Põhja-Kaukaasia

Põhja-Kaukaasia ehk Ees-Kaukaasia (vene Северный Кавказ) on Kaukaasia osa, mis jääb Kaukasuse peaahelikust põhja poole, ulatudes kuni Aasia ja Euroopa loodusgeograafilise piirini Kuma-Manõtši nõos.

Venemaa keisririigi Kaukaasia asehaldurkonna alad Kaukaasias, 1913: (72) Bakuu kubermang, keskus Bakuu (73) Batumi oblast, Batumi (74) Dagestani oblast, Temir-Han-Šura (75) Jelizavetpoli kubermang, Jelizavetpol (76) Karsi oblast, Kars (77) Kutaisi kubermang, Kutaisi (78) Thbilisi kubermang, Thbilisi (79) Musta mere kubermang, Novorossiisk (80) Jerevani kubermang, Jerevan (81) Zaqatala ringkond, Zaqatala (82) Suhhumi ringkond Suhhumi

Põhja-Kaukaasia kuulub alates 19. sajandist Venemaa keisririigile, kes kulutas piirkonna allutamiseks kaks esimest kolmandikku nimetatud sajandist (nn Kaukaasia sõjad).

Suurimad linnad: Jekaterinodar, Vladikavkaz, Rostov Doni ääres, Stavropol, Groznõi, Pjatigorsk.

Etniline koosseis

Etniliselt ja religioosselt on Põhja-Kaukaasia kirev piirkond.

Põhja-Kaukaasia aastal 2005.

Piirkonna riigid 1918. aastal

Pärast Venemaa keisririigi lagunemist 1917. aastal moodustati Põhja-Kaukaasias 1918. aasta kevadel 3 nõukogude vabariiki: Kubani-Mustamere Nõukogude Vabariik (Кубано-Черноморская), keskus Jekaterinodar; Terski Nõukogude Vabariik (Терская), keskus Vladikavkaz ja Doni Nõukogude Vabariik (Донская) ning bolševike juhitav Stavropoli kubermangus.

1918. aasta juulis moodustati nende nõukogude vabariikide poolt Põhja-Kaukaasia NSV

Galerii

• 
  Põhja-Kaukaasia haldusjaotus aastal 1940.
  Tänased piirid on näidatud valgete joontega.
• 
  Põhja-Kaukaasia haldusjaotus aastal 1950.
  Valgete joontega on näidatud 1940. aasta piirid.

Vaata ka

• Taga-Kaukaasia
• Lõuna föderaalringkond