Janika Sillamaa

Allikas: Vikipeedia
Janika Sillamaa
"Täiskohaga naise" fotosessioonil (2013)
"Täiskohaga naise" fotosessioonil (2013)
Sündinud 23. juuni 1975 (48-aastane)
Elukutse laulja, helilooja
Pill hääl
Tegev 1993–...
Veebileht Facebook

Janika Sillamaa (sündinud 23. juunil 1975 Tallinnas) on eesti laulja, helilooja ja lavastaja.

Õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Janika Sillamaa on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis. Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis õppis ta estraadilaulu, džäss- ja poplaulu (õpetajad Jaak Joala, Kare Kauks) ning lõpetas kooli 1996. aastal pop-jazz-laulu erialal. Diplomitööks oli kontsert, mis toimus klubis Dekoltee. Kontserdi esimese poole moodustas kohustuslik koolikava (levimuusikalood) ning teise poole Janika Sillamaa rokkansambli The Names kontsert.

Aastatel 2000–2003 õppis Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastajaks (juhendajad Ingo Normet, Mati Unt), kuid ei lõpetanud. 24. jaanuaril 2003 pidi Nukuteatris esietenduma Tšehhovi "Karu", kuid õppenõukogu ei aktsepteerinud seda ja soovitas Sillamaal eriala vahetada.[viide?]

Muusikaline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Janika Sillamaa Club Hollywoodis 1998. aastal
Foto: Jaan Künnap

Tegevus lauljana[muuda | muuda lähteteksti]

Kui Eesti esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlusel osales, valiti Eestit esindav laul välja tingimusega, et selle esitaja on Janika Sillamaa. Eesti vooru finaal toimus 20. veebruaril Eesti Televisiooni stuudios. Õhtujuht oli Mart Sander. Janika esitas kaheksa laulu. Võidulaulu valisid 12 eksperti. Võistluse võitis Andres Valkoneni laul "Muretut meelt ja südametuld" Leelo Tungla sõnadele. Võistluse eelvoorus Ljubljanas 3. aprillil jäi see laul seitsme hulgas viiendale kohale ja lõppvõistlusele ei pääsenud.

1993. aasta 23. detsembril ilmus album "Lootus" (produtsendid Jaak Joala ja Jüri Makarov), kus olid esindatud paljud eesti eelvoorus võistelnud laulud. Plaadil on spetsiaalselt albumi jaoks loodud laulud mitmelt eesti heliloojalt, paar lugu maailma klassikast ning mõned eesti heliloojate meistritööd Janika enda valikul, nagu Valter OjakääruOlematu laul“ ja Margus KappeliOlemise viis“.

Plaadi populaarsemateks paladeks kujunesid „Lootus“ (Andres Valkonen, Ott Arder) ja „Aeg on laul“ (Alo Mattiisen, Jüri Leesment).

Aastatel 1994–2000 oli Sillamaa ansambli The Names solist. Tuntumad lood sellest ajast on „Leia end“ (Danel Vassilenko), „Naer“ (Angela Aak, Kaari Sillamaa), „Saatanast ingliks“ (A. Aak, K. Sillamaa) ning „Lubadus“ (A. Aak, J. Sillamaa).

1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti finaalis esitas Janika Sillamaa laulu "Viimne valge kuu" (muusika Kaari Sillamaa ja Koit Toome, sõnad Kaari Sillamaa), mis tuli 10 laulu seas 4. kohale.

1999. aastal laulis ema Kaari Sillamaa kirjutatud oratooriumis „Kristus“ Maarja-Magdaleenat (teiste solistide hulgas olid Koit Toome, Maarja-Liis Ilus ja Kersti Kuusk). Kaasa tegid Lydia Rahula poistekoor, Urmas Lattikase Bänd ja Kammerorkester. Dirigeeris Tomi Rahula.

Alates 2009. aastast on Sillamaa ansambli Famagusta solist. Singlid „Rong“ (Themuri Sulamanidze, J. Sillamaa), „Kui sõnast saab liblikalend“ (J. Sillamaa) ja „Üle varju“ (P. Jääger. K. Sillamaa).

Janika Sillamaa on laulnud paljudel muusikaligaladel, sh „Broadway galal“ ja „Memory”.

2013. aasta septembris ilmusid singlid „Rahutu“, "Ei leia sõnu" ja "Kivi all peidus", mis olid 2013. aasta detsembris ilmunud esimest autoriplaati "Täiskohaga naine" tutvustavad singlid.

2014. aastal ilmus jõulusingel "Kuuse lugu", mille Janika kirjutas Eesti Rahvusringhäälingu saate "Jõulutunnel" jaoks.

2015. aasta novembris ilmus singel "Unes ma lendan". Lugu on pärit Janika kirjutatud muusikalist "Lumekuninganna", millest ilmus sama aasta sügisel ka muusikalfilm.

Tegevus muusikalinäitlejana[muuda | muuda lähteteksti]

Seitsmeaastaselt hakkas ta kaasa tegema huvihariduslikus laste muusikateatris Colombina, kus tegutses kokku 20 aastat. Olulisemad rollid olid nimiosa lastemuusikalis „Pöial-Liisi“ ja vaeslaps Anne lasteooperis „Metsamuinasjutt“.

1992. aastal astus ta esimest korda üles kutselise teatri laval Tim Rice'i ja Andrew Lloyd Webberi rokkooperis "Jeesus Kristus superstaar" Maarja-Magdaleena osas (lavastaja Neeme Kuningas, dirigent Tarmo Leinatamm, produtsent Jüri Makarov). Lisaks on ta teinud rolle lavastustes "Miss Saigon" (Ellen), "Aida" (Aida), "Rent" (Joanne), "Cats" (Bombalurina), "West Side Story" (Anita), "Chess" (Svetlana), "Beautiful Bodies" (Sue Carol), "Tutvumiskuulutus" (Claire), „Jane Eyre“ (Bertha Mason), "Ooperifantoom" (madam Giry).

Janika Sillamaa on osalenud ka kodumaistes teleseriaalides „Kelgukoerad“, „Ohtlik lend“, „Pilvede all“ ja „Saladused“.

Tegevus õpetajana Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Koolis[muuda | muuda lähteteksti]

Janika alustas tegevust Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Koolis 1994. aastal. Peamiselt tegutsenud muusikateatris nii lavastaja kui ka muusikajuhina. Juhendanud teiste seas Tui Hirve, Merlyn Uusküla ja Getter Jaanit.

Lavastused LKKK Muusikateatris

Tegevus heliloojana[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rokkooper "Faust"

Muusikalid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Verelegend"
  • "Lumivalgeke"
  • "Lumekuninganna"
  • "Kes on väike, see on suur"
  • "Lumeeit"
  • Laulumäng "Punamütsike"
  • "Rokkivad detektiivid"

Koos Kaari Sillamaaga

  • "Karukihv"
  • "Tuhkatriinu"
  • "Alice Imedemaal"
  • "12 kuud"
  • "Vahva rätsep"

Libretod/näidendid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Noortedraama "Prügimäe printsess"
  • Värssdraama "Juudas" (koos Kaari Sillamaa ja Virgo Sillamaaga)
  • "Kolm musketäri" (Alexandre Dumas' vanema samanimelise romaani ainetel)
  • "Saladin ja Lõvisüda" (Walter Scotti "Talismani" ainetel),
  • "Alice Imedemaal" (Lewis Carrolli samanimelise romaani ainetel),
  • "12 kuud" (Samuil Maršaki samanimelise muinasjutu ainetel).

Heliplaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Janika Sillamaa koos ema Kaari Sillamaaga 2001. aastal
Foto: Jaan Künnap

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Janika Sillamaa on Ivo Sillamaa ja Kaari Sillamaa tütar. Tema vanaisa oli automaatikaprofessor Hanno Sillamaa ja vanaema harfimängija ja pedagoog Zvenislava Sillamaa. Janika Sillamaa vennad on kitarrist ja muusikapedagoog Virgo Sillamaa ning helirežissöör Franck Reisner (helisalvestusstuudio Oleme Teel on Janika autoriplaadi "Täiskohaga naine" väljaandja).

Tal on elukaaslase Villu Feldbergiga tütar Alma (sündinud 2015).

Teda huvitab kunst, ajalugu ja kokandus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]