Junkers Ju 52

Allikas: Vikipeedia
Ju-52/3M
Ju-52/3M Tante Ju

Junkers Ju 52 (hüüdnimi saksa keeles "Tante Ju", 'tädi Ju') oli Saksamaa reisi- ja transpordilennuk, mille konstrueeris Junkersi Dessau tehases Ernst Zindeli juhitud meeskond. Ju 52 ehitati aastatel 19321945. Enamik ehitatud lennukeist olid kolmemootorilised Junkers Ju 52/3m ("3m" tähistabki kolme mootorit).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiselt sarnaneb Ju 52 varasema Junkers W33-ga, kuid on pisut suurem. Junkersile omaselt oli lennuki kere kerestruktuuri tugevdamise eesmärgil kaetud gofreeritud lainelise duralumiiniumplekiga, mille Junkers töötas välja juba enne Esimest maailmasõda.

Algselt oli lennukil üks Junkersi või BMW vedelikjahutusega mootor ning tähistuseks Junkers Ju 52/1m. Lennuki esmalend toimus 13. oktoobril 1930. Kuna lennukil jäi mootori võimsusest selgelt puudu, ehitati neid ainult 7, kõik järgnevad Ju 52-d varustati kolme mootoriga, esmalend 7. märtsil 1932.

Ju 52 jäi kasutusse rohkem kui 25 aastaks. 1934. aastal loodi Ju 52 baasil pommituslennuk, mida kasutati laialdaselt Hispaania kodusõjas.

Pommitajana oli Ju 52 1939. aastaks juba moraalselt vananenud, kuid tänu vastupidavusele, lihtsale ehitusele ja headele lennuomadustele väikestel kiirustel, jäi see Teises maailmasõjas Saksa sõjaväe peamise transpordilennukina edasi teenima. Ju 52 oli kasutusel ka Adolf Hitleri isikliku reisilennukina, sest Saksamaa juht usaldas just selle lennuki vastupidavat mittesissetõmmatavat telikut. Peaaegu 500 Ju 52 kasutati Kreeta vallutamisel 1941. aasta mais, hiljem veeti Junkersitega Wehrmachti Rommeli soomusvägedele varustust Põhja-Aafrikasse, samuti transporditi Ju 52-dega Brandenburgi rügementi Ardennide mägedesse.

Ju 52 olid kasutusel umbes 30 riigis. Ka Eestis tellis 21. veebruaril 1939 asutatud Eesti lennuliinide aktsiaselts AGO endale Saksamaalt kaks Ju 52/3m, mis hakkasid kandma Eesti registreerimistunnuseid ES-AGO ja ES-AUL. Üks lennuk maksis 340 000 krooni. 5. oktoobril tõi Peeter Olt Dessaust Junkersi tehastest Tallinna ES-AGO ja 19. oktoobril Saksa lendur Eduard Dautzenberg ka ES-AUL-i. Pärast Talvesõja lõppu alustas AGO 22. märtsil 1940 reise Soome, 7. mail jätkati lendusid Tallinna–RiiaKönigsbergi liinil.[1]

14. juunil 1940 tulistasid kaks Nõukogude Liidu sõjalennukit Soome lahe Eesti territoriaalvete kohal Keri saare lähedal alla Soome reisilennufirma Aero reisilennuki Ju 52 "Kaleva" OH-ALL, mis lendas liinil Tallinn-Helsingi.[2]

Lisaks Saksamaale (1930–1945) ehitati mudelit Ju 52 Prantsusmaal (19451947) ja Hispaanias (1945–1952), kokku 4845 lennukit. Viimaseid Ju 52 kasutati tsiviillennunduses isegi veel 1980. aastateni.

Lennutehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tiivaulatus: 29,25 m
  • Pikkus: 18,5 m
  • Kõrgus: 6,1 m
  • Tiiva pindala: 110 m²
  • Õhkutõusmise kiirus: 120 km/h
  • Suurim kiirus: 290 km/h
  • Reisikiirus: 180 km/h
  • Maandumiskiirus: 106 km/h
  • Kasulik last: 1500 kg
  • Lennukaugus: 1200–1300 km
  • Lennulagi: 6300 m
  • Mootor: 3 x BMW 132, või Pratt&Whitney Hornet, 3x660 hp kuni 3x750 hp
  • Meeskond: 3
  • Reisijaid: 15–17

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Johannes Tilk, "Aeg mehed lennukid", Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001, lk.203 ja 204.
  2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaleva_%28lennuk%29

Viited[muuda | muuda lähteteksti]