Mine sisu juurde

2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

Allikas: Vikipeedia
Eurovisiooni lauluvõistlus 2021
Open Up
Toimumise ajad
Finaal 22. mai 2021
1. poolfinaal 18. mai 2021
2. poolfinaal 20. mai 2021
Korraldus
Toimumiskoht Rotterdam Ahoy
 Holland, Rotterdam
Õhtujuhid
Korraldaja Holland AVROTROS
Nederlandse Publieke Omroep (NPO)
Nederlandse Omroep Stichting (NOS)
Osalejad
Osalejate arv 39
Osalejate arv poolfinaali(de)s 33
Osalejate arv finaalis 26
Naasnud riigid  Bulgaaria
 Ukraina
Lahkunud riigid  Armeenia
 Montenegro
 Ungari
 Valgevene
Eesti esindaja Uku Suviste
"The Lucky One"
Hääletus
Hindamissüsteem Žürii ja telefonihääletuse punktid eraldi nii poolfinaalides kui ka finaalis.
Võitja  Itaalia: Måneskin – "Zitti e buoni"
Null punkti  Suurbritannia: James Newman – "Embers"
2022 →  ← 2020
██ Riigid, mis esinesid finaalis
██ Riigid, mis ei pääsenud poolfinaalist edasi
██ Riigid, mis on varem osalenud, kuid ei osalenud 2021. aastal

2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 65. Eurovisiooni lauluvõistlus. See toimus Rotterdamis pärast Hollandi võitu 2019. aasta konkursil Iisraelis Tel Avivis lauluga "Arcade", mida esitas Duncan Laurence.

Hollandis pidi toimuma 2020. aasta konkurss, kuid see jäi 2019.–2020. aasta koroonapandeemia tõttu ära.[1] Holland võõrustas Eurovisiooni lauluvõistlust viiendat korda: eelmised toimusid aastatel 1958, 1970, 1976 ja 1980.

Lauluvõistlust organiseerisid Euroopa Ringhäälingute Liit ning kohalikud ringhäälingud AVROTROS, Nederlandse Publieke Omroep (NPO) ja Nederlandse Omroep Stichting (NOS). Poolfinaalid toimusid 18. ja 20. mail, finaal 22. mail 2021 konverentsikeskuses Rotterdam Ahoy.[2] Õhtut juhtisid Chantal Janzen, Edsilia Rombley, Jan Smit ja Nikkie de Jager.

Võistlusel osales 39 riiki, nende seas ka 2019. aasta konkursilt puudunud Ukraina ja Bulgaaria. Võistlusel ei osalenud Armeenia, Ungari, Valgevene ja Montenegro.[3]

Võistluse võitis Itaaliat esindav ansambel Måneskin lauluga "Zitti e buoni". See oli kolmas kord, kui Itaalia sai võistlusel esikoha, ja esimene võit pärast 1990. aasta lauluvõistlust. Teise koha saavutanud Prantsusmaa ja kolmanda saavutanud Šveits ületasid mõlemad oma senini kehtinud parimat tulemust: Prantsusmaa parandas oma 1991. aasta ja Šveits 1993. aasta resultaati. Esiviisikusse kuulusid veel Island ja Ukraina. Mitte ükski laul esikolmikus polnud ingliskeelne, mis juhtus viimati aastal 1995. Samuti saadi finaalvõistlusel esimest korda pärast 2016. aastal kasutusele võetud uut hääletussüsteemi null punkti (Suurbritannia), rahvahääletusel said null punkti veel Saksamaa, Hispaania ja Holland. Suurbritannia on varem null punkti saanud ühel korral, aastal 2003. Esimest korda pärast 2015. aasta debüüti Eurovisiooni lauluvõistlusel ei saanud Austraalia finaali, seega on Ukraina ainus riik, mis on alati pääsenud finaali.[a]

Rotterdam Ahoy, 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse toimumiskoht Rotterdamis

Pärast 2020. aasta konkursi ärajätmist alustas Euroopa Ringhäälingute Liit läbirääkimisi Hollandi ringhäälingutega AVROTROS, Nederlandse Publieke Omroep (NPO) ja Nederlandse Omroep Stichting ning Rotterdami linnaga, et 2021. aasta konkurss korraldada samas asukohas, kus oleks pidanud toimuma 2020. aasta võistlus.[4] 23. aprillil 2020 kiitis Rotterdami linnavolikogu eelarve suurendamise heaks – linnal oli vaja veel 6,7 miljonit eurot, et konkurssi võõrustada.[5]

7. mail 2020 keelas Hollandi valitsus riigis kõik massiüritused kuni koroonavaktsiini tootmiseni.[6] 18. septembril 2020 avaldas Euroopa Ringhäälingute Liit neli stsenaariumit konkursi korraldamiseks:

  • Stsenaarium A järgi peetakse lauluvõistlust tavapäraselt. Lauluvõistlus toimub täies mahus konverentsikeskuses Rotterdam Ahoy, salvestatakse üheksa saadet koos peaproovidega, saalis on maksimumarv pealtvaatajaid ning kõigi osalevate ringhäälingute delegatsioonid ja artistid on kohal.
  • Stsenaarium B järgi on vaja hoida 1,5-meetrist distantsi, mis kehtib kõigile inimestele. Toimub üheksa saadet piiratud arvu pealtvaatajatega saalis, ka ringhäälingute delegatsioonide liikmete ja ajakirjanike arv on piiratud.
  • Stsenaarium C järgi toimub konkurss liikumispiirangutega ja tuleb hoida distantsi nagu stsenaariumis B. Üheksa saadet filmitakse konverentsikeskuses Rotterdam Ahoy piiratud arvu pealtvaatajatega. Kui mõni delegatsioon ei saa piirangute tõttu Rotterdami kohale minna, esitab nende artist laulu oma riigist. Need artistid, kes saavad Rotterdami minna, esinevad otse.
  • Kõige karmim stsenaarium D läheb käiku siis, kui konkurss tuleb pidada täieliku liikumiskeelu ajal. Kui Hollandi valitsus otsustab riigis kehtestada täieliku liikumiskeelu, tuleb konkurss korraldada ilma pealtvaatajateta. Kõik artistid esinevad oma kodumaalt. Seda varianti katsetati 2020. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlusel novembris.

3. veebruaril 2021 teatas Euroopa Ringhäälingute Liit, et koroonapandeemia tõttu stsenaarium A mais toimuda ei saa ning et keskendutakse stsenaariumile B.[7] 2. märtsil 2021 teatati, et konkurssi korraldatakse stsenaarium B järgi.[8]

Aprillis 2021 teatati, et igasse saatesse (neid oli kokku üheksa: kolm otsesaadet ja kuus proovi) lubatakse 3500 inimest. Kõik pealtvaatajad peavad andma negatiivse koroonaproovi.[9][10] Hollandi valitsus kiitis otsuse heaks 29. aprillil.

Toimumiskoht

[muuda | muuda lähteteksti]

16. mail 2020 teatati Eurovisiooni erisaates "Eurovision: Europe Shine a Light" ("Eurovisioon 2020. Särav muusika!"), et võistlus toimub Hollandis Rotterdamis konverentsikeskuses Rotterdam Ahoy, samas kohas, kus oleks pidanud toimuma 2020. aasta konkurss.[11]

Visuaalne kujundus

[muuda | muuda lähteteksti]

18. septembril 2020 kinnitas Euroopa Ringhäälingute Liit, et 2021. aasta konkursil kasutatakse 2020. aasta konkursiks planeeritud visuaalset kujundust ja tunnuslauset.[12] Uuendatud logo avaldati 4. detsembril 2020 ja selle on kujundanud Clever°Franke. Inspireerituna maailmakaardist, kus Rotterdam on 2021. aasta maikuus Euroopa süda, ühendab logo Rotterdami osalevate riikide pealinnadega ja sümboliseerib kokkutulemist mistahes viisil. Logo kõik osad koosnevad osalevate riikide kahest lipuvärvist, nende positsiooni logos määrab see, mis nurga all ja kui kaugel asub pealinn Rotterdamist.[13]

Lavakujundus

[muuda | muuda lähteteksti]
Lava koos green room'iga

16. juunil 2020 avaldas lauluvõistluse peaprodutsent Sietse Bakker, et 2020. aasta konkursi lavakujundust kasutatakse ka 2021. aasta konkursil.[2] See on inspireeritud võistluse tunnuslausest "Open Up" ja tüüpilisest Hollandi tasasest maastikust. Lavakujunduse autor on Saksa lavakujundaja Florian Wieder, kes on kujundanud ka 2011., 2012., 2015., 2017., 2018. ja 2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse lavad.[14]

Chantal Janzen, Jan Smit ja Edsilia Rombley

18. septembril 2020 kinnitas Euroopa Ringhäälingute Liit, et 2021. aasta konkursi õhtujuhid on samad, kes pidid olema ka 2020. aastal. Õhtujuhid on näitleja ja saatejuht Chantal Janzen, laulja Edsilia Rombley, laulja Jan Smit ja juutuuber Nikkie de Jager. Edsilia Rombley esindas Hollandit 1998. ja 2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel.[15] De Jager ehk NikkieTutorials juhib õhtut peale otsesaadete veel Eurovisiooni veebikanalites.[16]

20. märtsil 2020 kinnitas Euroopa Ringhäälingute Liit, et Eurovisiooni lauluvõistluse reegleid järgides ei saa 2020. aasta konkursil osalema pidanud laulud 2021. aastal osaleda.[17]

18. novembril 2020 teatas Euroopa Ringhäälingute Liit, et kõik osalevad ringhäälingud peavad enne konkursi toimumist oma esituse ette salvestama (live-on-tape), juhuks kui artist ei saa pandeemia tõttu Rotterdami kohale minna või peab kohapeal karantiinis või eneseisolatsioonis olema. See tagavarasalvestis filmitakse artisti kodumaal stuudios ja see tuleb enne konkursi algust ära saata. Etteaste tuleb salvestada otseesitusena ning vokaali ja esitust ei tohi pärast muuta. Salvestusel ei tohi kohal olla pealtvaatajaid ning salvestist ei tohi enne konkurssi avaldada.[18]

18. juunil 2020 avaldas Euroopa Ringhäälingute Liit teadaande, et eelsalvestatud taustavokaal on üheks aastaks lubatud ja selle kasutamine on vabatahtlik. Delegatsioonid saavad valida, kas taustalauljad on lava peal või lava taga. Eelsalvestatud ja otse lauldud taustavokaalide kombineerimine on lubatud, kuid laulu meloodiat esitav solist peab laulma otse.[19]

 Pikemalt artiklis 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus#Grupid

17. novembril 2020 kinnitas EBU, et uut poolfinaalidesse loosimist ei toimu ja et selle aasta konkursil kehtib eelmise aasta loos.[20] Riigid jaotatakse rühmadesse kümne eelneva aasta hääletamistavade põhjal, et ennetada olukorda, kus poolfinaalis osaleb väga palju ühe piirkonna riike, kes tavaliselt hääletavad üksteise poolt. 2020. aasta rühmad olid järgmised:

1. rühm 2. rühm 3. rühm 4. rühm 5. rühm

Postkaardid

[muuda | muuda lähteteksti]

Postkaardid on lühikesed videod, mida näidatakse televisiooni otseülekandes samal ajal, kui lava valmistatakse järgmise esituse jaoks ette. Need kestavad kõige rohkem 45 sekundit.[21]

Postkaardid filmiti märtsis ja aprillis ning nende režissöör oli Martijn Nieman. Klipid salvestati iga artisti kodumaal ja neid näidati chromakey abil väikest maja meenutavas raamis. Majad asusid erinevates Hollandi kohtades ja neid kaunistasid artistide isiklikud esemed.[22][23] Riikide postkaardid filmiti järgmistes asukohtades:[24][25]

Osalevad riigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) teatas, et võistlusel osaleb 39 riiki: need, kes oleks pidanud osalema ka eelmisel aastal, ja lisaks 2019. aasta konkursilt puudunud Ukraina ja Bulgaaria. Võistlusel ei osale Armeenia, Ungari, Valgevene ja Montenegro.[3]

  •  Armeenia – Armeenia ringhääling Hajastani Hanrajin Herustaõnkeruthjun (ARMTV) teatas 5. märtsil 2021, et riik ei osale 2021. aasta konkursil, sest Armeenias toimuvate sündmuste tõttu ei jääks ringhäälingul aega leida Armeeniale tähtajaks laulu.[26]
  •  Montenegro – Montenegro rahvusringhääling Radio i Televizija Crne Gore (RTCG) kinnitas oktoobris 2020, et riik ei osale 2021. aasta konkursil.[27] Montenegro on varem eemaldunud tagasihoidlike tulemuste ja finantsprobleemide tõttu.[28] Rahaga, mis oli algul mõeldud lauluvõistluse osalustasuks, osteti RTCG töötajatele uued autod.[29]
  •  Ungari – Ungarit ei olnud lõplikus osalejate nimekirjas.[3] Ametlikku põhjendust küll ei antud, aga Ungari eemaldus võistlusest LGBT-vastase mõtteviisi tõusu ajal ungarlaste ja MTVA juhtkonna seas. Võistlust on nimetatud Ungari paremäärmusliku valitsuse jaoks liiga homoseksuaalseks – üks Viktor Orbáni pooldajast teleajakirjanik nimetas lauluvõistlust homoseksuaalseks flotilliks ning väitis, et lauluvõistlusel mitteosalemine teeks ungarlaste vaimsele tervisele head.[30]
  •  Valgevene – 26. märtsil 2021 diskvalifitseeriti riik lauluvõistluselt, sest nende laul "Ya nauchu tebya" ("I'll Teach You") ei pidanud reeglitest kinni ning ringhääling ei jõudnud seda reeglitele vastava lauluga välja vahetada.[31] 28. mail 2021 otsustas EBU Valgevene ringhäälingu BTRC liikmesuse peatada. Ringhäälingul oli kaks nädalat aega vastata, enne kui otsus jõustuma hakkas.[32] Vaata ka: Valgevene diskvalifikatsioon.

Teised riigid

[muuda | muuda lähteteksti]

EBU tegevliikmed

[muuda | muuda lähteteksti]
  •  Andorra – Andorra valitsev erakond Demòcrates per Andorra teatas novembris 2019, et riik plaanib Eurovisiooni lauluvõistlusele naasta, kuid enne tuleb hinnata kulusid.[33] 15. mail 2020 ütles 2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Andorrat esindanud Susanne Georgi, et on taganud rahastuse, millega riik saab lauluvõistlusele naasta.[34] 1. augustil 2020 teatas Georgi, et koosolekul Andorra peaministri Xavier Espot Zamoraga leppisid nad suuliselt kokku, et riik naaseb lauluvõistlusele aastal 2022, pärast koroonapandeemia loodetavat lõppu.[35]
  •  Bosnia ja Hertsegoviina – 6. oktoobril 2020 kinnitas Bosnia rahvusringhääling Bosanskohercegovačka radiotelevizija (BHRT), et riik ei osale finantsprobleemide tõttu 2021. aasta konkursil.[36]
  •  Luksemburg – Luksemburgi rahvusringhääling RTL Télé Lëtzebuerg (RTL) kinnitas 30. juulil 2020, et riik ei osale 2021. aasta konkursil. Põhjuseks toodi, et osalemine tekitaks ringhäälingule rahalist pinget ning et RTL keskendub muusika ja meelelahutuse asemel pigem uudissisule.[37]
  •  Maroko – 31. jaanuaril 2020 ütles Maroko rahvusringhäälingu Société Nationale de Radiodiffusion et de Télévision (SNRT) kommunikatsioonidirektor Karim Sbai, et EBU ja SNRT vahelisi läbirääkimisi riigi lauluvõistlusele naasmise kohta pole peetud.[38] Marokot ei olnud lõplikus osalejate nimekirjas.[3]
  •  Monaco – Monaco rahvusringhääling TMC kinnitas 8. septembril 2020, et Monaco ei osale 2021. aasta lauluvõistlusel.[39]
  •  Slovakkia – Slovakkia rahvusringhäälingu Rozhlas a televízia Slovenska (RTVS) esindaja teatas 11. juulil 2020, et nende osalus 2021. aasta konkursil on ebatõenäoline. 3. augustil 2020 kinnitas RTVS, et riik ei osale 2021. aasta lauluvõistlusel.[40]
  •  Türgi – 23. mail 2020 ütles Türgi välisministri asetäitja ja ELi asjade minister Faruk Kaymakcı, et loodab riiki taas Eurovisioonil näha.[41] Türgit ei olnud lõplikus osalejate nimekirjas.[3]

EBU assotsieerunud liikmed

[muuda | muuda lähteteksti]
  •  Kasahstan – 18. augustil 2020 kinnitas Euroopa Ringhäälingute Liit, et nad ei ole Kasahstani 2021. aasta konkursil osalema kutsunud.[42]

EBU mitteliikmed

[muuda | muuda lähteteksti]
  •  Kosovo – 18. augustil 2020 kinnitas Euroopa Ringhäälingute Liit, et nad ei ole Kosovot 2021. aasta konkursil osalema kutsunud.[42]
  •  Liechtenstein – Liechtensteini rahvusringhääling 1 FL TV teatas 30. juulil 2020, et nad on välistanud 2021. aasta lauluvõistlusel debüteerimise. Ringhääling on ka varem proovinud EBU liikmeks saada, kuid plaanid katkesid, kui ringhäälingu juhataja Peter Kölbel ootamatult suri. Samuti oleks ringhäälingul vaja Liechtensteini valitsuse toetust, et katta EBU liikmeks saamise kulusid ja maksta lauluvõistluse osalustasu.[43]

Naasvad artistid

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 2020. aasta konkursi ärajätmist otsustasid paljud osalevate riikide ringhäälingud saata 2021. aasta lauluvõistlusele esinema eelmise aasta võistluse jaoks valitud esinejad. Need riigid olid: Aserbaidžaan, Austraalia, Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Iisrael, Island, Kreeka, Leedu, Läti, Malta, Moldova, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, San Marino, Serbia, Sloveenia, Suurbritannia, Šveits, Tšehhi ja Ukraina.[44]

Austria esindaja Vincent Bueno oli 2017. aastal Nathan Trenti taustalaulja. Põhja-Makedoonia esindaja Vasil oli 2019. aastal Tamara Todevska taustalaulja. Kreeka esindaja Stefania esindas Hollandit 2016. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlusel rühma Kisses liikmena. Malta esindaja Destiny Chukunyere oli 2015. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistluse võitja ning 2019. aastal oli ta Michela Pace taustalaulja. Moldova esindaja Natalia Gordienko esindas oma riiki 2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel koos Connect-R-i ja Arseniumiga, esitades laulu "Loca". Serbia ansambli Hurricane liige Sanja Vučić esindas oma riiki 2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga "Goodbye (Shelter)". Ksenija Knežević, samuti Hurricane'i liige, oli 2015. aastal oma isa, Montenegro esindaja Knezi taustalaulja. San Marino esindaja Senhit esindas oma riiki 2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga "Stand By".

Poolfinaalid

[muuda | muuda lähteteksti]
██ Esimeses poolfinaalis osalevad riigid
██ Otse finaali pääsevad riigid, kes hääletavad esimeses poolfinaalis
██ Teises poolfinaalis osalevad riigid
██ Otse finaali pääsevad riigid, kes hääletavad teises poolfinaalis

19. novembril 2020 otsustas Euroopa Ringhäälingute Liit uut poolfinaalide loosi mitte korraldada ning jätta 2020. aasta konkursi poolfinaalide koosseisud 2021. aastal samaks. Samuti jäi samaks süsteem, millises poolfinaalis hääletavad "suure viisiku" riigid (Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Suurbritannia ja Itaalia) ning korraldajamaa.[45]

Esimene poolfinaal

[muuda | muuda lähteteksti]
██ Edasipääsenud riigid
Jrk Riik Artist Pealkiri Tõlge Keel Koht Punktid
1.  Leedu The Roop "Discoteque" "Diskoteek" inglise 4. 203
2.  Sloveenia Ana Soklič "Amen" "Aamen" inglise 13. 44
3.  Venemaa Maniža "Russian Woman" "Vene naine" vene, inglise 3. 225
4.  Rootsi Tusse "Voices" "Hääled" inglise 7. 142
5.  Austraalia[b] Montaigne "Technicolour" "Värviline" inglise 14. 28
6.  Põhja-Makedoonia Vasil "Here I Stand" "Siin ma seisan" inglise 15. 23
7.  Iirimaa Lesley Roy "Maps" "Kaardid" inglise 16. 20
8.  Küpros Élena Tsagkrinoú "El diablo" "Saatan" inglise[c] 6. 170
9.  Norra TIX "Fallen Angel" "Langenud ingel" inglise 10. 115
10.  Horvaatia Albina "Tick-Tock" "Tikk-takk" inglise, horvaadi 11. 110
11.  Belgia Hooverphonic "The Wrong Place" "Vale koht" inglise 9. 117
12.  Iisrael Eden Alene "Set Me Free" "Lase mind vabaks" inglise[d] 5. 192
13.  Rumeenia Roxen "Amnesia" "Amneesia" inglise 12. 85
14.  Aserbaidžaan Efendi "Mata Hari" "Mata Hari" inglise[e] 8. 138
15.  Ukraina Go_A "Shum" (Шум) "Müra" ukraina 2. 267
16.  Malta Destiny "Je Me Casse" "Ma lähen ära" inglise[f] 1. 325

Teine poolfinaal

[muuda | muuda lähteteksti]
██ Edasipääsenud riigid
Jrk Riik Artist Pealkiri Tõlge Keel Koht Punktid
1.  San Marino Senhit koos Flo Ridaga "Adrenalina" "Adrenaliin" inglise[g] 9. 118
2.  Eesti Uku Suviste "The Lucky One" "See õnnelik" inglise 13. 58
3.  Tšehhi Benny Cristo "Omaga" "Omaga" inglise[h] 15. 23
4.  Kreeka Stefania "Last Dance" "Viimane tants" inglise 6. 184
5.  Austria Vincent Bueno "Amen" "Aamen" inglise 12. 66
6.  Poola Rafał "The Ride" "Sõit" inglise 14. 35
7.  Moldova Natalia Gordienko "Sugar" "Suhkur" inglise 7. 179
8.  Island[i] Daði og Gagnamagnið "10 Years" "10 aastat" inglise 2. 288
9.  Serbia Hurricane "Loco Loco" "Hull" serbia[j] 8. 124
10.  Gruusia Thornike Kiphiani "You" "Sina" inglise 16. 16
11.  Albaania Anxhela Peristeri "Karma" "Karma" albaania 10. 112
12.  Portugal The Black Mamba "Love Is on My Side" "Armastus on minuga" inglise 4. 239
13.  Bulgaaria Victoria "Growing Up Is Getting Old" "Üles kasvamine ongi vananemine" inglise 3. 250
14.  Soome Blind Channel "Dark Side" "Tume pool" inglise 5. 234
15.  Läti Samanta Tīna "The Moon Is Rising" "Kuu tõuseb" inglise 17. 14
16.  Šveits Gjon's Tears "Tout l'Univers" "Kogu universum" prantsuse 1. 291
17.  Taani Fyr & Flamme "Øve os på hinanden" "Harjutame teineteise peal" taani 11. 89
Jrk Riik Artist Pealkiri Tõlge Keel Koht Punktid
1.  Küpros Élena Tsagkrinoú "El diablo" "Saatan" inglise[c] 16. 94
2.  Albaania Anxhela Peristeri "Karma" "Karma" albaania 21. 57
3.  Iisrael Eden Alene "Set Me Free" "Lase mind vabaks" inglise[d] 17. 93
4.  Belgia Hooverphonic "The Wrong Place" "Vale koht" inglise 19. 74
5.  Venemaa Maniža "Russian Woman" "Vene naine" vene, inglise 9. 204
6.  Malta Destiny "Je Me Casse" "Ma lähen ära" inglise[f] 7. 255
7.  Portugal The Black Mamba "Love Is on My Side" "Armastus on minuga" inglise 12. 153
8.  Serbia Hurricane "Loco Loco" "Hull" serbia[j] 15. 102
9.  Suurbritannia James Newman "Embers" "Söed" inglise 26. 0
10.  Kreeka Stefania "Last Dance" "Viimane tants" inglise 10. 170
11.  Šveits Gjon's Tears "Tout l'Univers" "Kogu universum" prantsuse 3. 432
12.  Island[i] Daði og Gagnamagnið "10 Years" "10 aastat" inglise 4. 378
13.  Hispaania Blas Cantó "Voy a quedarme" "Ma jään" hispaania 24. 6
14.  Moldova Natalia Gordienko "Sugar" "Suhkur" inglise 13. 115
15.  Saksamaa Jendrik "I Don't Feel Hate" "Ma ei tunne viha" inglise[k] 25. 3
16.  Soome Blind Channel "Dark Side" "Tume pool" inglise 6. 301
17.  Bulgaaria Victoria "Growing Up Is Getting Old" "Üles kasvamine ongi vananemine" inglise 11. 170
18.  Leedu The Roop "Discoteque" "Diskoteek" inglise 8. 220
19.  Ukraina Go_A "Shum" (Шум) "Müra" ukraina 5. 364
20.  Prantsusmaa Barbara Pravi "Voilà" "Palun väga" prantsuse 2. 499
21.  Aserbaidžaan Efendi "Mata Hari" "Mata Hari" inglise[e] 20. 65
22.  Norra TIX "Fallen Angel" "Langenud ingel" inglise 18. 75
23.  Holland Jeangu Macrooy "Birth of a New Age" "Uue ajastu sünd" inglise, sranani 23. 11
24.  Itaalia Måneskin "Zitti e buoni" "Vagad ja vaiksed" itaalia 1. 524
25.  Rootsi Tusse "Voices" "Hääled" inglise 14. 109
26.  San Marino Senhit koos Flo Ridaga "Adrenalina" "Adrenaliin" inglise[g] 22. 50

Vahejuhtumid

[muuda | muuda lähteteksti]

Valgevene diskvalifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Märtsis 2021 valis Valgevene ringhääling BTRC riiki esindama ansambli Galasy ZMesta lauluga "Ya nauchu tebya" ("I'll Teach You"). 11. märtsil 2021 andis Euroopa Ringhäälingute Liit teada, et laul seab konkursi mittepoliitilise olemuse küsimärgi alla, mistõttu eemaldati see võistluselt ning nõuti BTRClt, et laul tehtaks ümber või leitaks hoopis uus reeglitele vastav laul, sest vastasel juhul riik diskvalifitseeritakse.[49] Kuna Valgevene ei saanud ka tähtajapikendusest hoolimata sellega hakkama (teist esitatud laulu peeti samamoodi poliitiliseks), diskvalifitseeriti riik lauluvõistluselt 26. märtsil 2021.[31]

Põhja-Makedoonia muusikavideo

[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aasta märtsis kerkis Põhja-Makedooniat esindava Vasil Garvanlievi laulu "Here I Stand" muusikavideo teemal vaidlus. Muuseumis, kus video filmiti, oli kunstiteos, mis sarnanes Bulgaaria lipuga. Dispuut kogus hoogu, kui laulja avaldas intervjuus, et tal on Bulgaaria kodakondsus, kuna ta vanaema oli bulgaarlane.[50] Lõpuks eemaldati lippu meenutav taies videost ning muusikavideo laaditi YouTube'i uuesti üles.[50][51] Kahe riigi vaheliste pingete põhjus on teiste seas ka Bulgaaria tõrksus lasta Põhja-Makedoonia Euroopa Liitu.[52][53]

Ukraina lavaproov

[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Ukraina teist lavaproovi 12. mail teatas riiki esindava bändi Go_A eeslaulja Katerõna Pavlenko, et tunneb end halvasti. Võistluse tervishoiu- ja ohutuseeskirjadega kooskõlas pidi Pavlenko viibima oma hotellitoas eneseisolatsioonis. Teised bändiliikmed andsid negatiivse koroonaproovi ning tegid lavaproovi asenduslaulja Emmie van Stijniga.[54][55] Pavlenko tegi PCR-koroonatesti, mille vastus oli negatiivne, seega tohtis ta võistlusest osa võtta.[56]

Kaameraprobleemid enne Iiri etteastet

[muuda | muuda lähteteksti]

Vahetult enne Iirimaa esitust esimeses poolfinaalis läks üks kaameratest katki, mis põhjustas pikema viivituse pärast postkaardi näitamist. Õhtujuht Chantal Janzen pidi otseülekande ajal green room'is improviseerima, et aega sisustada.[57]

Koroonasse nakatumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Enne sinise vaiba üritust andis üks Poola ja üks Islandi delegatsiooni liige positiivse koroonaproovi. Seetõttu puudusid need delegatsioonid ürituselt ning läksid võistluse tervishoiu- ja ohutuseeskirjade järgi eneseisolatsiooni.[58][59] Rumeenia ja Malta delegatsioonidki puudusid ettevaatusmeetmena ürituselt, sest nad viibisid Poola ja Islandi delegatsioonidega samas hotellis.[60]

Kõik teised Poola ja Islandi delegatsiooni liikmed andsid negatiivse proovi ning jäid kuni teise poolfinaalini karantiini.[61][62] Hiljem aga kinnitati, et ühe Islandi ansambli Daði og Gagnamagnið liikme proovi tulemus oli positiivne, mistõttu ei esinenud nad edasistes otsesaadetes. Teise poolfinaali ja finaali otseülekande ajal kasutati videot nende esinemisproovist Rotterdam Ahoys.[47][48] Ülejäänud Poola delegatsiooni liikmed vabastati hiljem eneseisolatsioonist.[63]

20. mail 2021 kinnitas EBU, et Duncan Laurence'i koroonaproov oli positiivne ja ta ei esine finaali otsesaates.[64] Ta pidi esitama oma uut singlit "Stars" ja eelmise aasta võidulaulu "Arcade" ning teatama ka Hollandi žürii antud punktid. Finaali otsesaates kasutati ettesalvestatud videot tema esinemisest.[65]

San Marino pöörlev platvorm

[muuda | muuda lähteteksti]

San Marino žüriiesinemise ajal tekkis pöörleva platvormiga rike: see ei lõpetanud õigel ajal pöörlemist ning seadis sellega Senhiti ja ta tantsijad ohtu, kuna platvorm oleks võinud neid tabada. San Marino delegatsioon esitas hiljem kaebuse ja väitis, et kõik kaameravõtted olid moonutatud. Delegatsioon pakkus Senhitile ja Flo Ridale võimalust ürituselt lahkuda, aga nad otsustasid seda mitte teha. Võistluse peaprodutsent Martin Österdahl vabandas delegatsiooni ees ja kinnitas, et nende turvalisus on tagatud.[66] Finaalkontserdil probleeme ei tekkinud.

Süüdistused Itaalia vastu narkootikumide tarvitamises

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõned televaatajad väitsid, et Itaalia bändi Måneskin solist Damiano David tõmbas finaali otseülekande ajal green room'is kokaiini, kuigi ainet pole kaadris näha.[67][68] Pärast võitu peetud pressikonverentsil küsiti bändilt süüdistuste kohta, aga David väitis, et bändi liige Thomas Raggi tegi pokaali katki, lisades: "Ma ei tarvita narkootikume. Palun ärge öelge seda."[69] Bänd tegi hiljem oma ametlikul Instagrami kontol avalduse, väites: "Oleme väga šokeeritud sellest, mida mõned inimesed Damiano ja kokaiini kohta ütlevad. Oleme narkootikumide vastased ja ei ole kunagi kokaiini teinud. Oleme valmis laskma end testida, sest meil pole midagi varjata."[70] EBU tegi hiljem oma avalduse, väites, et David soovis vabatahtlikult sealsamas anda uimastiproovi, kuid kuna EBU ei saanud seda kohe organiseerida, andis David proovi pärast koju naasmist. Kohapealse kontrolli käigus leiti ka purunenud pokaal, mis kinnitas Davidi väidet.[71] 24. mail teatas EBU, et finaalkontserdi ajal green room'is narkootikume ei tarvitatud, mida järeldati negatiivsest uimastiproovist ja kõikide olemasolevate kaamerasalvestiste läbivaatuse põhjal.[72]

  1. ↑ "Eurovision 2020 in Rotterdam is cancelled". eurovision.tv. 13. märts 2020. Vaadatud 24.12.2020.
  2. 1 2 "Dates for Eurovision 2021 announced". eurovision.tv. 15. juuni 2020. Vaadatud 24.12.2020.
  3. 1 2 3 4 5 "41 Countries to participate at Eurovision 2021". eurovision.tv. 26. oktoober 2020. Vaadatud 24.12.2020.
  4. ↑ "Official EBU statement & FAQ on Eurovision 2020 cancellation". eurovision.tv. 6. aprill 2020. Vaadatud 24.12.2020.
  5. ↑ Granger, Anthony (8. aprill 2020). "Eurovision'21: Rotterdam Requires 6.7 Million Euro's Additional Funding to Host Eurovision 2021". Eurovoix. Vaadatud 24.12.2020.
  6. ↑ "Geen grote evenementen zolang er geen vaccin is". nos.nl (hollandi keeles). 7. mai 2020. Vaadatud 24.12.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. ↑ "Eurovision 2021 organizers set determined yet realistic plans for May". eurovision.tv. 3. veebruar 2021. Vaadatud 03.02.2021.
  8. ↑ "'Uniting Europe on one stage' - Health and Safety protocol shared". eurovision.tv. 2. märts 2021. Vaadatud 02.03.2021.
  9. ↑ "Alsnog Songfestival met publiek, ongeveer helft van toeschouwers welkom". NOS (hollandi keeles). 1. aprill 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  10. ↑ Kelly, Emma (1. aprill 2021). "Eurovision allowed to have audience of 3,500 in Rotterdam – as long as they test negative for Covid-19". Metro.
  11. ↑ "Rotterdam returns as Eurovision Song Contest Host City in 2021". eurovision.tv. 16. mai 2020. Vaadatud 24.12.2020.
  12. ↑ "The 4 ways to make Eurovision 2021 happen". eurovision.tv. 18. september 2020. Vaadatud 24.12.2020.
  13. ↑ "This is the new logo of Eurovision 2021". eurovision.tv. 4. detsember 2020. Vaadatud 25.12.2020.
  14. ↑ "Eurovision 2020: Stage design revealed for Rotterdam". Eurovisionworld (inglise keeles). 2. detsember 2019. Vaadatud 25.01.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  15. ↑ "Introducing the Eurovision 2020 presenters!". eurovsion.tv (inglise keeles). 4. detsember 2019. Vaadatud 25.01.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  16. ↑ "NikkieTutorials online presenter of Eurovision 2020". Eurovision.tv. 10. veebruar 2020. Vaadatud 11.02.2020.
  17. ↑ "Intention to honour Eurovision 2020 songs and artists". eurovision.tv. 20. märts 2020. Vaadatud 25.12.2020.
  18. ↑ "2021 artists to record song "live-on-tape" to ensure Contest will happen". eurovision.tv. 18. november 2020. Vaadatud 25.12.2020.
  19. ↑ "Changes announced to ensure Eurovision comes "back for good"". eurovision.tv. 18. juuni 2020. Vaadatud 25.12.2020.
  20. ↑ Groot, Evert (17. november 2020). "2020 Semi-Final line-up to stay for 2021". Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU).
  21. ↑ Jumawan, Tim (9. detsember 2019). "Details about the Eurovision 2020 postcards have been revealed". ESCXtra. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2019. Vaadatud 21. mail 2021.
  22. ↑ "Eurovision Song Contest shows the Netherlands in 41 introductory films". Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU). 1. detsember 2020.
  23. ↑ "Nikkie de Jager: 'I Love Autocue' | Road to Rotterdam Eurovision 2021 | Eurovisie Songfestival". songfestival.nl (hollandi keeles).{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  24. ↑ van Lith, Nick (17. mai 2021). "Postcard locations for semifinal one revealed". ESCXtra.
  25. ↑ van Lith, Nick (19. mai 2021). "Postcard locations for semifinal two revealed". ESCXtra.
  26. ↑ "Armenia withdraws from Eurovision Song Contest 2021". eurovision.tv. EBU. 5. märts 2021.
  27. ↑ Jiandani, Sanjay (12. oktoober 2020). "Montenegro: RTCG confirms non-participation in Eurovision 2021". ESCToday. Vaadatud 25.12.2020.
  28. ↑ Jiandani, Sanjay (15. november 2019). "Montenegro: RTCG releases a statement regarding its Eurovision withdrawal". ESCToday (inglise keeles). Vaadatud 25.01.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  29. ↑ "CG ne ide na Eurosong 2020". RTCG (montenegro keeles). 15. november 2019. Vaadatud 25.01.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  30. ↑ Walker, Shaun; Garamvolgyi, Flora (27. november 2019). "Hungary pulls out of Eurovision amid rise in anti-LGBTQ+ rhetoric". The Guardian (inglise keeles). Vaadatud 25.01.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  31. 1 2 "EBU statement on Belarusian participation". eurovision.tv. 26. märts 2021. Vaadatud 26.03.2021.
  32. ↑ "EBU EXECUTIVE BOARD AGREES TO SUSPENSION OF BELARUS MEMBER BTRC". EBU. 28. mai 2021.
  33. ↑ Granger, Anthony (20. november 2019). "Andorra: Government Plans For RTVA's Return to Eurovision Song Contest". Eurovoix (inglise keeles). Vaadatud 01.02.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  34. ↑ Granger, Anthony (19. mai 2020). "Andorra: Susanne Georgi States She Has Secured Funding To Bring Andorra Back To Eurovision". Eurovoix. Vaadatud 26.12.2020.
  35. ↑ Adams, William Lee (1. august 2020). ""A verbal green light" — Andorra is planning a Eurovision 2022 comeback, says Susanne Georgi". Wiwibloggs. Vaadatud 26.12.2020.
  36. ↑ Jiandani, Sanjay (6. oktoober 2020). "Bosnia & Herzegovina: BHRT confirms non-participation at Eurovision 2021". ESCToday. Vaadatud 26.12.2020.
  37. ↑ Ryan, Tom (30. juuli 2020). "🇱🇺 No Eurovision return for Luxembourg in 2021". ESCXTRA. Vaadatud 26.12.2020.
  38. ↑ Oudrhiri, Kaouthar (31. jaanuar 2020). "Et si le Maroc participait à nouveau à l'Eurovision?". TelQuel (prantsuse keeles). Vaadatud 26.12.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  39. ↑ Jiandani, Sanjay (8. september 2020). "Monaco: TMC confirms non-participation in Eurovision 2021". ESCToday. Vaadatud 25.12.2020.
  40. ↑ Jiandani, Sanjay (3. august 2020). "Slovakia: RTVS will not return to Eurovision in 2021". ESCToday. Vaadatud 25.12.2020.
  41. ↑ Christou, Costa (23. mai 2020). "🇹🇷 Turkey: Turkish deputy minister hopes for Eurovision return". ESCXTRA. Vaadatud 25.12.2020.
  42. 1 2 Jumawan, Tim (18. august 2020). "Rotterdam 2021 EBU: "No plans to invite Kazakhstan or Kosovo to participate at the 2021 Eurovision Song Contest"". ESCXTRA. Vaadatud 25.12.2020.
  43. ↑ Jiandani, Sanjay (30. juuli 2020). "Liechtenstein: 1 FL TV will not debut in Eurovision 2021". ESCToday. Vaadatud 25.12.2020.
  44. ↑ "Participants of Rotterdam 2021 - Eurovision Song Contest". eurovision.tv. Vaadatud 24.12.2020.
  45. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 "2020 Semi-Final line-up to stay for 2021". eurovision.tv. 19. november 2020. Vaadatud 25.12.2020.
  46. ↑ "Australia to compete from home using 'live-on-tape' performance". eurovision.tv. 19. aprill 2021.
  47. 1 2 "EBU Statement regarding Icelandic delegation". Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU). 19. mai 2021.
  48. 1 2 Elliott, Alexander (19. mai 2021). "COVID infection among Daði og Gagnamagnið". RÚV.
  49. ↑ "Latest news: EBU statement on Belarusian entry". eurovision.tv. 11. märts 2021. Vaadatud 11.03.2021.
  50. 1 2 "North Macedonia edits video for Eurovision entry after controversy over Bulgarian flag image".
  51. ↑ Transitions (16. märts 2021). "Balkan Identity Disputes Spill Into Eurovision Arena". Transitions Online. Vaadatud 17.03.2021.
  52. ↑ "What lurks behind Bulgaria's "veto" on North Macedonia's accession talks?". New Eastern Europe - A bimonthly news magazine dedicated to Central and Eastern European affairs. 30. november 2020. Vaadatud 17.03.2021.
  53. ↑ Goran Buldioski, Vessela Tcherneva (2. detsember 2020). "How to advance a European solution to Bulgaria's and North Macedonia's dispute – European Council on Foreign Relations". ECFR. Vaadatud 17.03.2021.
  54. ↑ "Fingers crossed for Kateryna from Ukraine..." eurovision.tv Live Blog. EBU. 12. mai 2021.
  55. ↑ Fanning, Mo (12. mai 2021). "Updated: Ukraine singer sits out rehearsals". OnEurope.
  56. ↑ "BREAKING NEWS: Ukraine's Kateryna able to perform". eurovision.tv Live Blog. EBU. 13. mai 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. mai 2021. Vaadatud 14. mail 2021.
  57. ↑ Sturtridge, Isaac. "Ireland: Camera breaking prior to performance was the cause of delay". ESCXtra.
  58. ↑ "EBU Statement: Member of Polish Delegation tests positive for COVID-19". eurovision.tv. 15. mai 2021.
  59. ↑ "EBU Statement: Member of Icelandic Delegation tests positive for COVID-19". eurovision.tv. 16. mai 2021.
  60. ↑ "Further EBU Statement regarding participants of Turquoise Carpet Event (Sunday 16 May, 2021)". eurovision.tv. 16. mai 2021.
  61. ↑ "Eurovision'21: Malta & Romania Released From Quarantine, Iceland & Poland Remain in Quarantine". Eurovoix. 17. mai 2021.
  62. ↑ Granger, Anthony (17. mai 2021). "Iceland: Daði og Gagnamagnið PCR Test Negative, Aiming to Return to Rehearsals on Wednesday". Eurovoix.
  63. ↑ Granger, Anthony (19. mai 2021). "Poland: Rafał & Delegation Released From COVID-19 Isolation". Eurovoix.
  64. ↑ "EBU Statement: Duncan Laurence tests positive for COVID-19". eurovision.tv. 20. mai 2021.
  65. ↑ "Duncan Laurence heeft corona, treedt niet op tijdens finale Eurovisie Songfestival". RTL Nieuws (hollandi keeles). 20. mai 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  66. ↑ "San Marino files formal protest after rotating platform "endangers" Senhit during Eurovision jury rehearsal". wiwibloggs. 22. mai 2021.
  67. ↑ Chilton, Louis (23. mai 2021). "Eurovision 2021: Italian winners Maneskin deny doing drugs during ceremony". The Independent.
  68. ↑ Chilton, Louis (23. mai 2021). "Eurovision organisers say Maneskin singer will take voluntary drug test following cocaine use denial". The Independent.
  69. ↑ Erdbrink, Thomas (22. mai 2021). "Eurovision Grand Final: Italy Takes Top Prize". The New York Times.
  70. ↑ "What they're talking about at Eurovision in Rotterdam". France 24. 23. mai 2021.
  71. ↑ "EBU statement on Måneskin in the ESC Green Room during the Grand Final". eurovision.tv. 23. mai 2021.
  72. ↑ "EBU Statement on alleged drug use at Eurovision Song Contest 2021". eurovision.tv. 24. mai 2021. Vaadatud 24.05.2021.
  1. ↑ Mitte ükski riik pole igal korral osalenud finaalis alates poolfinaalide kasutuselevõtmisest 2004. aasta konkursil. Ukraina pole võistlusel osalenud aastal 2015 ja 2019 ning 2020. aasta võistlus jäi koroonapandeemia tõttu ära. Suur viisik, kuhu kuuluvad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia, ei lähe arvesse, kuna need riigid pääsevad automaatselt finaali.
  2. ↑ Koroonapandeemiaga seotud reisipiirangute tõttu osales Austraalia võistlusel, kasutades oma live-on-tape esitust.[46]
  3. 1 2 Laulus korratakse mitut hispaaniakeelset sõna.
  4. 1 2 Laulus korratakse rida heebrea keeles.
  5. 1 2 Laulus korratakse aserbaidžaanikeelset rida.
  6. 1 2 Laulus korratakse prantsuskeelset fraasi.
  7. 1 2 Laulus korratakse ühte itaaliakeelset sõna.
  8. ↑ Laulus on tšehhikeelne rida.
  9. 1 2 Island osales võistlusel, kasutades salvestist oma 13. mai lavaproovist Rotterdam Ahoys, sest ühe riiki esindava grupi liikme koroonatesti tulemus oli positiivne.[47][48]
  10. 1 2 Laulus on üks ingliskeelne rida ning korratakse ühte hispaaniakeelset sõna.
  11. ↑ Laulus on kaks saksakeelset rida.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2021._aasta_Eurovisiooni_lauluvõistlus&oldid=6920939"