Ferdinand Schörner

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ferdinand Schörner
Ferdinand Schörner
Saksamaa maavägede ülemjuhataja
Ametiaeg
30. aprill 1945 – 8. mai 1945
Eelnev Adolf Hitler
Järgnev Amet kaotati
Isikuandmed
Sünniaeg 12. juuni 1892
Sünnikoht München, Saksa keisririik
Surmaaeg 2. juuli 1973 (81-aastasena)
Surmakoht München, Lääne-Saksamaa
Elukutse Sõjaväelane
Allkiri Ferdinand Schörner signature.svg
Karjäär sõjaväes
Hüüdnimi Blutiger Ferdinand (Verine Ferdinand)
Truudusvanded Flag of the German Empire.svg Saksa keisririik
Flag of Germany (3-2 aspect ratio).svg Weimari vabariik
Flag of the German Reich (1935–1945).svg Kolmas Reich
Teenistusaeg 1914–1945
Auaste Kindralfeldmarssal
Juhtinud Väegrupp Süd
Väegrupp Nord
Väegrupp Mitte
Oberkommando des Heeres
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Teine maailmasõda
Autasud Pour le Mérite
Raudristi Rüütlirist tammelehtede, mõõkade ja briljantidega

Ferdinand Schörner (12. juuni 18922. juuli 1973) oli Saksamaa kindralfeldmarssal Teises maailmasõjas. Ta juhtis mitmeid väegruppe ja oli viimane Saksa vägede ülemjuhataja. Schörner oli veendunud nats ning tuntud oma julmuse poolest. Teise maailmasõja lõpuks oli ta Hitleri lemmik kindral. Pärast sõda mõisteti ta süüdi sõjakuritegudes Nõukogude Liidu ja Lääne-Saksamaa kohtutes ning pärast seda oli vangistuses NSV Liidus, Ida-Saksamaal ja Lääne-Saksamaal. Surres 1973. aastal oli ta viimane elus olev Saksamaa kindralfeldmarssal.


Noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Schörner sündis 12. juunil 1892. aastal Münchenis. Esimese maailmasõja veteran, autasustati teda Pour le Mérite osalemise eest Caporetto lahingus, mille käigus murdsid Austria-Saksa väed läbi Itaalia rinde sügisel 1917. Kahe maailmasõja vahel teenis Schörner staabiohvitseri ja instruktorina. 1923. aastal oli ta adjutant kindral Otto von Lossowile, Müncheni sõjaväeringkonna VII ülem, kes osales Müncheni putši lüüasaamises.


Teine maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

1917. aastast oli Schörner tegevteenistuse ohvitser, jõudis ta pärast 20 aastast teenistust 1937.aastal, ooberstleitnandi auastmeni. Sama aasta oktoobris määrati ta 98. mägikütirügemendi komandöriks.

1939. aasta 1. augustil ülendati Schörner kindralmajoriks.

Schörnerist 1. juunil 1940 6. mägikütidiviisi komandör.

15. jaanuarist 1942 sai Schörnerist XIX mägikütikorpuse komandör, pälvis ta sama kuu lõpul kindralleitnandi ja 1. juunil mägikütiväe kindrali õlakud.

1. oktoobrist 1943 1. veebruarini 1944 juhatas Schörner XXXX tankikorpust, teenides seejärel kuu aega Wehrmachti maavägede natsionaalsotsialismi vaimus kasvatamise staabi ülemana.

Schörner määrati 2. märtsil 1944 juhatama 17. armeed, ülendati ta kuu aja pärast kindralooberstiks ja Väegrupp Süd ülemjuhatajaks.

20. juulil 1944 järgnes nimetamine Väegrupp Nord ja 18. jaanuaril 1945 Väegrupp Mitte ülemjuhatajaks.

Schörner on autasustatud Raudristi Rüütliristiga, mille juurde kuuluvad tammelehed, mõõgad ja briljandid. Sõja lõpuks ülendati ta kindralfeldmarssaliks, kelle Hitler oma testamendis määras maavägede ülemjuhatajaks.


Hinnanguid[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa veteranid kritiseerisid Schörnerit eriti 1945. aasta korralduse eest, et kõik sõjaväelased, kes leiti tagalast ja kellel puudusid kirjalikud korraldused seal viibimiseks olid desertöörid. Nende üle mõisteti koha peal kohut ja poodi ülesse kui tunnistati süüdi deserteerumises. Seda mainitakse Siegfried Knappe, Hans von Lucki ja Joseph Goebbelsi mälestustes. "Desertöörid ei saa temalt halastust", kirjutas Goebbels Schörneri kohta 11. märtsil 1945. "Nad poodi lähima puu külge üles. Süüalused pidid ütlema:" Ma olen desertöör. Ma olen loobunud Saksa naiste ja laste kaitsmisest ja seetõttu olen üles poodud "". ("Ich bin ein Deserteur. Ich habe mich geweigert, deutsche Frauen und Kinder zu beschützen und bin deshalb aufgehängt worden.") Goebbels jätkas: "Loomulikult on sellised meetodid tõhusad. Iga Schörneri piirkonnas asuv mees teab, et ta võib rindel surra aga paratamatult võib ta ka tagalas surra.


Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raudrist (1914) 2. klass (22. detsember 1914)& 1. klass (27. jaanuar 1917)
    Pour le Mérite (5. detsember 1917)
    Pannal Raudristile (1939) 2. klass (12. september 1939)& 1. klass (20. september 1939)
    Idarinde medal (20. august 1942)
    Goldenes Parteiabzeichen (30. jaanuar 1943)
    Vapaudenristin ritarikunta 1. klass (Soome, 1. juuli 1942)
    Raudristi Rüütlirist tammelehtede, mõõkade ja briljantidega
    Raudristi Rüütlirist 20.aprillil 1941 kindralmajorina ja 6. mägijäägrite diviisi ülemana
    398. tammelehed 17. veebruaril 1944 mägijäägrite kindralina ja XXXX tankikorpuse ülemana
    93. mõõgad 28. augustil 1944 kolonelkindralina ja väegrupp Nord ülemjuhatajana
    23. briljandid 1. jaanuaril 1945 kolonelkindralina ja väegrupp Nord ülemjuhatajana.


Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Tammelehis kindral Schörnerile". Meie Maa (Kuressaare: 1919-1944) nr.104, 7. september 1944, lk 1.