Andamani meri

Allikas: Vikipeedia
Bengali lahe asendikaart
Andamani mere asendikaart

Andamani meri on ääremeri India ookeani kirdeosas.

Andamani meri piirneb loodes Andamani saartega, edelas Nicobari saartega, lõunas Sumatraga, idas Indohiina poolsaare ja Malaka poolsaarega ning põhjas Birma rannikuga. Kagus on ta Malaka väina kaudu ühendatud Lõuna-Hiina merega, kuid mere kagupiiriks määrati 1953 Tais asuvat Phuketit ja Sumatral asuvat Jambo Aye neeme ühendav lõik, nii et Malaka väin jääb Andamani merest väljapoole. Läänes on meri Coco, Duncani, Kümnenda Kraadi ja Sombrero väina ning teiste väinade kaudu ühendatud Bengali lahega. Mere põhjaosas on Mottama laht.

Andamani mere ulatus põhjast lõunasse on 1200 km, idast läände 650 km, pindala 797 700 km². Mere keskmine sügavus on 1043 m, suurim sügavus 4507 m [1], vee maht on umbes 660 000 km³.

Andamanid ja Nicobarid kuuluvad Indiale, Sumatra Indoneesiale. Indohiina poolsaarel on Andamani mere rannikul Birma, Tai ja Malaisia.

Andamani mere põhjas jookseb põhja-lõunasuunaline piir Birma ja Sunda laama vahel. Usutavasti olid need laamad varem Euraasia laama osad, kuid pärast seda, kui India laam põrkas Euraasia laamaga kokku, murdusid need selle küljest ära. See juhtus kõigest 3–4 miljonit aastat tagasi.

Kokkupõrke tulemusel algas Andamani meres ookeanipõhja moodustumise protsess, mis lükkab Andamane ja Nicobare Indohiinast järjest kaugemale. Selle protsessi tulemusel on Andamani meri mõne viimase miljoni aasta jooksul oluliselt laienenud.

Tänapäeval jätkub India laama sukeldumine Birma laama alla. See pressib magmat välja Birma laama teisel küljel, Sunda laama piiril. Sinna on tekkinud vulkaaniline saar Barren, mis kuulub Andamanide hulka. Barren on ainus Andamani meres või selle kaldal asuv tegevvulkaan. Barrenist põhjas asub samasuguse tekkega saar Narcondan, kuid see ei ole tänapäeval aktiivne.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]