Luksemburg: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
| valitsusjuhi_nimi = [[Xavier Bettel]] |
| valitsusjuhi_nimi = [[Xavier Bettel]] |
||
| pindala = 2586 |
| pindala = 2586 |
||
| rahvaarv = |
| rahvaarv = |
||
| rahvaarv_seis = |
| rahvaarv_seis = |
||
| iseseisvus = [[1839]] |
| iseseisvus = [[1839]] |
||
| valuuta = [[euro]] (EUR) |
| valuuta = [[euro]] (EUR) |
||
| 30. rida: | 30. rida: | ||
| riigikord = |
| riigikord = |
||
| SKT = |
| SKT = |
||
| SKT_elaniku_kohta = |
| SKT_elaniku_kohta = |
||
| rok-i_kood = |
| rok-i_kood = |
||
| märkused = |
| märkused = |
||
Redaktsioon: 20. märts 2018, kell 16:01
|
See artikkel räägib praegusest riigist; Saksa-Rooma riigi osariigi kohta vaata artikleid Luksemburgi krahvkond ja Luksemburgi hertsogkond |
| Luksemburgi Suurhertsogiriik | |
 | |
| Riigihümn | Ons Hémécht |
|---|---|
| Pealinn | Luxembourg |
| Pindala | 2586 km² |
| Riigikeel | prantsuse, saksa ja letseburgi |
| Rahvaarv |
672 050 (1.01.2024)  |
| Rahvastikutihedus | 259,9 in/km² |
| Suurhertsog | Henri |
| Peaminister | Xavier Bettel |
| Iseseisvus | 1839 |
| SKT |
62,404 mld $ (2017)[1] |
| SKT elaniku kohta |
104 498 $ (2017)[2] |
| Rahaühik | euro (EUR) |
| Usund | katoliiklus |
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg |
| Tippdomeen | .lu |
| Telefonikood | 352 |
Luksemburg on merepiirita väikeriik Kesk-Euroopas. Teda ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa.
Riik
Haldusjaotus
Luksemburg on jaotatud 105 vallaks. Vallad jagunevad 12 kantonisse, millel puudub halduslik funktsioon.[3] 2015. aastani oli riigi haldusjaotus kolmetasandiline: lisaks vallatasandile kuulusid 12 kantonit kolme ringkonna koosseisu.
Kantonid jagunesid järgmistesse ringkondadesse:
Rahvastik
Luksemburgi etiniline koosseis (2000):[4]
- luksemburglased 63,1%
- portugallased 13,3%
- prantslased 4,5%
- itaallased 4,3%
- sakslased 2,3%
- teised EL-i rahvused 7,3%
- muud 5,2%.
Suuremad linnad
| Jrk | Linn | Kanton | Elanike arv (2005) |
|---|---|---|---|
| 1 | Luxembourg | Luxembourg | |
| 2 | Esch-sur-Alzette | Esch-sur-Alzette | |
| 3 | Differdange | Esch-sur-Alzette | |
| 4 | Dudelange | Esch-sur-Alzette | |
| 5 | Ettelbruck | Diekirch |
Majandus
Luksemburg liitus eurotsooniga 1999. aastal ja euro võeti kasutusele 2002. aastal.
Luksemburgis on Liechtensteini ja Katari järel maailma kõrgeim SKP elaniku kohta.[4]
2011. aastal oli töötus 6%.[4]
| Sektor | SKT (2007) | Tööjõud (2006) |
|---|---|---|
| Põllumajandus | 0,4% | 2,2% |
| Tööstus | 13,6% | 17,2% |
| Teenindus | 86% | 80,6% |
Väliskaubandus
Luksemburgi suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed, terastooted, kemikaalid, kummitooted ja klaas. Tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa (22,3%), Prantsusmaa (15,5%), Belgia (12,1%), Suurbritannia (9,2%), Itaalia (7,2%) ja Holland (4,1%).[4]
Luksemburgi suurimad impordiartiklid on mineraalid, metall, toiduained ja kvaliteetsed tarbekaubad. Tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Belgia (31,4%), Saksamaa (25,1%), Prantsusmaa (11,6%), Hiina (9,2%) ja Holland (5,2%).[4]
Vaata ka
- Luksemburgi jalgpallikoondis
- Luksemburgi linnade loend
- Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Luksemburgi veinid
- Eestlased Luksemburgis
- Luksemburgi näitlejate loend
Viited
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 17.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ Système politique. Territoire. luxembourg.lu, vaadatud 14.08.2015.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 The World Factbook. CIA, vaadatud 23.01.2011.
Välislingid
Luksemburg – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
Luksemburg – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Albaania | Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
.svg){kind=small} Saksa Liidu liikmed (1815–1866) | |
|---|---|
| Keisririik | |
| Kuningriigid | |
| Kuurvürstiriik | |
| Suurhertsogiriigid | |
| Hertsogiriigid |
Anhalt (alates 1863), Anhalt-Bernburg (kuni 1863), Anhalt-Dessau (kuni 1863), Anhalt-Köthen (kuni 1847) • Braunschweig • Holstein • Limburg • Nassau • Saksi-Altenburg (alates 1826) • Saksi-Coburg-Gotha (alates 1826) • Saksi-Coburg-Saalfeld (kuni 1826) • Saksi-Gotha-Altenburg (kuni 1826) • Saksi-Hildburghausen (kuni 1826) • Saksi-Lauenburg • Saksi-Meiningen
|
| Vürstiriigid | Hessen-Homburg • Hohenzollern-Hechingen (kuni 1850) • Hohenzollern-Sigmaringen (kuni 1850) • Liechtenstein • Lippe • Reussi vanem liin • Reussi noorem liin • Schaumburg-Lippe • Schwarzburg-Rudolstadt • Schwarzburg-Sonderhausen • Waldeck-Pyrmont |
| Vabalinnad | |