Schlüsselburg
| Schlüsselburg | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| [ šl'üsselburg ] | |||
| |||
|
| |||
|
| |||
| Pindala: 16,4 km² | |||
|
Elanikke: 13 850 (2024)[1] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 59° 57′ N, 31° 2′ E | |||
Schlüsselburg (saksa – 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis. Asub Neeva jõe ja Laadoga järve kaldal, 64 km Peterburi kesklinnast idas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Orešek
[muuda | muuda lähteteksti]1301. aastal rajas Novgorod Laadoga järve edelaosas ja Neeva lähtes asuvale saarele Orešeki kindluse. Seal sõlmiti 1323. aastal Novgorodi ja Rootsi vahel Pähkinäsaari rahu.
Liivi sõjas vallutas Pontus De la Gardie Ingerimaa ja Karjala kannasel 1580 Orešeki ning 1581. aastal Narva, Jaanilinna, Pähkinälinna ja Jami, Käkisalmi, Koporje, Venemaa tsaaririigilt ning maa-alad liideti Ingerimaa Rootsi kuningriigi valdusse aastatel 1580–1595 (Pljussa vaherahu).
Vene-Rootsi kahekümneviieaastane sõja ja aastatel 1590–1595 toimunud Vene-Rootsi sõja lõpetanud Täyssinä rahulepinguga 1595. aastal, loovutati piirkond Ingerimaal Jaanilinnast Käkisalmini jälle Venemaa tsaaririigile. 1609. aastal segaduste ajal Venemaale trooninõudlejale Vassili Šuiskile esialgu appi kutsutud Rootsi väed Jakob De la Gardie juhtimisel okupeerisid pärast Poola-Leedu kuninga Zygmunt III Waza poja Władysław IV Waza Moskva tsaariks (1610–1613) kroonimist järk-järgult Loode-Venemaa alad Käkisalmi läänist Novgorodini (samuti Staraja Russa, Porhovi, Laadoga ja Oudova).
Nöteborg
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1611–1702 kuulus kindlus Rootsile, Rootsi Ingeri ja Ingerimaa kubermangu koosseisus, Ingeri sõja lõpetanud 1617. aasta Stolbovo rahulepinguga sai Moskva tsaaririik Rootsilt tagasi Novgorodi, Gdovi ja teised alad, kuid Moskva tsaaririik pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega, Jaama, Koporje, Nöteborgi ja Nöteborgi kindluse ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni, mille tõttu kaotasid venelased täielikult pääsu Soome lahele ja Läänemerele, kuid õiguse vene alamatele vabadele kaubahoovidele Tallinnas, Stockholmis ja Viiburis. 1656–1661. aastate Vene-Rootsi sõja lõpetanud 1661. aasta Kärde rahulepinguga oli Rootsi aladel loetletud Stockholm, Riia, Viiburi, Tallinn, Narva, Ingerimaa, Karjala ja Nyen ja ilmselt ka Nöteborg, osa Venemaa ja Rootsi vahelisest transiitkaubanduspunktidest[2].
Rootslased nimetasid kindluse Nöteborgiks ja Nöteborg oli Ingerimaa kubermangu Nöteborgi lääni keskuseks.
Nöteborgis tegutses üks vanimaid luterlikke Ingeri kirikukogudusi Ingerimaal, mis omas oma kirikut umbes 1618. aastal ning valitsus ehitas 1620. aastatel Nöteborgi üsna avara kivikiriku.
Schlüsselburg
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1700–1721 toimunud Põhjasõjas vallutas Peeter I linna tagasi ja nimetas selle Schlüsselburgiks.

Moskva tsaar Peeter I andis 1718. aastal korralduse rajada Laadoga kanal, mis kaitses laevu ilmastiku ohtudest ja ühendaks Volga jõge Läänemerega. Laadoga kanal pidi kulgema enam kui sajakilomeetrisel lõigul Novaja Ladoga linnast Schlüsselburgini, kust algab Neeva jõgi. 117 km pikkune kanal ühendab Neeva jõge Volhoviga ja kulgeb mööda Laadoga järve rannajoont.


Pikemalt artiklis Laadoga kanal, Peetri kanal, Uus-Laadoga kanal
1780. aastal sai Schlüsselburgi asula linnaõigused. Schlüsselburgi kindluses hoiti Venemaa keisririigi ajal poliitvange ning seal hukati ka 1887. aastal keiser Aleksander III tapmist kavandanud Aleksandr Uljanov, kaasosalistega[3].
Teises maailmasõjas
[muuda | muuda lähteteksti]

Teise maailmasõja aegu hoidsid Wehrmachti väed enda kontrolli all Lõuna-Laadoga ja Neeva jõe vasakut kallast, vallutasid Schlüsselburgi (8. septembril 1941), ent mitte sellest 600 meetri kaugusel Neeva jõe lahes asuvat Orešeki saart. Peeter I poolt tugevdatud saarekindlusel asunud väike punaarmeelaste garnison kaitses saart ligi 500 päeva ja Saksa väed ei suutnud takistada Elu teed Laadogal. Linn vabastati Saksa okupantidest 18. jaanuaril 1943.
Petrokrepost
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1944–1992 oli linna nimi Petrokrepost.

Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Численность постоянного населения в разрезе муниципальных образований Ленинградской области по состоянию на 1 января 2024 года.
- ↑ Helmut Piirimäe, "Kaubanduse küsimused Vene-Rootsi suhetes 1661.–1700. a.". Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, Vihik 113. Tartu 1961, lk 14-15
- ↑ Kuidas hukati Lenini vend., Virulane, 10 mai 1932