Vinayapiṭaka

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Osa artiklitest teemal
Budism
Dharma Wheel.svg

Vinaya Pitaka või Vinayapiṭaka (sanskriti ja paali keeles ‘juhiste ehk reeglite korv’; tiibeti keeles ’dul ba’i sde snod) on budismi pühakirja Tipiṭaka esimene osa, mis sisaldab kõiki käitumisreegleid munkadele ja nunnadele ning mungaelu korralduslikke juhised.[1]

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Vinaya Piṭaka koosneb kolmest suuremast jaotusest, mis jagunevad viieks alajaotuseks.

Suttade analüüs[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Pratimokša

“Suttade analüüs” (Suttavibhaṅha) on “Pāṭimokkha-sutta” põhjalik analüüs. Pāṭimokkha on käitumisjuhiste ja reeglite kogumik, milles on raskusastmete järgi loetletud kaheksa eksimuste klassi, mis on omakorda jaotatud kaheks:

Väljaarvamine[muuda | muuda lähteteksti]

"Väljaarvamine” (Pārājika-pāḷi) sisaldab nelja suuremat eksimust, mille korral toimub sanghast pöördumatu väljaarvamine. Nendeks on

  1. tahtlik suguline vahekord naisega,
  2. vargus,
  3. inimese tapmine ja
  4. vaimsete võimete või teadmiste saavutamise kohta valetamine.

Heastamine[muuda | muuda lähteteksti]

“Heastamine” (Pācittiya-pāḷi) sisaldab väiksemaid eksimusi ja nende heastamist, milleks võib olla eksimuse tunnistamine, lepitus vms. Siia alla on koondatud ka söömise, rüü kandmise ja muu igapäevaeluga seotud juhiseid.

Jaotused[muuda | muuda lähteteksti]

“Jaotused” (Khandaka) sisaldab reegleid ja protseduure, mille eesmärk on reguleerida elukorraldust nii indiviidi kui kloostrikogukonna tasemel tervikuna. Tekstid sisaldavad mungaelu reegleid, mis puudutavad munkade ja nunnade kloostrisse vastuvõtmist, pühade tähistamist, riietumist, toitumist, sh haigete munkade elukorraldust ja ravimist, jms. Iga reegel sisaldab selle reegli tekkega seotud lugu (probleemi) ja Buddha poolt antud lahendust, eesmärgiga säilitada harmoonia vaimses kogukonnas. Jaotused sisaldavad kaht peamist osa:

Suurem osa[muuda | muuda lähteteksti]

“Suurem osa” (Mahāvagga) sisaldab 10 alajaotust (khandhaka), kus on toodud ka lugu Buddha virgumisest bodipuu all ning sellest, kuidas ta nägi olemise olemust ja avaldas oma viiele esimesele järgijale neli aarialikku tõde.

Väiksem osa[muuda | muuda lähteteksti]

“Väiksem osa” (Cullavagga) sisaldab 12 alajaotust, kus jätkuvad institutsionaalsete reeglite ja protseduuride loetelud, mida tuntakse enamasti saṅghakamma nime all. See osa käsitleb reegleid, mida tuleb järgida enne sanghasse astumist, ning askeesi ja mungaks ennistamisega seotud reegleid. Lisaks sisaldab see osa mitmesugused juhiseid, mis puudutavad suplemist, riietust, noormunkade kohustusi jms.

Lisad[muuda | muuda lähteteksti]

“Lisad” (Parivārapāḷi) sisaldab 18 alajaotust ja on sisuliselt kahe eelmise osa kokkuvõte. See hõlmab ka mõningaid eelnevates osades toodud reeglite selgitusi ja täpsustusi, protseduurireegleid kogudusse vastuvõtmiseks, pühade ja tähtpäevade pidamiseks jms ning analüütilist ülevaadet, kus kõik reeglid, küsimused ja toimingud on liigitatud temaatilistesse kategooriatesse.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ida mõtteloo leksikon: Vinayapiṭaka. [1]
  2. Virgumise tee nii nagu õpetas Buddha. Ṭhitañāṇo (Andrus Kahn), lk 145 – 146.