Poola Teises maailmasõjas

Allikas: Vikipeedia
Poola Teises maailmasõjas
Osa Teisest maailmasõjast
Kindralkubermang 1943. aastal

Toimumisaeg 1. september 19391945
Toimumiskoht Poola
Tulemus Poola okupeerimine Saksamaa ja NSV Liidu poolt 1939–1941
Sõjategevus Poolas 1944. aastal
1945. aastal moodustatud Poola Rahvavabariik ning Poola sovetiseerimine
Osalised
Flag of Poland.svg Poola Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Saksa Riik
Flag of First Slovak Republic 1939-1945.svg Slovaki vabariik
Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Väejuhid või liidrid
Flag of Poland.svg Józef Piłsudski Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Adolf Hitler Flag of the Soviet Union.svg Jossif Stalin

Poola osales Teises maailmasõjas 1. septembrist 1939, kui Saksamaa Poolale kallale tungis, kuni 1945. aastani.

Molotovi-Ribbentropi paktiga plaanitud ja tegelikud piirid Kesk-Euroopas aastatel 1939-1940.

1939. aasta 1. septembril marssis Wehrmacht ilma eelnevad sõjakuulutuseta II Poola Vabariigi lääneossa. Vastloodud Slovaki vabariigi väed tungisid Poola lõunaosasse. Kampaania lõppes 6. oktoobril viimaste Poola väeosade kapitulatsiooniga. Poola valitsus põgenes eksiili. Poola väeosad lääneliitlaste või Nõukogude alluvuses jätkasid Saksamaa vastu võitlemist kuni 1945. aastani.

1939. aasta 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia vastavalt oma lepingutele Poolaga Saksamaale sõja. Peale lühikese Prantsuse vägede sissetungi Saarimaale, kust peagi tagasi tõmbuti, ei järgnenud sõjakuulutusele reaalset tegevust, mis oleks Poolale ka leevendust toonud.

Vastavalt Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile 24. augustist 1939 (nn Molotovi-Ribbentropi pakt), mille järgi kuulus Ida-Poola Nõukogude mõjusfääri, marssis 17. septembril Ida-Poolasse sisse Punaarmee.

Okupatsiooni ajal (1939–1945) olid Saksa julgeolekupolitsei ning julgeolekuteenistuse eriüksused (Einsatzgruppen der Sicherheitspolizei und des Sicherheitsdienst ) ja Nõukogude poliitiline politsei (NKVD) tegevad kogu Poola territooriumil poolakate ja juutide hukkamisel ja deporteerimisel.

Poolakatest moodustati pärast Septembrisõjas lüüasaamist neli erinevat armeed.

Esimene neist formeeriti lüüasaanud üksuste jäänustest ning võitles 1940.a. Prantsusmaal ja sõja jooksul Põhja-Aafrikas ja Arnhem'is.

Teine (nn II Korpus) moodustati 1940-41.a. Nõukogude Liitu küüditatud Poola kodanikest, kes siis vabastati Sikorsky-Maisky lepingu järgselt, kui NSVL ühines liitlastega. See korpus võitles Itaalia kampaanias (Monte Cassino).

Kolmas (NL formeeritud "1. Poola armee") koostati Poola kommunistide juhtimise all ja võitles Idarindel.

Neljas oli Poola Koduarmee (Armija Krajowa), tuntud 1944.a. Varssavi ülestõusu poolest. [1]

1939[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Poola armee 1939. aastal

Septembrisõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

(Septemberfeldzug, poola k.: Kampania wrześniowa )

Saksa riigi ja Poola piirialad

Sõja algus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjaettevalmistused toimusid alates 1939. aasta kevadest paralleelselt viimaste diplomaatiliste jõupingutustega Poola-Saksa pingete leevendamiseks. Saksamaa nõudis Danzigi liitmist Saksa Riigiga ning transiitliiklust läbi Poola koridori Ida-Preisimaale. Poolale olid igasugused territoriaalsed muudatused vastuvõetamatud. Pärast 'Jääk-Tšehhi' annekteerimist (s.o 1938. a Müncheni lepingu rikkumine) muutus Suurbritannia poolt võimatuks senise järeleandmistele suunatud poliitika jätkamine (appeasement), Suurbritannia ja Prantsusmaa garanteerisid märtsi lõpus Poola iseseisvuse. Saksamaa tühistas seepeale mittekallaletungilepingu Poolaga.

Wehrmacht'i ülemjuhataja Adolf Hitler andis käsu Poolat rünnata 31. augustil 1939. Esimese lahingu täpne aeg ning koht on vaieldav. Alates 4:45, vahetult enne päiksetõusu, alustas sõjalaev Schleswig-Holstein Poola Westerplatte garnisoni tulistamist. SS Danzigi kodukaitse ning Saksa politseijõud ründasid Danzigis asunud Poola Postiametit. Mõlemad kohad olid õiguslikult Versailles' rahulepingu järgi Danzigi vabalinnas asuvad Poola nn eksklaavid.

Poola andmetel enne kella 4:45 (Saksa 5:40) ründasid Saksa lennuväe sööstpommitajad (Sturzkampfbombern) Wieluń'i linna. Päeva jooksul järgnesid kaks edasist rünnakut igaüks 29 lennukiga, kus hävis umbes 70% linnast ning suri 1200 inimest.

Edasine tegevus pidi vältima raudteesildade õhkimist Poola vägede poolt. Selleks tõusid 4:26 neli Stuka't (Ju 87 B) ülemleitnant Bruno Dilley alluvuses Ida-Preisimaalt Elbingist. 4:34 tabasid lennukipommid Visla-äärses Dirschaus tegutsevaid Poola pioneere koos lõhkeainega otse raudteetammi kõrval [2]. Sellegipoolest õhiti sild hiljem Poola poolt.

Kell 10:10 sõnas Hitler raadio otseülekandes Riigipäevale: "[...] Poola astus täna esimest korda regulaararmee sõduritega meie enda territooriumile. Alates kella 5:45-st astutakse nüüd tagasi! Ja nüüdsest alates vastatakse pommidele pommidega! [...]

Sõna "sõda" oli Saksamaal "Septembrisõjakäigu" (Septemberfeldzug) alguses keelatud.

Prantsusmaa ja Suurbritannia nõudsid ultimatiivselt kõigi Saksa väeosade kohest tagasitõmbumist. Kui Hitler nõudmised tagasi lükkas, kuulutasid mõlemad riigid Saksamaale 3. septembril sõja. Lääneliitlaste suur ofensiiv Saksa läänepiiril jäi sellegipoolest ära. Sõda läänes sai tuntuks "kummalise sõjana" (s.k. Istumissõda / Sitzkrieg). Lääne kommunistlikud parteid tervitasid Prantsusmaa ja Suurbritannia sõttaastumist ning märgistasid Saksamaad kui fašistlikku agressorit, kellele tasub vastu astuda. [3].

Lahingud kuni 6. septembrini[muuda | redigeeri lähteteksti]

...

  • Lvivi kaitsmine (vallutati Punaarmee poolt 22. septembril)

Väeüksused, Saksa Wehrmachti poolelt:

Väeüksused, Poola poolelt:

  • üksik operatiivgrupp Narew
  • operatiivgrupp Wyszków
  • Modlini armee (kõik Ida-Preisimaast lõunas)
  • Pomorze armee (Poola koridoris)
  • Poznańi armee
  • Łódźi armee
  • Krakówi armee
  • Karpaty armee
  • Prusy armee (sisemaal Varssavist edelas)

NSV Liidu kallaletung Poolale ja Nõukogude okupatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSV Liidu kallaletung Poolale ja tagajärjed

Saksamaa ja Venemaa ründasid koos Poolat 1939. aasta septembris
Kallaletungijate kohtumine.

Vastavalt Saksamaa nn. Kolmanda Riigi ja NSVL vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile tungisid Nõukogude Liidu väed 17. septembril 1939 Poola territooriumile, hõivates Lääne-Ukraina 8 piirkonda (Rivne oblast, Ivano-Frankivski oblast, Lvivi oblast, Volõõnia oblast, Tšernivtsi oblast, Ternopili oblast, Taga-Karpaatia ja Žitomõri oblast, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga. Piirkonnad olid asustatud etniliste ukrainlastega, kes ka Poola riigi koosseisus ajal ei katkestanud võitlust Ukraina iseseisvuse eest OUNi juhtimisel.

Nõukogude Liit pidi vastavalt kokkulepetele ründama Poolat koos Saksamaaga 1. septembril, kuid Stalin teatas sakslastele, et tema väed ei ole veel valmis, jättes sellega Hitlerile sõja alustaja rolli, kellele kuulutasid 3. septembril sõja Inglismaa ja Prantsusmaa. Pärast 17. septembrit aga Nõukogude Liidule, kes oli samasugune sissetungija, Inglismaa ja Prantsusmaa sõda ei kuulutanud.

17. septembril kutsuti NSVL Välisasjade Rahvakomissariaati Poola saadik ja anti üle noot, mis õigustas Punaarmee pealetungi: Poola riik ja valitsus on lakanud olemast, Punaarmee peab kaitsma ohtu sattunud vennasrahvast. Poola saadik keeldus nooti vastu võtmast, teatades, et seaduslik Poola valitsus asub Varssavis ja sõjavägi võitleb.

Poola ründamisega rikkus N. Liit Riia rahulepingut (18.03.1921), N. Liidu ja Poola mittekallaletungi pakti (1932) ja teisi rahvusvahelisi leppeid. Poola valitsus lahkus maalt 18. septembril ja Varssavi kapituleerus 28. septembril.

N. Liit ründas Poolat Valgevene ja Ukraina rindel rohkem kui 7000 raskerelva ja ligi 3300 lennukiga ning ligi miljoni mehega. Poolal oli vastu panna umbes 12 000 meest. Poola armee ülemjuhataja Edward Rydz-Śmigły andis käsu Punaarmeele vastupanu mitte osutada, aga käsk ei jõudnud igale poole kohale. Anti korraldus taanduda Rumeeniasse või Ungarisse. Ägedaimad võitlused Poola ja Punaarmee vahel toimusid rinde põhjaosas Lublini lähistel. Saksa ja Vene tankibrigaadide ühine lahingutegevus algas juba 17. septembril Bresti juures.

Võiduparaad Brestis 23.09.1939

19. septembril vallutas Punaarmee kahepäevase rünnaku tulemusena Vilno ja 22. septembril Lwówi, mille ründamist olid Saksa väed alustanud nädal varem. 23. septembril pidasid Wehrmacht ja Punaarmee ühise võiduparaadi Brestis, mille võtsid vastu Wehrmachti kindral Heinz Guderian ja Punaarmee brigaadikomandör Semjon Krivošein.

Neli päeva vastu pannud Grodno vallutati 24. septembril. Pärast vallutamist lasti maha 300 linna kaitsnud inimest.

28. septembril jõudis Punaarmee Saksamaaga kokku lepitud piirile. Viimane suurem kokkupõrge Poola ja Vene vägede vahel oli Wytyczno lahing 1. oktoobril.

Punaarmee sõjategevus kestis 12 päeva. Selle ajaga liiguti edasi 250 – 350 kilomeetrit ning võeti kontrolli alla 190 000 km², kus elas 12 miljonit inimest (võrdluseks – Eesti pindala on 45 228 km²). 1939. aasta oktoobri algul oli N. Liidul Poola vastu 2 421 300 meest, 5467 suurtükki, 6096 tanki ja 3727 lennukit. N. Liidu – Poola sõjas sai surma Poola poolel 3500 inimest, haavata sai ja teadmata kadunuks jäi 20 000 inimest. Vene poolel 1475 surnut või kadunut.

Poola valitsus emigratsioonis, mis oli taandunud Prantsusmaale kuulutas Nõukogude Liidule sõja 14. novembril 1939.

Nõukogude Liidu kätte langes vangi 240 000 – 250 000 sõjaväelast, neist 10 000 ohvitseri. Politsei ja teiste vastuhakanutega kokku langes vangi 454 700 inimest(?). Novembri algul koondati ohvitserid (kellest paljud olid 1920. aasta Nõukogude-Poola sõjast osavõtnud), politseinikud, piirivalvurid ja vaimulikud – 22 000 inimest – Katõni, Kozelski, Ostaškovski, Starobelski, Harkovi, Kiievi ja Minski laagritesse ja mõrvati 1940. aastal, vt. Katõni massimõrv. Vallutatud aladel pani Nõukogude Liit toime ulatusliku poolakate küüditamise, kaevandustesse ja sunnitöölaagritesse saatmise. Juulikuus 1941 oli NSVL kinnipidamiskohtades ja asumisel 389 382 inimest, peale suuri kaotusi sõjas Saksmaaga, NSVL Ülemnõukogu "amnesteeris" 12. augustil 1941 interneeritud sõjavangid ja poola sõjaväelastest formeeriti 1942. aastal Venemaal Poola armee kindral Władysław Andersi juhtimisel, mis lõpetas sõja Aafrika ning Itaalia rindel sõdides ja pärast sõjategevuse lõppu saadeti Lääneliitlaste poolt kuulsusetult laiali.

Poola territooriumi muudatused 1939. (Molotovi-Ribbentropi pakti alusel) ja 1945. aastal (pärast Nõukogude okupatsiooni algust) võrreldes Poola riigi kõrgpunktiga 1569. aastal

Lahingud

  • Wilno vallutamine 19. septembril 1939
  • Lvivi vallutamine 22. septembril

Väeüksused, Nõukogude poolelt:

  • 3. armee
  • 11. armee
  • 4. armee (kõik Valgevenes)
  • 5. armee
  • 6. armee
  • 12. armee (kõik Ukrainas)

Väeüksused, Poola poolelt:

  • üksik operatiivgrupp Polesie

Nõukogude Liit nimetas Poola idaosa vallutamist Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene rahva oma kaitse alla võtmiseks.

Neil aladel moodustati talurahvamiilits ja tööliskaart, kelle kontrolli all toimusid Lääne-Valgevene Rahvakogu ja Lääne-Ukraina Rahvakogu valimised (26. oktoobril). Viimased asusid vastavalt Brestis ja Lvivis. 25. septembril moodustati nõukogude võimuorganid linnades, maakondades ja valdades.

28. oktoobril esitasid Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene rahvakogud palve liitumiseks NSV Liiduga. Lääne-Ukraina liideti NSV Liidu Ukraina NSV-ga 1. novembril ja Lääne-Valgevene Valgevene NSV-ga 2. novembril 1939.

10. oktoobril 1939 andis Nõukogude Liit Vilniuse piirkonna Leedu jurisdiktsiooni alla, kuid Vilniuse piirkond jääb Punaarmee poolt okupeerituks.

Saksa koonduslaagrid Poolas

Kindralkubermang[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kindralkubermang, Saksa okupatsioon NSV Liidus
Saksa ja NSV Liidu vägede poolt okupeeritud Poola alad, 1939–1941
Saksa vägede poolt okupeeritud Kesk- ja Ida-Euroopa, 1944

Koonduslaagrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Holokaust
Next.svg Pikemalt artiklis Schindleri nimekiri
Armia Krajowa sõjaväeringkonnad, 1944.

Vastupanuliikumine 1939 – 1945[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vastupanuliikumine

Vastupanujõud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poola piirid 20. sajandil

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kochanski, Halik.2012. The Eagle Unbowed. Poland and the Poles in the Second World war.
  2. Chr. Zentner: Der Zweite Weltkrieg 1939–1945: Der Feldzug in Polen, in: Der Zweite Weltkrieg – Daten, Fakten, Kommentare. 3. Auflage 2003, S. 27.
  3. Werner Maser: Der Wortbruch. Hitler, Stalin und der Zweite Weltkrieg. Olzog Verlag, München 1994, ISBN 3-7892-8260-X, S. 85 f.

Välislinke[muuda | redigeeri lähteteksti]