Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituut

Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituut on Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonda kuuluv instituut.

Matemaatikateaduskond loodi Tartu Riiklikus Ülikoolis 1967. aastal. 2001. aastal nimetati see ümber matemaatika-informaatikateaduskonnaks. 2016. aastal ühendati varasemad instituudid üheks matemaatika ja statistika instituudiks.

Matemaatika ja statistika instituudis õpetatakse kahte bakalaureuseõppekava: matemaatika ja matemaatiline statistika ning kolme magistriõppekava: matemaatika ja statistika; matemaatika- ja informaatikaõpetaja ning kindlustus- ja finantsmatemaatika. Instituudi õppetöö toimub Delta õppehoones.

Juhtimine

2016. aastal ühendati matemaatika ja matemaatilise statistika instituut üheks matemaatika ja statistika instituudiks.

• 2016–2017 Raul Kangro
• 2018–2020 Viktor Abramov
• 2021–... Meelis Käärik

Ajalugu

Kuni 1967. aastani tehti teadus- ja õppetööd mitme teaduskonna koosseisus. Ülikooli taasavamisel 1802. aastal kuuluti ühe õppetoolina filosoofiateaduskonda, aja jooksul loodi juurde uusi professuure ja kasvas õppetoolide arv. 1850. aastal eralduti filosoofiateaduskonnast füüsika-matemaatikateaduskonnana, mis eestikeelse ülikooli avamisel nimetati ümber matemaatika-loodusteaduskonnaks. Sõjajärgsel perioodil kuuluti matemaatika-loodusteaduskonda (1944–1961) ja füüsika-matemaatikateaduskonda (1961–1967) omaette osakonnana. Alates 2001. aastast kandis teaduskond nime matemaatika-informaatikateaduskond. 2016. aastal ühendati instituudid üheks matemaatika ja statistika instituudiks, mis kuulub loodus- ja täppisteaduste valdkonda. 2020. aasta alguses kolis matemaatika ja statistika instituut Tartu Ülikooli Delta keskusesse.

Õppetöö

Kraad Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudist tagab kiiresti muutuvas maailmas loogilise mõtlemise, ratsionaalsete otsuste tegemise oskuse, konkurentsivõimelisuse maailma tööturul ning suhtlusvõrgustiku kogu eluks.

Õppekavad

Matemaatika (bakalaureuseõpe)

Matemaatika erialal õppijad saavad väga hea baasi nii matemaatika teoreetilistes valdkondades kui ka praktilises osas. Õppimise käigus omandatakse nii matemaatika põhitõed hulgateooriast, algebrast, geomeetriast ja matemaatilisest analüüsist kui ka kaasaegse matemaatika printsiipidega diferentsiaalvõrranditest, funktsionaalanalüüsist, topoloogiast, arvutusmeetoditest jms. Matemaatikaõpingute käigus õpitakse ka arvuteid tundma ning omandatakse algteadmised programmeerimises.

Matemaatiline statistika (bakalaureuseõpe)

Matemaatilise statistika õppekava tudengid omandavad vajalikud teadmised andmete kogumiseks, töötlemiseks, analüüsimiseks ning lahti mõtestamiseks. Statistik suudab suurest andmerägastikust leida selle info, mis aitab nii ettevõtjatel, teadlastel, riigijuhtidel ja ka tavainimestel jõuda oluliste järeldusteni.

Matemaatika ja statistika (magistriõpe)

Matemaatikute ja statistikute tegevusvaldkond on piiramatu, küündides meditsiinist panganduse ja tööstuseni. Infoühiskond vajab inimesi, kes oskavad loogiliselt mõelda ning infot koguda, töödelda ja analüüsida, aga ka tulemusi mõtestada. Tartu Ülikooli magistrikraad tähendab maailmakäsitust, mis on kooskõlas kiiresti muutuva infoajastu põhimõtetega.

Matemaatika- ja informaatikaõpetaja (magistriõpe)

See õppekava tagab põhjaliku ettevalmistuse, et lõpetanu saaks asuda tööle nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastme matemaatika või matemaatika-informaatika õpetajana. Mitmekülgset teoreetilist õpet saadab eri tüüpi ja põnev praktika koolides. Paindlik sessioonõpe võimaldab loenguid, seminari ja teisi kohtumisi läbi viia pikemate õppesessioonidena, sealhulgas e-õppes, millele lisandub iseseisev töö.

Kindlustus- ja finantsmatemaatika (magistriõpe, inglise keeles)

Kindlustusmatemaatiku ehk aktuaari ülesanne on kaaluda kindlustusriske ja määrata neile selline hind, mis kataks võimalikud väljamaksed tulevikus. Selle kaheaastase ingliskeelse õppekava jooksul omandatakse erinevaid oskusi, et saada osavaks riskide hajutajaks ja maandajaks. Antud õppekava vilistlane on hinnatud nii kodumaisel kui ka rahvusvahelisel turul.

Teadustöö

Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudis töötavad kõrgelt hinnatud teadlased. Teadustööd tehakse kaheksas uurimisrühmas.

Uurimisrühmad

• Algebra – uurimisteemad on poolrühmateooria ja universaalalgebra. Lisaks tegeletakse kategooriateooriaga, aga ollakse huvitatud ka teatud probleemidest võreteoorias ja ringiteoorias.
• Funktsionaalanalüüs – uurimisteemadeks on Lipschitzi funktsiooniruumid, Lipschitzi vabad ruumid, tensorkorrutised ja Banachi ruumide ekstremaalne geomeetriline struktuur.
• Geomeetria ja topoloogia – uurimisteemad on pindade diferentsiaalgeomeetria, Riemanni pinnad, seostused peakihtkondades ja kalibratsiooniväljateooriad, Lie algebrad ja nende üldistused, mittekommutatiivne geomeetria, sõlmede topoloogilised invariandid ja kvantrühmad.
• Juhuslikud protsessid – uurimisteemad on varjatud Markovi mudelitega seonduv, juhuslike jadade võrdlemine, suurima vahendi meetodi uurimine ja valideerimine ning Moran-tüüpi evolutsioonimudeleid.
• Murrulised tuletised, iseärasustega diferentsiaal – ja integraalvõrrandid ning mittekorrektsed ülesanded – uurimisteemad on murrulised tuletised, iseärased diferentsiaal- ja integraalvõrrandid ning mittekorrektsed ülesanded.
• Rakendusstatistika – uurimisteemad on mitmemõõtmeliste statistikute jaotuste lähendamine, statistilised mudelid epidemioloogias, statistiline geneetika ja geneetiline epidemioloogia, põhjuslik analüüs, elukestusanalüüs, tõenäosuslikud mudelid finants- ja kindlustusmatemaatikas, valikuuringute meetodid, statistika rakendused sotsiaalteadustes ja demograafias.
• Teoreetiline mehaanika – uurimisteemad on õhukeseseinalised vardad, kaared, plaadid ja koorikud ning nende optimeerimine eri mudelite korral.
• Topoloogilised algebrad – uurimisteemad on üldised topoloogilised algebrad, Segali topoloogilised algebrad, topoloogiliste algebrate kategooriad.

Välislingid

• Koduleht