Szívemen a dalok, akár a kövek" (Magyar Napló Kiadó, 2016), ungari keelde tõlkinud Béla Jávorszky
  • "On the Edge of a Sword" (Arc Publications, 2018) inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "Dove infine si posa la neve" (Fuorilinea, 2023), itaalia keelde tõlkinud ja toimetanud Gianni Glinni ja Ülle Toode
  • "Planeta pożeraczy serc" (Warsztaty Kultury, 2023), poola keelde tõlkinud Marta Perlikiewicz
  • "My limbs metamorphose. Drought. A giant airplane" (Ecopoeticon: University of Gloucestershire, 2023) inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere
  • "50 rusinaa Tarton Mikalta" (Lector, 2023) soome keelde tõlkinud ja toimetanud Mika Keränen
  • "12 Estonian Novels. Selected Excerpts" (Estonian Literature Centre, 2025) inglise keelde tõlkinud Christopher Moseley, Adam Cullen, Darcy Hurford, Matthew Hyde, Ilmar Lehtpere, Tiina Otema ja Slade Carter. Toimetanud Robyn Laider

Kristiina Ehini luulekogud Ilmar Lehtpere tõlkes on pälvinud mitu tõlkeluuleauhinda. 2007. aastal sai luulekogu "The Drums of Silence" Corneliu M. Popescu luuletõlke auhinna. Seda auhinda antakse välja Londonis Euroopa parima inglise keelde tõlgitud luuleraamatu eest.[7] Žürii rõhutas, et see on tõlge, millel on kristalli kvaliteet.[7] 2010. aastal sai luulekogu "The Scent of Your Shadow" auhinna Poetry Book Society Recommended Translation.[8]

  • "Müüdud neiu": regilaul kui aja lugu. – "Regilaul – keel, muusika, poeetika", Tartu 2001, lk 315–332.
  • Mehed teevad naist: regilaulu "Kuldnaine" tähenduskontuure. – Ariadne Lõng, 2002, nr. 1/2, lk 62–72.
  • Vabamõtlejate festival Stockholmis. – Looming, 2002, nr 2, lk 314–315.
Kristiina Ehin (2011)

Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Tal on poeg Hannes.[12]

Ta on vasakukäeline.

Ehini abikaasa on alates 2011. aastast muusik Silver Sepp.[13] Neil on 2016. aastal sündinud tütar Luike.[14]

  1. Mikomägi, Margus (29. aprill 2023). "Ly Seppel-Ehin: see on ehk lapsik, aga ma luuletasin tegelikult Andresele. Nüüd pole enam kellelegi luuletada". Maaleht. Vaadatud 29. aprillil 2023.
  2. Kristiina Ehin ETIS-es. Vaadatud 14.08.2025.
  3. Kristiina Ehin ETIS-es. Vaadatud 14.08.2025.
  4. "Vabade kunstide professuur". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2021. Vaadatud 18. oktoobril 2021.
  5. Naised köögis, Facebook
  6. Suurel Londoni luulepeol esindab Eestit Kristiina Ehin, Eesti Päevaleht, 16. juuni 2012
  7. 1 2 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 352
  8. Eesti Kirjanduse Teabekeskus http://www.estlit.ee/?id=14447
  9. "Eesti Päevaleht" 03.06.2008
  10. "Eesti Päevaleht" 31.07.2010
  11. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  12. Epp Petrone, Kristiina Ehini universum kohvrite otsas Eesti Naine, 31. märts 2015
  13. "Kristiina Ehin ja Silver Sepp astusid abiellu" Õhtuleht, 24. november 2011 (vaadatud 24. novembril 2011)
  14. "Video: Kristiina Ehin ja Silver Sepp said vanemateks!" Elu24, 5. august 2016
  • Mati Unt. Neiu Astrahanist. – Looming, 2000, nr 9, lk 1406–1407.
  • Jaak Urmet. Kolm debüüti. – Vikerkaar 2001, nr 1, lk 92–95. (Retsensioon luulekogule "Kevad Astrahanis")

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]