Myanmar

Myanmari Liidu Vabariik
Birma lipp Birma vapp
Riigihümn	Gba Majay Bma
Pealinn	Naypyidaw
Pindala	678 578 km²
Riigikeel	birma
Rahvaarv	55 390 000 (2006)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Riigikord	sõjaväeline diktatuur
President	Than Shwe
Peaminister	Thein Sein
Iseseisvus	4. jaanuar 1948
SKT	68 200 000 000 USD
SKT elaniku kohta	1160 USD
Rahaühik	kjatt (MMK)
Ajavöönd	maailmaaeg +6.30
Tippdomeen	.mm
ROK-i kood	MYA
Telefonikood	95

Birma (eesti keeles on olnud kasutusel ka nimi Myanmar; riigi ametlik eestikeelne nimi on Myanmari Liidu Vabariik) on maa ja riik Kagu-Aasias. Kuni 21. oktoobrini 2010 oli riigi ametlik nimi Myanmari Liit.

Ta piirneb Bangladeshi, India (Mizorami, Manipuri, Nagalandi ja Arunachal Pradeshi osariigi), Hiina Rahvavabariigi, Laose, Tai ning India ookeaniga (Andamani mere Bengali ja Mottama lahega).

Andamani meri eraldab Birma edelas asuvast India liiduterritooriumist Andamanidest ja Nicobaridest.

Nimi

Riigi nime Euroopa keeltes palus muuta riigi praegune juhtkond, kes 18. juunil 1989 kuulutas riigi birmakeelseks nimeks Pyi-daung-zu Myan-ma Naing-ngan-daw ja ingliskeelseks nimeks Union of Myanmar. ÜRO on nimemuutust tunnustanud. Mõned riigid, sealhulgas USA ja Suurbritannia kasutavad riigi endist nime (inglise keeles Burma), sest nad ei tunnusta sõjaväelist diktatuuri, millelt uus nimi pärineb. Ka riigi demokraatlik opositsioon kasutab endist nime. Paljud inimesed maailmas kasutavad nime "Myanmar", sidumata seda toetusega praegusele režiimile.

Eestikeelne põhinimi oli vahepeal "Myanmar", alates 2006. aasta suvest jälle "Birma".

Loodus

Birma on mussoonkliimaga subtroopiline ja troopiline, põhiliselt mägine maa.

Pinnamood

Birma on mägine maa.

Mäeahelikke lahutavad Irrawaddy, Salweeni ja Sittaungi jõe org, mis on põhja-lõunasihilised. Irrawaddy ja Salween saavad alguse Hiina Rahvavabariigi territooriumil asuvalt Tiibeti kiltmaalt.

Irrawaddy oru võib jaotada kolmeks osaks. Oru kitsas, hõredalt asustatud osa ulatub umbes 80 kilomeetrit Mandalayst põhja pool. Irrawaddy orgu valgub ka teisi kiireid mägijõgesid. Jõeoru keskosa on vähese sademetehulgaga piirkond. Oma deltas voolab jõgi 290 kilomeetri pikkuselt. Irrawaddy org on künklik. Keskosas ja deltas toimub intensiivne erosioon. Irrawaddyst ida pool piki jõeorgu kulgevad madalad Bago mäed.

Irrawaddy orust lõuna pool ning Arakani osariigist on 1500–3000 m (kuni 4000 meetri) kõrgused Arakani mäed. Põhja pool jätkuvad nad Patkai, Kumôni mäeahelikuna (kõrgus ulatub 5881 meetrini).

Kirdes ja idas on mägismaad, sealhulgas Šani mägismaa, mille keskmine kõrgus on 900 meetrit. Sügavas kitsas orus voolab sellest läbi sügavas kitsas orus. Šani mägismaal on levinud karst.

Riigi lõunaosa moodustab Tanintharyi piirkond, mis asub Malaisiale viival Kra maakitsusel. Seal on madalad ja keskmise kõrgusega järskude nõlvadega mäeahelikud.

Siseveekogud

Järvede loend

Hlawga järv - Indawgyi järv - Inle järv - Inya järv - Kandawgyi

Jõed

Tähtsaim jõgi on Irrawaddy, mille äärsetel viljakatel madalikel elab enamik riigi elanikest.

Jõgede loend

Anni jõgi - Ataran - Bago jõgi - Bilini jõgi - Bogale jõgi - Chindwinn - Daga - Gyaing - Haungthayaw - Hkrang Hka - Irrawaddy - Kaladan - Nam Hka - Nam Hsin - Nam Lang - Salween - Sittaung

Kliima

Kogu riik peale äärmise põhjaosa asub mussoonipiirkonnas. Olenevalt pinnamoest on mussoonide mõju erinev.

Suurem osa riigist on väga sademeterikas, kusjuures sajab peaaegu ainult suvel.

Arakani osariigis ja Tanintharyi piirkonnas sajab aastas kuni 5000 millimeetrit. Irrawaddy deltas sajab 1500 kuni 2500 millimeetrit ning idapoolsetel mägismaadel ja riigi põhjaosas 1000 kuni 2000 millimeetri aastas. Kuivadel aladel Irrawaddy oru keskosas on aastane sademetehulk alla 1000 millimeetri.

Myanmaris on kolm aastaaega:

• vihmaaeg mai lõpust oktoobri keskpaigani
• jahe aastaaeg novembri lõpust märtsi lõpuni
• kuum aastaaeg aprillist või maist oktoobri või novembrini

Taimed

Peaaegu pool Myanmari territooriumist on kaetud metsaga.

Kõige sademeterikkamatel aladel on tavalised laialehised igihaljad vihmametsad.

Väiksema sademetehulgaga piirkondades langetavad puud kuival aastaajal lehed. Sellistest puudest on tuntuim suur tiikpuu. See kuivem piirkond oli eelajaloolisel ajal savann.

Irrawaddy delta oli varem soomets. Nüüd on puud langetatud, et teha ruumi põllumaale. Delta ja suurem osa rannikust on ääristatud mangroovidega.

Riik

Haldusjaotus

Myanmar jaguneb halduslikult järgmisteks osariikideks (pyinè, state) ja piirkondadeks (taing, division):

1. Arakani osariik
2. Ayeyarwady piirkond
3. Bago piirkond
4. Kaja osariik
5. Kareni osariik
6. Katšini osariik
7. Magway piirkond
8. Mandalay piirkond
9. Moni osariik
10. Sagaingi piirkond
11. Šani osariik
12. Tanintharyi piirkond
13. Tšini osariik
14. Yangon

Rahvastik

Rahvused

Myanmari elanikest on 70 % birmalased, 8,5 % šanid, 6,2 % karenid (kristlased), 4,5 % arakanid (muslimid), 2,4 % monid, 2,2 % tšinid, 1,4 % katšinid ja muud etnosed; peale selle on 1...2 % hiinlased ja 1 % indialased.

Demograafilised näitajad

Birma rahvaarv on ligikaudu 56 miljonit. Rahvaarv on ligikaudne, sest viimane sõjaväehunta korraldatud rahvaloendus toimus 1983. aastal. Viimane usaldusväärne rahvaloendus toimus 1931. aastal.

Birma rahvastiku tihedus on 75 inimest ruutkilomeetri kohta. Tegu on piirkonna ühe hõredamalt asustatud riigiga.

Naaberriigis Tais elab 600 000 registreeritud Birma päritolu võõrtöölist, kuid miljonid töötavad mitteametlikult, moodustades Tais töötavatest võõrtöölistest 80%.

Iive oli 1998. aastal 1,50 %, 1998. aastal 1,20 %.

Keskmine oodatav eluiga oli 2002. aastal 57,2 aastat.

Imikute suremus oli 2002. aastal 77 promilli.

Kirjaoskus

Kirjaoskuse tase oli 2002. aastal 85,3.

Keeled

Birma keelt kõneleb 70 % elanikest. Kõneldakse ka vähemusrahvaste keeli. Inglise keel on ärikeel.

Asustus

Tähtsamad asulad

Myanmari asulate loendit vaata artiklist Asulad Myanmaris

Myanmari suuremate linnade hinnanguline elanike arv (2004):

1. Yangon (4 454 500)
2. Mandalay (1 176 900)
3. Mawlamyine (405 800)
4. Pathein (215 600)
5. Bago (200 900)
6. Mônywa (163 400)
7. Sittwe (161 400)
8. Meiktila (161 000)
9. Taunggyi (151 400)
10. Beik (148 200)
11. Dawei (139 900)
12. Lashio (133 600)
13. Pyay (131 200)
14. Myingyan (128 600)
15. Hinthada (122 700)
16. Pyin Oo Lwin (113 900)
17. Pakokku (112 500)
18. Thaton (104 800)
19. Yenangyaung (97 900)
20. Taungoo (97 700)

Majandus

Myanmar on üks maailma vaesemaid maid. Myanmari RKP inimese kohta oli 2001. aastal vähem kui 746 USA dollarit. Kaks kolmandikku töötajatest on tegev põllumajanduses.

Myanmari idaosa Laose ja Tai piiri ääres on osa Kuldsest Kolmnurgast. Seal kasvatatakse unimagunat ja toodetakse sellest heroiini. Uimastitootmise taaskasvamise tõttu Afganistanis on Myanmari osatähtsus heroiiniturul märgatavalt kahanenud.

Ajalugu

11. sajandil rajas kuningas Anawrahta (Anoratha) esimese Birma riigi.

19. sajandil sattus Birma pärast mitut sõda Briti võimu alla. Birma viimane kuningas saadeti Indiasse pagendusse, kus ta ka suri. Birmast sai Briti India osa.

Teise maailmasõja käigus okupeeris Birma Jaapan, kuid pärast sõja lõppu vallutasid britid selle tagasi.

1948 saavutas Birma iseseisvuse. Pärast lühikest demokraatlikku perioodi on Birmat alates aastast 1962 valitsenud sõjaväelised režiimid.

18. oktoobril 1965 andis Revolutsiooninõukogu välja seaduse, millega kõik ettevõtted riigistati. 1966. aasta lõpuks saadeti kõik kristlikud misjonärid maalt välja.

1989 nimetati riik võõrkeeltes ümber Myanmariks.

1990 toimusid demokraatlikud valimised, mille võitis ülekaalikult opositsiooniline Rahvuslik Liiga Demokraatia eest. Valimised kuulutati kehtetuks. Üliõpilaste rahumeelsed meeleavaldused suruti veriselt maha. Sõjaväeline režiim on endiselt võimul. Opositsiooniliider Aung San Suu Kyi viibib koduarestis.

Vaata ka

• Birma riigipeade loend