Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi hoone aadressil Lossi 36, Tartu

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, tuntud lühendatult ka kui ÜTI, on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna üks instituute, kus saab õppida kokku üheksal õppekaval. Ühiskonnateaduste instituut moodustati Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi ning Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse eriala liitmisel. ÜTI alustas tegevust 1. jaanuaril 2014. Instituudi hoone asub aadressil Lossi 36.

Õppekavad

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppekavad 2018. aasta seisuga:

Rakenduskõrgharidusõpe

• infokorraldus

Bakalaureuseõpe

• ajakirjandus ja kommunikatsioon
• infoühiskond ja sotsiaalne heaolu

Magistriõpe

• ajakirjanduse ja kommunikatsioon
• info- ja teadmusjuhtimine
• sotsioloogia
• sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

Doktoriõpe

• meedia ja kommunikatsioon
• sotsioloogia

Juhatus

Ühiskonnateaduste instituudi juhatusse kuulus 2018. aasta seisuga neli liiget. Instituudi juhataja oli Margit Keller, asejuhataja õppekorralduse alal Ragne Kõuts-Klemm ning asejuhataja rahanduse ja planeerimise alal Avo Trumm. Administratiivjuht oli Karin Saarepuu.

Ajalugu

Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi hoone 2017. aasta talvel vaadatuna Inglisillalt

Ühiskonnateaduste instituut on oma tänapäevasel kujul mitme liitmise tulemus ning selle nime all loodud alles 2014. aastal, kuid nende erialade õpetamise ja uurimise ajalugu ulatub aastatesse 1954 (ajakirjandusõpetuse algusaasta Juhan Peegli juhtimisel) ja 1966 (alustas sotsioloogialabor Ülo Vooglaiuga eesotsas). Ühiskonnateaduste instituut on kujunenud kompetentsikeskuseks, mille erialad ja teadustöö koonduvad kolme peamise teemaklastri ümber: ajakirjandus ja kommunikatsioon; sotsioloogia, sotsiaaltöö ning sotsiaalpoliitika ja infoteadused. Tänapäeval jaguneb see töö üheksa õppekava vahel. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on sotsiaalteaduste valdkonna üks suuremaid ning koostööd tehakse nii majandusteadlaste, haridusteadlaste, politoloogide, psühholoogidega kui ka teiste erialadega (näiteks humanitaar- või reaalteaduste valdkonnast).

Juhan Peegel

Juhan Peegel (19. mai 1919 Saaremaa – 6. november 2007) oli üks olulisemaid inimesi ÜTI ajaloos. Ta oli Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, akadeemik, kirjanik ning ühtlasi Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna looja.

Juhan Peegel

Juhan Peegli eestvedamisel hakati Tartu Riiklikus Ülikoolis ette valmistama kõrgharidusega ajakirjanikke. Ta asutas 1976. aastal ülikooli juurde ajakirjandusosakonna ja 1979. aastal sai temast ka vastloodud ajakirjanduskateedri juhataja. 1. septembril 1954 avati tema algatusel Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonnas žurnalistika eriharu, kus oli alates 3. kursusest võimalik spetsialiseeruda ka ajakirjandusele. Seda kuupäeva peetaksegi akadeemilise ajakirjandushariduse alguseks Eestis. 1976 aastal asutas Peegel ülikooli juurde ajakirjandusosakonna ja aastast 1987 kuni emeriteerumiseni 1994. aastal jätkas Juhan Peegel sama kateedri juures tööd professor-konsultandina.

Ise alustas Juhan Peegel õpinguid 1946. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, töötades paralleelselt ajalehe Postimees (1948. aastast Edasi) juures kirjandusliku kaastöötaja ja kultuuriosakonna juhatajana. Ta lõpetas ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal aastal 1951 ja jätkas Edasi toimetuses töötamist. 1952. aastal sai Juhan Peeglist Tartu Riikliku Ülikooli aspirant ja õppejõud. 1954. aastal kaitses ta Tartus kandidaadiväitekirja ja 1973. aastal Moskvas doktoriväitekirja Eesti ajakirjanduse algusperioodist. Sellega sai Juhan Peeglist Eesti esimene ajakirjandusdoktor. Professorikutse sai ta 1976. aastal ning aasta hiljem valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks. Aastatel 1964–1967 oli Juhan Peegel ajaloo-keeleteaduskonna dekaan.

Teadlasena on Juhan Peegel uurinud eesti rahvalaulude keelt ja eesti ajakirjanduse ajalugu ning avaldanud, koostanud või toimetanud nendes valdkondades põhjapanevaid monograafiaid, kogumikke ja õpikuid. Tema suurimad tööd selles vallas on viieosaline sõnaraamat "Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides" ja "Eesti vanade rahvalaulude keel". Ta osales ka eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” teadusliku väljaande ning eesti rahvalaulude antoloogia väljaandmises. Kirjanikuna on Juhan Peegel andnud välja näiteks sõjaraamatu "Ma langesin esimesel sõjasuvel", Saaremaast inspireeritud lühiproosakogumikke ja valikkogu "Tuli koduaknas".

1975. aastal sai Juhan Peegel Nõukogude Eesti teaduspreemia, 1979. aastal anti talle Eesti NSV teenelise teadlase aunimetus.

Juhan Peegel on Tartu linna aukodanik aastast 1999.

23. septembril 2011 otsustas Tartu Ülikooli nõukogu anda peatselt valmiva sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36 auditooriumile 215 Juhan Peegli nime. Auditoorium asub endiselt samas majas, praeguses ühiskonnateaduste instituudis.

Lossi 36 maja ajalugu

Toomemäel asuval Lossi 36 hoonel on pikk ja sündmusterohke ajalugu.

Varem aadressil Lossi 36 asunud naistekliinik, mis valmis Reinhold Gulekese projekti järgi 1886)

Aastatel 1809–1810 ehitas Johann Wilhelm Krause Toomele väikese kahekorruselise hoone vallivahi ja ülikooli sulaste jaoks. Aastatel 1840–1842 ehitati maja ümber Naistekliinikuks. Projekti autor oli Riia kooliarhitekt Heinrich Löwener. Ta lisas eelnevalt ehitatud hoonele vaid tiibehitised ning muutis pisut fassaadi. Peagi kasvas Tartu rahvaarv veelgi ning sünnitusmaja jäi väikeseks. Seetõttu ehitas aastal 1861 arhitekt Carl Rathhaus majale puust juurdeehitise. Uuesti laiendati sünnitusmaja paarikümne aasta pärast, aastatel 1885–1886. Arhitekt oli seekord Reinhold Guleke, kes naistekliiniku tolleaegse direktori Max Runge ja ehitusmeister Friedrich Hübbe plaane aluseks võttes tegi majale kahekorruselise tellistest juurdeehitise. Alumisel korrusel oli 150 kuulajale ettenähtud auditoorium, üleval olid operatsioonisaalid ja palatid. Aastatel 1911–1913 tehti sünnitusmaja veel kord ümber (Suur, 1968). Arhitekt Rudolf-Morits Engelhard lõi majale selle välimuse Müncheni modernismi vaimus (Salupere, 2004). Hoone välimus säilis aastani 2008, mil maja hakati renoveerima ning ümber ehitama Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna jaoks. 8. veebruaril 2012 avatud ligi 4800-ruutmeetrisesse õppehoonesse kolis osa sotsiaal- ja haridusteaduskonnast, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut, riigiteaduste instituut, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut ja Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž. Majas on 12 auditooriumi, viis seminariruumi ning tipptasemel varustusega raadio- ja telestuudio.

Raamatukogu

Sotsiaalteaduste raamatukogu loodi endise ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi, sotsiaal- ja haridusteaduskonna ja Euroopa Kolledži raamatukogude ühendamisel 2012. aasta jaanuaris ning asub Lossi 36 hoone kolmandal korrusel.

Raamatukogus leidub kirjandust näiteks ajakirjanduse, avalikkussuhete, kommunikatsiooni, sotsioloogia, sotsiaalpoliitika, sotsiaaltöö, riigiteaduste (sh Euroopa Liidu temaatika), avalik halduspsühholoogia, pedagoogika ja ajaloo valdkondadest. Kohapeal on kasutatavad üliõpilastööd, teatmekirjandus, statistilised materjalid ja meediauuringud. Raamatukogus on võimalus kasutada arvutit, teha koopiaid, printida ja skaneerida.

Koostöö

Ühiskonnateaduste instituut teeb koostööd paljude organisatsioonide, ettevõtete, liitude ja ühingutega, sealhulgas ministeeriumide ja muude riigiasutustega.

Instituudi teadlased on oluliselt panustanud seaduste ja riiklike arengudokumentide koostamisse ja riigi jaoks oluliste alus- ja rakendusuuringute kavandamisse, läbiviimisse ja tulemuste analüüsimisse. Ühist teadustööd tehakse ka Eesti Rahva Muuseumi, Inimõiguste Instituudi ja erasektorist näiteks AS Cyberneticaga. Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskuse raames on instituudil ka pikaajaline koostööleping Kaitseministeeriumi ja selle haldusalasse kuuluvate asutustega.

Tihe koostöö toimub ka meediaväljaannete ja -ettevõtetega, mis on ühtlasi üliõpilastele praktikabaasideks. Samuti kuuluvad instituudi koostööpartnerite sekka meediavaldkonnas tegutsevad liidud ja organisatsioonid, näiteks Eesti Meediakoolitajate Liit, Noorte Meediaklubi ning kommunikatsioonibürood.

Ühistööd tehakse ka mitmete liitude ja MTÜdega, näiteks vabaühenduste liiduga (EMSL), naistevarjupaikade organisatsioonide, SA Naisteühenduste Ümarlaua, Living for Tomorrow inimkaubanduse organisatsiooni ning Seksuaaltervise Liidu ja Tartu Laste Tugikeskusega.

Lisaks tehakse paljude organisatsioonidega koostööd kursuste raames. Strateegiapraktika aines teevad üliõpilased igal õppeaastal kommunikatsioonistrateegia konkreetsele organisatsioonile. Projektipraktika kursusel teeb aga iga üliõpilane individuaalselt ühele organisatsioonile konkreetse projekti (üritustesari, trükis, konverents jne).

Instituut teeb koostööd ka teiste kõrgkoolidega. Bakalaureuseastmes on lisaks Tartu Ülikooli pakutavatele ainetele võimalik täiendada teadmisi ka Balti Filmi- ja Meediakoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis.

Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus

Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus (SJKK) loodi 2014. aasta jaanuaris Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) koostöös, vastamaks Kaitseministeeriumi vajadusele täiendada inimressursiga seotud kompetentsi ja teadmist kaitsevaldkonnas.

Kompetentsi koondamine ja loomine toimub kolmel põhiteljel: demograafiliste ja sotsiaalsete muutuste seire ja prognoos; tervis ja füüsiline võimekus ning kaitsetahe, moraal ja valmisolek. SJKK tegevuse tulemina on Kaitseministeeriumil, Kaitseväel, Kaitseliidul ja Kaitseressursside Ametil võimalik parandada ja kohandada oma tegevust seoses inimressursiga lähtuvalt kogutud ja analüüsitud informatsioonist.

SJKK panustab õppe-, teadus- ja arendustegevusse riigikaitse inimfaktoriga seotud jätkusuutlikkuse valdkonnas. SJKK tegevuse tulem on pikal perioodil kriitiliselt oluline nii riigikaitse kui ka julgeoleku valdkondadele ning vajalik sisend Eesti kaitsevõime arendamisele.

Klubid ja seltsid

Ühiskonnateaduste instituudis tegutsevad klubid ja seltsid, mis toovad kokku instituudi akadeemilise personali, vilistlased, üliõpilased ja kõik teised huvilised. Vilistlastele ning töötavatele praktikutele on klubid ja seltsid suurepäraseks võimaluseks end erialase diskussiooniga kursis hoida ning regulaarselt akadeemilises keskkonnas kokku saada ja mõtteid vahetada. Üliõpilastele pakuvad klubid ja seltsid huvitavat erialast õppetöövälist kogemust ja tegevust.

Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis tegutsevad klubid ja seltsid:

• Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts

• Akadeemilise kommunikatsiooni klubi

• Sotsioloogia Üliõpilaste Liit Eestimaal (SÜLEM)

• Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Selts

• Ühiskonnateaduste Üliõpilaste Ühing

Väljaanded

• Peegel. Veebiajakiri, mida koostavad instituudi üliõpilased.
• Neljas Dimensioon. Instituudi tudengite loodud veebiväljaanne. Alates 2018. aastast kord kuus Vikerraadio saates Vähemolijad. Alates 2020. aasta sügisest Postimehe lisana 4jaleht.

Vilistlased

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vilistlane ajakirjanik Mart Juur.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vilistlane ajakirjanik Vahur Kersna.

Vilistlased osalevad instituudi traditsioonilistel üritustel nagu õppeaasta avaaktus, rebaste tutvumisõhtu, rebaseks löömine, jõulupidu, kevadgrill, konverentsid jpm.

ÜTI vilistlaste hulgas leidub:

• ajakirjanikke – Mart Juur, Madis Jürgen, Vahur Kersna, Enno Tammer jt
• suhtekorraldajaid – Hanna Hinrikus, Ivo Rull, Daniel Vaarik jt
• meediaettevõtjaid ja peatoimetajaid – Tiina Kaalep, Mart Kadastik, Aavo Kokk, Väino Koorberg, Hans H. Luik, Margus Mets, Ain Saarna jt
• kirjanikke – Maimu Berg, Andrus Kivirähk, Mihkel Mutt, Olev Remsu, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik, Mati Unt jt
• poliitikuid – Jüri Luik, Tiit Matsulevitš, Katrin Saks jt
• teadlasi – Krista Aru, Mare Leino, Margit Sutrop jt
• uurimiskeskustes osalejaid – Marre Karu, Märt Masso, Helen Biin, Liina Osila (Praxis) ja Mai Beilmann, Oliver Nahkur, Sille Vahaste (RAKE) jt
• linna- ja vallajuhte ja spetsialiste, hoolekandeasutuste juhte, kaitseväe tippjuhte jpt.

Tunnustus

Ühiskonnateaduste instituut tunnustab igal kevadel toimuval Kevadgrillil parimaid tudengeid (Tubli tudeng), lemmikõppejõude, parim ajakirjanduse eriala üliõpilane pälvib Kuldsule, ühiskonnas positiivset muudatust loonud tudengid pälvivad tiitli Värske Tegu.

Vaata ka

• Peegel (veebiajakiri)
• Neljas Dimensioon
• Juhan Peegel

Välislingid

• Koduleht
• Sotsiaalteaduste raamatukogu
• Kohler, Vilja (9. veebruar 2012). "Vanas sünnitusmajas algas uus elu". Tartu Postimees.
• Mets, Risto (6. veebruar 2012). "Tartu Ülikool avab sotsiaal- ja haridusteaduskonna hoone". Tartu Postimees.