Johann Wilhelm Krause

Allikas: Vikipeedia
Johann Wilhelm Krause

Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.

Ta on tuntud eelkõige Tartu Ülikooli hoonete projekteerija ja ehitajana.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Krause pärines Böömi- ja Määrimaa protestantlike maaomanike perest. Tema isa Sigismund Krause (1727–1773) oli Waldenburgis (tänapäeval Lõuna-Poolas olev Wałbrzych) Fürstensteini lossi (tänapäeval Książ) metsaülem. Ta õppis kohalikus külakoolis, seejärel Briegis ja Zittaus gümnaasiumis (lõpetas 1777). Siis õppis ta 1778–81 Leipzigi ülikoolis usuteadust, seejärel astus sõjaväeteenistusse. Sõjaväes oli ta 178183 ja osales Suurbritannia poolel USA iseseisvussõjas.

1784 asus Krause Liivimaale. Ta tegutses koduõpetajana kuni 1796. aastani algul Jaunmuižas vabahärra Peter von Delwigi juures, siis Zeltiņis kreisimarssal Gottfried Christian von Kahleni juures ja lõpuks Bīriņis krahv Ludwig August von Mellini juures. Ta reisis 1791 Peterburi ning 1797 läbi Saksamaa ja Šveitsi.

23. oktoobril 1797 abiellus Krause Liivimaal Bīriņis Juliane Hausenbergiga (1771 Valmiera – 1843 Tartu). Abikaasa vanemad olid Venemaa keiserlik õuenõunik Valentin Gottlieb von Hausenberg, Jaunate mõisa rentnik, ja Helene Wendel. Juliane oli 1786 abiellunud Riia raehärra Steingötteriga, kes 1794. aasta aprillis suri.

17951805 valitses Krause oma maavaldust, mis asus tänapäeva Sigulda lähedal Krimuldas.

Krause joonistas ja maalis kogu oma elu jooksul. Ta oli Ludwig August Mellini Liivimaa atlase kaasautor. See oli esimene Liivi- ja Eestimaa täielik kaardikogu. See valmis 1797 ja ilmus 1798. Õppematerjalina valmis tal hulgaliselt arhitektuurilisi jooniseid ja skitse. Tartu Ülikooli raamatukogus hoitakse enam kui tuhandet tema seepia-, tuši- ja pliiatsijoonistust.

28. märtsil 1803 määrati ta Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professoriks. Peatselt sai ta filosoofiadoktori kraadi. 1806. aastal ta hakkas Tartu Ülikoolis õpetama mullateadust[1].

1809 sai Krause päriliku aadlitiitli ühes Püha Vladimiri ordeni 4. klassiga. 1823 pälvis ta Venemaa keiserliku õuenõuniku tiitli.

Johann Wilhelm Krause on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule.

Tartu Ülikooli peahoone on tuntuim Krause projekteeritud ehitis
Ülikooli peahoone joonised

Ehitisi[muuda | muuda lähteteksti]

Tsitaat[muuda | muuda lähteteksti]

Juhuslik küllasõit tõi 13.–18. veebruarini 1803 Riia lähistelt Tartusse väikemaapidaja, kes oli abielus proua Parroti vanema õega. Uue aja imed ja monarhi armulikkus andsid vestlusteks rohket ainet, niisamuti ehitusküsimus. Tähtsusetu maamees Krause laskis endale peamised asjad ette kanda, kuivõrd aktiivsed osavõtjad suutsid loendada oma vajadusi, ja visandas siis nendele vastavalt pliiatsiga plaani peahoone ehitamiseks Maarja kiriku tühjale platsile kesk linna.

Das erste Jahrzehnt der ehemaligen Universität Dorpat. Aus den Memoiren des Professors Johann Wilhelm Krause. Baltische Monatsschrift, Bd. 53, 1902, lk 244–249, 330–333. (eesti keelde tõlkinud Ilmar Vene)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kunstnikust arhitektiks" (1999)
  • "Arhitektina Liivimaal" (2002)
  • "Linnaehitajana Tartus" (2011)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
-
Tartu ülikooli arhitekt ja ehitusprofessor
Johann Wilhelm Krause

18021828
Järgnev
Moritz Hermann Jacobi (1835–1837)