Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
TÜ Tehnoloogiainstituudi hoone

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut (TÜTI) on 2001. aastal loodud teadus- ja arendusasutus, mis kuulub Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna koosseisu.

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut asutati 2001. aastal prof Mart Ustavi poolt. Instituudi eesmärgiks oli ikka akadeemilise sfääri poolt partneriks nii era- kui ka riiklikule sektorile innovatsioonipõhise ühiskonna loomisel. Akadeemilise institutsiooni üheks rolliks oli üle vaadata- ja korrigeerida teadus- ja arendustegevuse põhisuunad ning piiratud tingimustes defineerida arendatavad võtmevaldkonnad.

Instituut pööras rõhku ühiskonna, kitsamalt tööstuse ja teadus ning arendus- ning innovatsioonialastele vajadustele, osaleda ettevõtete tooteportfelli muurmisel maailmaturgude vajadustele vastavaks ning käivitada kaasaegse tehnoloogiaalase kompetentsiga inimkapitali arendamine.

Instituut loodi eesmärgiga olla teadus- ja arendustegevuse kaudu uute teadmiste looja ning rakendaja, lisaväärtuse toomisel majanduses. Eesmärkide saavutamiseks arendati inimkapitali ja loodi keskkond teadus- ja arendustööks ning teadustulemuste edukaks kommertsialiseerimiseks.

TÜTI eesmärgiks oli ühtse kultuuriruumi tekitamine teadus- ja arendustegevuses, hõlmates eneses teaduskondades tehtud fundamentaaluuringute edasist arendamist rakendusuuringute faasis, kõrgtehnoloogilisele ettevõtlusele suunatud lepingulist arendustööd ning ülikoolist võrsunud spin-off firmade toetamist nende inkubatsioonifaasis.

Tehnoloogiainstituudi missioon on luua teadus- ja arendustegevustega akus kõrgtehnoloogilisele majandussektorile Eestis, edendada innovatsioonis aktiivse osalemise kaudu Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning osaleda aktiivset Eesti inimkapitali arendamisel, eriti tehnoloogiaalase kompetentsiga teadlaste, praeguse ja tulevaste ettevõtete juhtide koolitamisel ja ettevalmistamisel.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnoloogiainstituuti juhib nõukogu, mille koosseisu kuuluvad kõik korralised professorid ja valitavad akadeemiliste töötajate esindajad, teadussuundade juhid ja 4 tudengite esindajat. Instituudi nõukogu juhib direktor.

Instituudi direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Õppetöö[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut pakub multidistsiplinaarse teadusasutusena laiapõhjalist haridust, mis annab tugeva konkurentsieelise nii Eesti kui ka välismaa tööturul. Instituut ühendab omavahel arvutitehnika, robootika, elektroonika, materjaliteaduse, bioteaduse ja keskkonnatehnoloogia valdkonnad, mis loob tudengitele mitmekülgsed võimalused õppida ning töötada teadlaste käe all, kes loovad tulevikulahendusi nii meditsiinis kui ka kosmosetehnoloogias. Praktilise suunitlusega uurimisprojektid pakuvad tudengitele võimaluse omandada vajalikke kogemusi ettevõtetes juba õpingute ajal ning võimaluse jätkata oma tegevusega ka peale õppetöö lõppu. Loome tudengitele keskkonna enda mitmekülgseks arendamiseks – seeläbi loome soodsa kasvulava tulevastele tippspetsialistidele.

Õppekavad[muuda | muuda lähteteksti]

Science and Technology (bakalaureuseõpe; inglise keeles)[muuda | muuda lähteteksti]

Bakalaureuseastme õppekava annab tudengitele laiapõhjalise teadmistepagasi loodusteadustest ja tehnoloogiatest. Esmalt antakse tudengitele baasteadmised, mille abil mõista moodsate tehnoloogiaid ning materjale. Edaspidise õppetöö raames on võimalik valida spetsiifilisemate erialamoodulite vahel: geneetika ja biotehnoloogia (Genetics and Biotechnology), bioinseneeria ja robootika (Bioengineering and Robotics) ning keemia ja materjaliteadus (Chemistry and Material Sciences).

Arvutitehnika (bakalaureuseõpe)[muuda | muuda lähteteksti]

Arvutitehnika õppekava annab põhjaliku aluse nii tark- kui ka riistvaraga tegelemiseks kõrgtehnoloogiliste süsteemide ja seadmete väljatöötamisel. Rõhk on suurel praktika osakaalul, mille käigus töötatakse näiteks nanosatelliitide, robotite ja arukate materjalidega. Eriala valinud tudengitel on võimalik valida erinevate erialasuuna vahel: arvutitehnika, robootika ning kosmosetehnoloogia.

Bioengineering (magistriõpe, inglise keeles)[muuda | muuda lähteteksti]

Õppekava põhieesmärk on koolitada spetsialiste, kellel on teadmised ja oskused selleks, et panustada biotehnoloogia-, biomeditsiini-, ringmajandus- ja biotöötlusettevõtete edukusse. Õppekavas on ühendatud mitmesugused rakendusliku biotehnoloogia valdkonnad, sünteetiline bioloogia, biomeditsiinitehnika jms. Lõpetanutel on süvateadmised ja praktilised oskused põhiliste tööstuslike bioprotsesside, biomeditsiini tehnoloogiate, tööstusliku fermentatsiooni ja bioloogiliste süsteemide disaini alal. Õppekavas on pearõhk praktiliste oskuste omandamisel ja selleks on loodud võimalus minna praktikale erialaga haakuvatesse ettevõtetesse.

Robotics and Computer Engineering (magistriõpe, inglise keeles)[muuda | muuda lähteteksti]

Ingliskeelses õppekavas on suur rõhk praktilistel töödel. Süvendatakse bakalaureuseõppes saadud teadmisi ja omandatakse rohkelt uusi oskusi ja kogemusi arvutustehnika, robootika, informaatika, kosmosetehnoloogia jt valdkondades. Võimalik on läbida praktikasemester oma valdkonna ettevõttes või teadusgrupi juures. Lisaks paneb õppekava aluse juhtimise ja majanduse aluste omandamiseks, mille kaudu luuakse soodne keskkond oma ettevõte alustamiseks või saavutada juhtivinseneri koht oma valdkonna ettevõttes.

Engineering and Technology (doktoriõpe, inglise keeles)[muuda | muuda lähteteksti]

Doktoriõppe eesmärgiks on iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Tehnika ja tehnoloogia õppekava raames on võimalik omandada doktorikraad füüsikalises infotehnoloogias, biomeditsiinitehnoloogias, keskkonnatehnoloogias või bioaktiivsete ainete tehnoloogias.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnoloogiainstituudi teadustöö koondub nelja põhivaldkonna alla: biomeditsiinitehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, süsteemide ja sünteetiline bioloogia ning materjaliteadus ja robootika. Tehnoloogiainstituudi teadlased on maailmas kõrgelt hinnatud spetsialistid ning panevad aluse innovaatilistele lahendustele. Teadlaste tiheda koostöö tulemusena ettevõtetega, panustame instituudina praktiliste lahenduste väljatöötamisse.

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Biomeditsiinitehnoloogia – tegeleb viroloogia, mikrobioloogia, taimede bioloogia ja rakutsükli regulatsiooniga
  2. Keskkonnatehnoloogia – hõlmab organellide biokeemia, orgaanilise sünteesi efektiivsed ja "rohelised" lahendused, samuti taimsete signaalide ning antibiootikumiresistentsuse, veekeskkonna mikrobioloogia, paleolimnoloogia ja -mikrobioloogia uuringuid
  3. Süsteemide ja sünteetiline bioloogia – tegeleb sünteetiliste rakusiseste signaali- ja regulatsioonisüsteemide disainimisega ja nende rakendamisega kemikaalide, materjalide ja ravimite tootmisel rakuvabrikute tehnoloogia abil.
  4. Materjaliteadus ja robootika – tegeleb erinevat tüüpi robotite disaini ja ehitamisega ning uute materjalide arendamisega.
  5. Masinnägemine – tegeleb masinnägemise arendustööga ning pilditöötluse erinevate rakendustega ja inimene-arvuti interaktsioonide uurimisega.

ERA Chairi projektid[muuda | muuda lähteteksti]

ERA Chair viib Tehnoloogiainstituudi uurimisvaldkonnad maailma tipptasemele. ERA Chairi projektid aitavad instituuti tuua silmapaistvaid akadeemikuid ja kõrgetasemelised tippspetsialiste. Projekti eesmärgiks on luua tippteadlaste juurde meeskond, mis loob jätkusuutlikku arengu instituudi teadustöös.

Petri-Jaan Lahtvee – Sünteetiline bioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Komisjoni meetmest toetatud ERA Chair Sünteetilises Bioloogias koondab sünteetilise bioloogia-alased teadmised erinevatest Tehnoloogiainstituudi töörühmadest, et edendada sünteetiliste disainer-rakkude tootmist tööstuslikeks rakendusteks ning spinn-off firmadele, mis liiguvad tehtud avastuste ning ideedega edasi tootearenduse faasi.

Kasutades sünteetilise bioloogia töövahendeid ning metaboolse inseneerimise meetodeid, on eesmärgiks luua valik de novo disainitud rakke, mis rakuvabrikutena jätkusuutlikul bio-kemikaalide tootmisel. Missioon on edendada Eesti bio-tööstust ning moderniseerida tänapäeva keemiatööstust, püüdes liikuda petrooliumil põhinevalt kemikaalide tootmiselt jätkusuutlikule bio-kemikaalide tootmisele.

Kaspar Valgepea – Gaasfermentatsiooni tehnoloogiad[muuda | muuda lähteteksti]

Teadusgrupi eesmärgiks on arendada uus gaasfermentatsiooni tehnoloogiate uurimissuund Tartu Ülikoolis ja Estonian Centre for Synthetic Biology and Biosustainability (ECSBB) keskuses. Täpsemalt rakendatakse gaasfermentatsiooni tehnoloogiaid koos süsteemidebioloogia ja sünteetilise bioloogia meetoditega fokuseerides globaalsetele väljakutsele bioloogise jätkusuutlikkuse ja tasakaalustatud süsiniku ringluse valdkondades. Lisaks koordineeritakse mikroobe kasutava piloottehase strateegilist planeerimist, mille eesmärgiks on optimeerida erinevatel süsinikuallikatel (nt. sünteesgaas, lignotselluloossed suhkrud) põhinevaid bioprotsesse. Teadusgrupi eesmärgiks on ka struktuursete muudatuste algatamine, mis viiksid uudsete koostöövormideni akadeemia ja tööstuse vahel läbi regionaalse bioprotsesside optimeerimise ja bioloogilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskuse.

Vahur Zadin – Materjalid ekstreemsetes tingimustes[muuda | muuda lähteteksti]

Projekti eesmärgiks on tuua Tehnoloogiainstituuti tipptasemel teadlased, et luua integreeritud keskus materjalide uurimiseks ekstreemsetes keskkondades. Projekti raames töötatakse välja lahendusi, mis on rakendatavad jätkusuutliku nanotehnoloogia arendamisel. MATTER projekti fookuses on materjalide uurimine nanoskaalal ekstreemsetes tingimustes ning materjalide kontrolli skaleerimine interdistsiplinaarseks ja laialdaseks kasutuseks. Projekt loob soodsad tingimused biomeditsiini, taastuvenergia, radarite, akutehnoloogia, materjaliteaduse ja paljude teiste valdkondade läbimurdeliste lahenduste loomiseks.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]