Rõngu Keskkool

Rõngu Keskkool
Asutatud	1686
Kooli tüüp	põhikool, gümnaasium
Direktor	Romet Piller
Õpilasi	219
Õpetajaid	32
Maakond	Tartu maakond
Vald	Elva vald
Asula	Rõngu
Aadress	Puiestee 19, 61001, Rõngu, Tartumaa
Kooli ajaleht	Teritaja
Koduleht	http://www.rongu.edu.ee/

Rõngu Keskkool on üldhariduskool Tartu maakonnas Rõngus. Rõngus hakati haridust andma 17. sajandi lõpul. 1686. aastal avas Bengt Gottfried Forseliuse kasvandik Ignatsi Jaak Rõngu kirikumõisas kooli, mille edaspidisest saatusest andmed puuduvad, sest kirikulaegas koos dokumentidega hävis Põhjasõjas.

1760.–1770. aastail avati külakoolid Hellenurmes, Udernas, Lapetukmes, Astuveres, Soodlas ja Raigastes. Loodud Raigaste külakooli võib pidada üheks vanimaks kooliks Suure-Rõngu alal. 1808. aastal annetas Rõngu mõisa omanik krahv Camili Mannteuffel Raigaste koolimaja Käoste talu mail asunud vennastekogudusele.

1844. aastal õpetas köster-koolmeister Karl Rossmann leerimajas (seal asus Rõngu kihelkonnakool, milles koolitati tulevasi koolmeistreid) lastele lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja piiblilugu.

Alates 1879. aastast oli kool 4-klassiline ning 1895. aasta sügiseks valmis uus koolihoone (majas oli kaks klassituba, köök, magamisruum ja elutuba õpetajatele). 1908. aastal valmis kihelkonnakooli juurdeehitis. 1927. aastal muudeti kool 6-klassiliseks algkooliks, seejärel 1940. aastal juba 7-klassiliseks Rõngu Mittetäielikuks Keskkooliks. 1941.–1944. aastal sai Rõngu Mittetäielik Keskkool jälle 6-klassiliseks kooliks.

Aastatel 1944–1959 oli Rõngu kihelkonnakool 7-klassiline. Kõik lapsed ei mahtunud koolimajas õppima. Seetõttu paiknes osa koolist Rõngus Tartu maantee 2 asuvas internaadihoones. 1960. aastal muudeti kool Rõngu 8-klassiliseks kooliks. 1. septembril 1969 alustati õppetööd direktor Arnold Kallingu rajatud uues hoones Hiugemäe serval. 1987. aastal tähistati Rõngu hariduselu 300. aastapäeva, kooli juurde paigutati mälestuskivi ning võeti kasutusele kooli lipp.

Rõngu Kihelkonnakool 1930

Rõngu Keskkooli lipp, kavandi autor Raimond Lepiste

Traditsioonid

Sõprussidemed Norra Hobøli kooliga

Alates 1994. aastast on Rõngu Keskkoolil sõpruskool Norras. Õpilaste grupid käivad vastastikustel külaskäikudel, ühel aastal toimub kohtumine Rõngus, järgmisel aastal Norras.

Õpetajate päeva tähistamine koos endiste õpetajatega

Alates 2016. aastast on Rõngu kooliperel tavaks kutsuda õpetajate päeval koolimajja endised õpetajad – tänased pensionärid. Üheskoos vaadatakse õpilaste esinemist, kohvilaua taga meenutatakse olnut ning räägitakse olevikust ja tulevikust.

Õpetajate päev

Auvilistlase valimine alates 2016. aastast

Rõngu hariduselu 330. aastapäeva eel pandi alus uuele traditsioonile: iga juubeli eel valitakse Rõngu Keskkooli auvilistlane või auvilistlased. Ürituse eesmärgiks on tänada ja tunnustada Rõngu koolis õppinud või ajaloolisest Rõngu kihelkonnast pärit või Rõngu mail tegutsenud teenekaid inimesi. Rõngu Keskkooli auvilistlase nimetuse võib anda Rõngu Keskkooli (või mõne teise nime all siinkandis tegutsenud õppeasutuse) vilistlasele tema silmapaistva tegevuse eest teadus-, haridus-, kultuuri- või ühiskonnaelus.

Rõngu Keskkooli auvilistlase nimetuse võib ka omistada inimesele, kes pole õppinud ajaloolisel Rõngu territooriumil asunud õppeasutuses, kuid vastab vähemalt ühele järgnevatest kriteeriumidest: auvilistlane on päritolult seotud Rõngu piirkonnaga ning tal on olulisi kordaminekuid Eesti teadus-, haridus-, kultuuri-, spordi- või ühiskonnaelus; auvilistlane on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Rõngu hariduselu edendamisse. Auvilistlane on lasterikka pere lapsevanem, kelle lapsed (vähemalt 3) on olnud silmapaistvad Rõngu Keskkooli õpilased.

Auvilistlase kandidatuuri esitamise õigus on direktoril, õppenõukogu liikmetel, õpilasesinduse liikmetel, hoolekogu liikmetel, vilistlaskogu liikmetel. Kandidatuur esitatakse kirjalikult (sisaldab põhjendust, miks kandidaat väärib auvilistlaseks nimetamist). Auvilistlane valitakse õpetajate üldkoosolekul lihthäälteenamusega, valituks osutunud auvilistlase kandidaadist/kandidaatidest teavitab direktor hoolekogu liikmeid. Hoolekogul on võimalus 3 tööpäeva jooksul peatada esitatud kandidaadi kinnitamine auvilistlaseks (kirjaliku põhjenduse alusel), nimetatud juhul läheb auvilistlase kandidatuur hääletusele hoolekogusse.

Auvilistlane kinnitatakse direktori käskkirjaga. Auvilistlaseks valitu nimi kantakse kooli kodulehele, hariduselu juubeliaastapäeva pidulikul aktusel kingitakse auvilistlasele vastavasisuline tunnistus ning Rõngu Keskkooli tekkel ja laualipp.

Rõngu Keskkooli auvilistlased:

• Mati Hint (keeleteadlane ja ühiskonnategelane, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor)
• Agu Sisask (jaapani keele tõlkija, kirjanik, luuletaja)
• Toomas Tenno (Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessor)

Rõngu Keskkooli tänuõhtu alates 2013. aastast

Igal kevadel toimub direktori pidulik vastuvõtt kutsutud külalistele. Üritus kannab tänuõhtu nimetust ning on üheks osaks Rõngu Keskkooli õpilaste tunnustamise traditsioonist. Tänuõhtule kutsutakse õpilane koos vanematega. Tunnustame õppeaasta jooksul kooli erinevatel võistlustel, konkurssidel, olümpiaadidel esindanud õpilasi. Eraldi kategooria moodustavad igast klassist õpilaste endi poolt valitud klassi kõige sõbralikum tüdruk ja poiss. Eesmärk on pöörata tähelepanu üldinimlikele väärtustele: empaatiale, sõbralikkusele, kaaslastega arvestamisele. Pidulikul vastuvõtul täname ka koolitöötajaid, lapsevanemaid ning kooli toetajaid, kelle panus kooli tegemistesse oli antud aastal millegi poolest eriline. Õhtu lahutamatuks osaks on kontsertosa tuntud artistilt. Rõngu Keskkooli tänuüritusel on esinenud Maria Listra, Piia Paemurru, Kristina Kriit, Hanna-Liina Võsa, Jaan Sööt, Jaan Tätte Juunior, Artjom Savitski.

Ajatelg

1686	Ignatsi Jaak avas Rõngu kirikumõisa kooli.
1760–1770	Avati Raigaste külakool.
1844	Avati Rõngu Kihelkonnakool, milles õpetati tulevasi koolmeistreid.
1846–1851	Kool töötas Kirepis.
1875	Leeritoa kõrvale ehitati koolimaja.
1879	Kool muutus neljaklassiliseks. Loodi Rõngu Mängu- ja Lauluselts, meeskoor ja mitu instrumentaalansamblit.
1895	Valmis uus koolihoone. Õpilasi oli 10–20.
1908	Valmis kooli juurdeehitis.
1927	Kool muudeti 6-klassiliseks algkooliks.
1926	Valiti koolijuhatajaks Hans Leibur.
1940	Kool muudeti 7-klassiliseks Rõngu Mittetäielikuks Keskkooliks.
1941–1944	Kool kahanes 6-klassiliseks.
1944–1959	Kool sai taas 7-klassiliseks.
1952–1980	Direktoriks sai Arnold Kalling, kelle teeneks oli uue koolihoone ehitamise organiseerimine.
1960	Kool muudeti Rõngu 8-klassiliseks Kooliks.
01.09.1969	Alustati õppetööd uues Hiugemäe jalamil asuvas Puiestee tänava majas.
1987	Toimus kooli juubeliüritus, mis oli pühendatud hariduselu 300. aastapäevale. Kooli juurde paigutati mälestuskivi ning võeti kasutusele sinivalge koolilipp.
01.09.1990	Avati keskkooli 10. klass, kus asus õppima 20 õpilast. Klassijuhatajaks sai õpetaja Arvet Silk.
1990	Alustati kooli juurdeehitust.
1992	Juurdeehitis andis koolile 6 klassiruumi, uue direktori kabineti, õpetajate toa ja kantseleiruumi.
1994	Kool sai litsentsi autojuhtide väljaõppeks.
1994	Sõprussidemed Norra Hobøli kooliga.
1997	Rõngu kool lülitus ülemaailmsesse õpilaste keskkonnakaitsealasesse programmi Globe.
1998	Koolis avati arvutiklass.
2001	Kooli 315. aastapäeva tähistamine.
2006	Avati renoveeritud spordikompleks. Spordikompleksi juurde kuuluvad ka riietus- ja pesuruumid ning saun.
2009–2011	Koolimaja kapitaalremondi aeg. Õpilased õppisid rahvamaja, hooldekodu, vallamaja ja lasteaia ruumides.
24.01.2011	Koolilaste tunnid toimusid juba uues, renoveeritud koolimajas.
25.01.2011	Avati pidulikult renoveeritud koolimaja.
oktoober 2011	Tähistati hariduselu 325. aastapäeva.
2014	Ühiskonnaõpetuse õpetaja Aleksander Tamme eestvedamisel hakkas ilmuma koolileht Teritaja.
2015/16	Rõngu Keskkoolis alustas õpinguid 212 õpilast. Direktoriks sai Hilju Erik.

Rõngu kooli direktorid

Kooli esimene direktor oli Karl Rossmann, kes töötas Rõngus 42 aastat (direktorina 33 aastat).

• Karl Rossmann (1844–1870)
• Arnold Rossmann (1870–1879)
• Karl Rossmann (1879–1886)
• Karl Lampson (1886–1892)
• Gustav Kiipar (1892–1899)
• Ferdinand Raudsepp (1899–1903)
• Heinrich Bergmann (1903–1926)
• Hans Leibur (1926–1941)
• Jaan Katalsepp (1941–1944)
• August Jaeger (1944–1949)
• Kalju Teras (1949–1951)
• Kalju Gärtner (1951–1952)
• Arnold Kalling (1952–1980)
• Leili Jomp (1980–2005)
• Raivo Ruukel (2005–2009)
• Ene Paks (2009–2012)
• Hilju Erik (2012–04.2022)
• Romet Piller (08.2022- praeguseni)

Tuntud vilistlasi

• Elmar Kits (maalikunstnik)
• Hannes Bleive (helilooja)
• Olaf Roots (dirigent)
• Eduard Visnapuu (muusikapedagoog)
• Kristjan Teder (lillemaalija)
• Juhan Paberit (skulptor)
• August Tomingas ehk Kusta Toom (kirjanik, ajakirjanik)
• Kristjan Jaama (lambatõugude aretaja)
• Artur Jaama (ploomiaretaja)
• Eduard Türk (näitleja)
• Endel Ruubel (jalgrattasportlane)
• Paul Ruubel (näitleja)
• Ago Sisask (idamaa keelte filoloog)
• Toomas Tenno (Tartu Ülikooli keemiaprofessor)
• Ahti Puudersell (näitleja)
• Andero Ermel (näitleja)

Välislingid

• Kooli koduleht