Mine sisu juurde

Jaan Tätte

Allikas: Vikipeedia
Jaan Tätte
Jaan Tätte 2007. aastal Leigo järvemuusika festivalil
Sünniaeg 24. märts 1964 (62-aastane)
Viljandi, Eesti
Alma mater Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateeder

Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja ja laulja.

Elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Tätte on lõpetanud 1982. aastal Viljandi 1. Keskkooli ning õppinud aastatel 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat[1] ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis kultuurharidustööd (näitejuhtimist).[1] Seejärel õppis ta Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedris, mille lõpetas 1990. aastal (XIV lend).

Aastatel 1990–2003 töötas Tätte Tallinna Linnateatris näitlejana ja 2003–2007 näitekirjanikuna.[2] Aastatel 1988–1991 näitles ta ka Pirgu Arenduskeskuses Merle Karusoo juhitud näitetrupis.

2008. aasta mais sai Tättest Vilsandi saarevaht.[3]

Aastatel 2010–2012 osalesid Jaan Tätte ja Marko Matvere katamaraani Nordea põhimeeskonna liikmetena ümbermaailmareisil, mis kestis kokku 626 päeva. Seilati Euroopast Atlandi ookeanile, Kariibi merel, Vaiksel ookeanil, Okeaanias, India ookeanil ja Vahemerel. Kokku läbiti 33 000 meremiili.[4][5]

2013. aastal seilas ta mõnekuulisel avamereekspeditsioonil Atlandi ookeanil ja 2017. aastal kolm kuud Vaiksel ookeanil (Panama kanal – Tahiti).[6]

Rändurist telesaatejuhina on Tätte tutvustanud paljusid eksootilisi maid Tiina Pargi reisisaatesarjades ("Minemine", 2007; "Reisile minuga", 2015–2020; "Maailm ja mõnda", 2026).

Tätte on menukas näitekirjanik: tema näidendeid on mängitud Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Luksemburgis, Rootsis, Soomes, Lätis, Leedus, Armeenias, Venemaal jm.[7] Eriti populaarne on nii kodu- kui ka välismaal olnud tema igihaljas näitemäng "Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest" – allegooriline musta huumoriga vürtsitatud draamakomöödia.

Tema rikkaliku laululoomingu hulka kuulub "Tuulevaiksel ööl", mis oli Eesti 2009. aasta üldtantsupeo "Meri" tunnuslaul. 2016. aastal valiti see eestlaste lemmikmerelauluks ja 2021. aastal Eesti vabadusaja parimaks lauluks (esikoht raadio Elmar edetabelis "Taasiseseisvunud Eesti 100 parimat laulu").[8]

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Rollid Tallinna Linnateatri lavastustes

[muuda | muuda lähteteksti]

Näitlejatöö filmides

[muuda | muuda lähteteksti]

Lavastajatöö

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Tere!" (Tallinna Linnateater, 1997)
  • "Ristumine peateega" (Tallinna Linnateater, 1998)

Näidendeid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Tere!" (Tallinna Linnateater, 1997, lavastaja Jaan Tätte; Eesti Nuku- ja Noorsooteater, 2009, lavastaja Allan Kress)
  • "Ristumine peateega" (valminud 1997; Tallinna Linnateater, 1998, lavastaja Jaan Tätte; Endla teater, 1998, lavastaja Andres Noormets; Vene Draamateater, 1999, lavastaja Jaak Allik; Lendteater, 2016, lavastaja Tess Pauskar; Kukruse Mõisateater, 2018, lavastaja Allan Kress; Von Glehni Teater, 2019, lavastaja Margus Prangel; Kuressaare Teater, 2026)
  • "2000 aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel" (lavastuse alusteose autor; Endla teater, 1999 ja 2000, lavastaja Raivo Trass)
  • "Palju õnne argipäevaks!" (Tallinna Linnateater, 2001, lavastaja Andrus Vaarik; Vene Teater, 2005, lavastaja Roman Baskin; Endla teater, 2011, lavastaja Enn Keerd; teater Polygon 2015, lavastaja Tamur Tohver; Eesti Raadio kuuldemäng, 2005, režissöör Andres Noormets)
  • "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003, lavastaja Elmo Nüganen)
  • "Latern" (Nargen Opera, 2004, lavastatud rühmatööna; Theatrum 2009, näitejuht Maret Mikk; Loob ja Liigub MTÜ, 2017, lavastaja Eve Kalbus; "Laternate aeg": Loodeteater, 2025, lavastaja Virko Annus)
  • "Meeletu" (Tallinna Linnateater, 2004, lavastaja Eva Klemets; Polygon, 2014, lavastaja Tamur Tohver; Tungal 2016, lavastaja Krista Kütt)
  • "Kaev" (kirjutatud 2005; Tallinna Linnateater, 2006, lavastaja Indrek Sammul)
  • "Lendajad" (Nargen Festival / Lootsi Koda SA, 2010, lavastaja Tõnu Kaljuste)
  • "Sild" (teater Polygon 2016, lavastaja Tamur Tohver; Tallinna Linnateater 2020, lavastaja Jaanus Rohumaa)
  • "Õnnelik tund" (Jäneda Mõis OÜ, 2019, lavastaja Gerda Kordemets)
  • "Öö" (Tallinna Linnateater, 2026, lavastaja Peeter Tammearu)

Stsenaariumid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Saar", dokumentaalfilm, 1999 (idee autor, režissöör, kaasstsenarist koos Arko Okiga)
  • "Ristumine peateega", mängufilm, 1999 (alusteose autor, kaasstsenarist koos Arko Okiga)
  • "Täna öösel me ei maga", mängufilm, 2004 (kaasstsenarist koos Kristian Taska ja Mihkel Ulmaniga ning dialoogide autor)
  • "Meeletu", mängufilm, 2006 (alusteose autor, kaasstsenarist koos Elmo Nüganeniga)
  • "3 of Us", mängufilm, Läti, 2009 (alusteose autor, kaasstsenarist koos Miks Ozolinsiga)

Raamatud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Jaan Tätte laulud" (2002; kirjastus Tänapäev)
  • "Näidendid" (2002; Tallinna Linnateater)
  • "Kuhu kuningad kadusid?" (2005; kirjutanud koos Kati Murutariga)
  • "Vaikuse hääl" (2014)

Filmimuusika

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Ameerika mäed", mängufilm, 1994
  • "Koera surm", lühimängufilm, 1998
  • "Betti Alveriga", dokumentaalfilm, 1999
  • "Varjupaik", dokumentaalfilm, 1999
  • "Loojangule vastu", dokumentaalfilm, 1999
  • "Kulg", dokumentaalfilm, 2001
  • "Piisa torn", dokumentaalfilm, 2005
  • "Kaheksa päeva nädalas", dokumentaalfilm, 2008
  • "Valli baar", dokumentaalfilm, 2008
  • "Kiri Ruhnust", dokumentaalfilm, 2009
  • "23, viimane", dokumentaalfilm, 2011
  • "Tõsise näoga mees", dokumentaalfilm, 2012
  • "Tiibadeta piloot", lühimängufilm, 2015
  • "Eesti matus", mängufilm, 2021
  • "Kukerpillide rapsoodia", dokumentaalfilm, 2022
  • "Sellest saab meie suvi", dokumentaalfilm, 2022
  • "Pikad paberid", mängufilm, 2024

Helikandjad

[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Võistluste ja festivalide auhinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Tätte on sündinud velsker Jaan Tätte (1930–1995) peres.[10]

Ta on abielus Margit Tättega. Neil on pojad Jaan Tätte juunior (muusikunimega Meisterjaan) ja Kunter Tätte.

Alates 2007. aastast elab Jaan Tätte Vilsandi saarel.[11]

„Hämmastav on see, et mina olen eluaeg merel olnud ja mõtlen, et kõik inimesed on järelikult merel olnud. Aga kõik muusikud ja lauljad, kes meil laevas on käinud, räägivad, et on esimest korda. See ehmatab. On mereriik ja inimesed pole merel käinud! See asi tuleb ära lõpetada!“

– Jaan Tätte (Eesti Päevaleht, 2009)[12]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 "Hetk, mis muutis saatust | Miks jättis Jaan Tätte bioloogiaõpingud Tartus ja pages tulistjalu pealinna?". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 11. jaanuaril 2025.
  2. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. märts 2016. Vaadatud 24. veebruaril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. ↑ Kerttu Kaldoja. Jaan Tättest sai Vilsandi saarevaht Eesti Päevaleht, 23.04.2008.
  4. ↑ Kristiina Kõrvas. Tätte-Matvere reis Pärnu Postimees, 22.06.2012.
  5. ↑ Nordea reis “Ümber imelise ilma” – näitus Kondase keskuses Sirp.ee, 03.09.2012.
  6. ↑ Jaan Tätte läheb jälle merele Maaleht/Delfi, 23.12.2016.
  7. ↑ Jaan Tätte elulugu Eesti teatri biograafilises leksikonis. Vaadatud 28.11.2025.
  8. ↑ Raadio Elmari aastahitt on "Tuulevaiksel ööl"
  9. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  10. ↑ Saadete algmaterjalid 16mm filmilt: 1 | Viljandimaa inimesi. Jaan Tätte. Märt Müüri dokumentaalfilm ENSV teenelisest meditsiinitöötajast Jaan Tättest. Eesti Televisioon, 29.05.1982.
  11. ↑ Oliver Rand. Jaan Tättest sai Vilsandi püsielanik Õhtuleht.ee, 31.12.2007.
  12. ↑ Tuletooja Jaan Tätte: tahaksin, et inimesed oleksid avatumad, epl.delfi.ee, 04.07.2009.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Zetod
2009		 Eesti Muusikaauhinnad
Aasta etno-/folkartist
2010		 Järgnev
Orelipoiss
2011
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jaan_Tätte&oldid=7183306"