Braunschweigi hertsogkond

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Braunschweigi hertsogiriik)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Braunschweigi hertsogkond oli ajalooline riik Saksamaal. See oli Saksa-Rooma riigi Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna järeltulija, mis iseseisva hertsogkonnana loodi Viini kongressil aastal 1815. Selle pealinn oli Braunschweigi linn.

Braunschweigi hertsogkond[muuda | muuda lähteteksti]

Braunschweigi hertsogkond (oranž) aastal 1914

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ametlik suveräänsuse kinnitus[muuda | muuda lähteteksti]

Wolfenbütteli territoorium tunnistati iseseisvaks riigiks Viini kongressil aastal 1815. See oli olnud osa keskaegsest Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnast. Alates 1705. aastast valdasid kõiki muid Braunschweig-Lüneburgi osi peale Wolfenbütteli Calenbergi ja Lüneburg-Celle vürstid, s.t. Hannoveri kuurvürstid, kuid Wolfenbütteli liin jäi Hannoverist sõltumatuks.

Wolfenbütteli vürstkond oli ajavahemikus 1807 kuni 1813 Vestfaali kuningriigi osa. Viini kongress aastal 1815 tõstis selle iseseisvaks riigiks nimega Braunschweigi hertsogkond.

Karl II (1815–1830)[muuda | muuda lähteteksti]

Hertsog Friedrich Wilhelmi vanim poeg, alaealine hertsog Karl oli pandud Suurbritannia ja Hannoveri printsregendi George IV eestkoste alla.

Noor hertsog oli eriarvamusel oma täiskasvanuks saamise aja küsimuses. Aastal 1827 kuulutas Karl mõned tema alaealisuse ajal vastu võetud seadused kehtetuks, mis põhjustas konflikte. Pärast Saksa Liidu sekkumist sunniti Karl nende seadustega nõustuma. Tema administratsiooni peeti korrumpeerunuks ja halvasti juhituks.

Pärast juulirevolutsiooni aastal 1830 pidi Karl lõpuks tagasi astuma. Braunschweigi loss hävitati täielikult.

Wilhelm VIII (1830–1884)[muuda | muuda lähteteksti]

Kui Karli vend Wilhelm VIII 10. septembril 1830 Braunschweigi saabus, võttis teda vastu juubeldav rahvahulk. Wilhelm pidas end algul vaid oma venna regendiks, kuid aasta pärast kuulutas end valitsevaks hertsogiks. Karl tegi mõned meeleheitlikud katsed oma vend kukutada, kuid need ebaõnnestusid.

Wilhelm jättis enamiku riigiasju oma ministritele ja veetis suurema osa ajast väljaspool oma riiki Oelsi valdustes.

Kuigi Wilhelm ühines aastal 1866 Preisimaa juhitud Põhja-Saksa Liiduga, jäid tema suhted Preisimaaga pingeliseks, kuna Preisimaa keeldus tunnustamast tema pärijana ta lähimat meessoost sugulast Ernst Augustit.

Kuigi Preisimaa annekteeris aastal 1866 Hannoveri kuningriigi, jäi Braunschweigi hertsogkond suveräänseks ja sõltumatuks. See ühines algul Põhja-Saksa Liiduga ja aastal 1871 Saksa keisririigiga.

1870. aastail sai selgeks, et valitsevate Welfide vanem haru hääbub. Seaduse järgi oleks pidanud hertsogitroonile tõusma Hannoveri dünastia, kuid Preisimaa oli tugevalt selle vastu, et Georg V või tema poeg saaksid Saksa keisririigi liikmesriigi troonile, vähemalt mitte ilma kindlate tingimusteta, sealhulgas truudusevanne Saksa põhiseadusele.

1879. aasta seadusega loodi Braunschweigi hertsogkonnas ajutine regentnõukogu, kes võtaks hertsogi surma korral võimu ja vajadusel nimetaks regendi. Aastal 1884 hertsog Wilhelm suri, Wolfenbütteli liin jõudis lõpule.

Hertsogkonna oleks pidanud saama Hannoveri liin, kuid need ei nõustunud ikka veel sellega, et preislased annekteerisid nende kuningriigi. Seepärast otsustas riiginõukogu, et rahu Saksa keisririigis saab rikutud, kui hannoverlastele antaks Braunschweig.

Regentvalitsus (1884–1913)[muuda | muuda lähteteksti]

Ametisse nimetati kaks regenti: esiteks Albrecht von Preußen kuni surmani aastal 1906 ja siis hertsog Johann Albrecht.

Ernst August III (1913–1918)[muuda | muuda lähteteksti]

See olukord kestis kuni Georg V pojapoja Ernst Augusti troonileasumiseni aastal 1913. Hertsogkonda valitsesid regendid aastani 1913, kui Hannoveri liin leppis Hohenzollernitega ära ja loobus õigustest Hannoveri kuningriigile. Vana hertsog loobus Braunschweigist oma noorema poja kasuks, kes abiellus keiser Wilhelm II tütrega, vandus truudust Saksa keisririigile ja asus novembris 1913 hertsogkonna troonile.

Keset Saksa revolutsiooni 1918. aastal sunniti hertsog troonist loobuma ja asutati Braunschweigi vabariik kui Weimari vabariigi osa.

Braunschweigi hertsogid ja regendid[muuda | muuda lähteteksti]

Braunschweig-Dannenbergi liin[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1815–1830: Karl II, Friedrich Wilhelmi poeg. Sunniti aastal 1830 Braunschweigist põgenema.
  2. 1830–1884: Wilhelm VIII. Karl II vend. Viimane Braunschweigi liinis, pärast mida läks seaduslik troonijärglus Hannoveri kuninglikule perekonnale, kelle Preisimaa pärast Austria-Preisi sõda aastal 1866 kõrvale tõrjus.

Regendid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1885–1906: Albrecht von Preußen, regent. Saksa valitsus hoidis ära Hannoveri dünastiast Cumberlandi hertsogi Braunschweigi troonile tõusmise ja hertsogit asendas Preisi regent.
  2. 1907–1913: Johann Albrecht, regent.

Hannoveri liin[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1913–1918: Ernst August

Braunschweigi valitsuste kohta aastast 1918 vaata Braunschweigi vabariik.

Kreisid[muuda | muuda lähteteksti]

Braunschweigi hertsogkond jagati aastal 1833 kreisideks. Järgnevad kreisid eksisteerisid aastatel 1833 kuni 1946:

  • Blankenburgi kreis (endine Blankenburgi krahvkond): Blankenburg, Hasselfelde ja Walkenried
  • Braunschweigi linn
  • Braunschweigi kreis: Braunschweig, Riddagshausen ja Vechelde
  • Gandersheimi kreis: Gandersheim, Seesen, Lutter am Barenberge ja Kreiensen
  • Goslari kreis (aastast 1885)
  • Helmstedti kreis: Helmstedt, Schöningen, Königslutter, Wolfsburg ja Calvörde
  • Holzmindeni kreis (aastani 1942): Holzminden, Stadtoldendorf, Ottenstein ja Thedinghausen
  • Salzgitteri linn (aastast 1942)
  • Wolfenbütteli kreis: Wolfenbüttel, Salzgitter, Schöppenstedt ja Harzburg