Andamanid ja Nicobarid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Andamanid ja Nicobarid

hindi अंडमान और निकोबर दीप समूह
Ańḍamān aur Nikobar dvīp-samūh
inglise Andaman and Nicobar Islands

Pindala: 8293 km²
Elanikke: 379 900 (2011)
Pealinn: Port Blair
Andamanid ja Nicobarid

Andamanid ja Nicobarid on India liiduala. Koosneb Andamanidest, Nicobaridest ning mõnest väiksemast saarerühmast, paiknedes India ookeanis Bengali lahe ja Andamani mere vahel. Saarestikud on Arakani mäestiku jätk.

Saarestikud koosnevad rohkem kui viiesajast saarest, millest vaid mõnelkümnel on inimasustus. Paljusid saari ääristavad korallrahud ning neid katab troopiline vihmamets.

Andamanide saartele sisenemiseks on vaja eriluba, mille India on kehtestanud põliselanike kaitseks. Eriloa väljastamine on maksuvaba ja seda ei väljasta, kui India viisale on märgitud keeldu kujutav tempel. Osa saari on turistidele avatud ainult päevasel ajal. Barreni saart võib näha ainult merelt paadis olles.[1]

Pealinnas Port Blairis on enamus maju madalad, tänavatel liiguvad ringi kodukitsed ja pühvlid.[1]

Seal of Andaman and Nicobar Islands.svg

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonna elanikkonna enamuse moodustavad uusasukad. Võrreldes 1981. aastaga, mil saartel loendati 188 000 elanikku, on rahvaarv immigratsiooni toel India aladelt kahekordistunud. Kõneldakse hindi, bengali ja tamili keelt ning põliskeeli.

Põlisasukad[muuda | muuda lähteteksti]

Andamani saartel on säilinud neli negriidsesse rassi kuuluvat hõimu: suurandamanid, onged, džarauad ja sentinelid (üldnimetus: andamanid). Nicobari saarel elutsevad kaks mongoliidset hõimu: šompenid ja nikobarid. Pool territooriumist on reservaadina kaitse all, hõimusid ähvardab väljasuremine ja nendega ühenduse pidamine on seadusega piiratud. Nikobarid on ainsad, kelle arv ulatub (kümnetesse) tuhandetesse, ülejäänud hõimude arvukus kõigub erinevatel andmetel mõnekümne ja mõnesaja vahel.

Negriidsed hõimud on saartel elanud 15–60 000 aastat ning nad on säilitanud nomaadse või poolnomaadse eluviisi küttide ja korilastena. Mongoliidsed hõimud on saartele saabunud mõni tuhat aastat tagasi Malai ja Birma rannikult. Šompenidki elatuvad küttimisest ja korilusest, nikobarid aga on põlluharijad ja suurem osa neist on vastu võtnud ristiusu.

Nooleotsa jaoks vajaminevat rauda võetakse vrakkidest. Põlisasukate elu on uurinud Ratan Chandara Kar.[1]

Džarauad[muuda | muuda lähteteksti]

Džarauad on traditsiooniliste ravimitega turgutanud ühte Port Blairi vanglast põgenenut. Džarauad ja ka teised põlisasukad korraldavad sisserännanute kodudesse rüüsteretki. Džarauasid elab 2017. aasta seisuga umbes 400. Pärast sisserännanutega suhtlemist on džarauad nakatunud leetritesse, mumpsi, hepatiiti, nakkusliku silmapõletikku ja mitmesugusesse nahahaigustesse ning hakanud kandma, eriti punaseid, riideesemeid. Varem elasid nad alasti. Lisaks on suurenenud haigestumus vaimuhaigusse, hambaprobleemidesse ja kõrgvererõhktõppe. Kokkupuude sisserännanutega on muutnud džarauad sõltuvaks tubakast ja keedetud söökidest ning elavdanud inimkaubandust ja prostitutsiooni. Nad suitsetavad merekarbist valmistatud piibuga. Džarauad usuvad, et sisserännanute haiglates pole võimalik surra. Džarauade jälgimine paatidest ja bussidest kohalike turismiettevõtete vahendusel on saare üks peamisi turismiobjekte. Džarauade eluala on 1000 ruutkilomeetrit. Eluala sisse jääb Andamani saare peamine maantee Andaman Trunk Road. Džarauad lasevad metsast Andaman Trunk Road maanteel sõitvaid busse nooltega. Maantee avatakse ja suletakse liiklusele iga päev kindlal kellaajal. Džarauadel on oma emakeel. Nad söövad mett, molluskeid, kalu, sealiha ja suuri sisalikke.[1]

Sentinelid[muuda | muuda lähteteksti]

Sentinelid elavad Põhja-Sentineli saarel.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suurandamanid, onged ja džarauad on sõdinud inglastega.[1]

1896. aastal rajasid inglased Port Blairi kivist vangla, kus hoiti India iseseisvusaktiviste ja teisi ohtlikke kurjategijaid.[1]

1996. aasta 14. mail leiti Kadamtala küla lähistelt jalaluu murdnud džaraua. Kadamtala küla elanikud viisid ta Port Blairi G. B. Panti haiglasse, kus talle anti arstiabi, õpetati kandma riideid, kasutama vesiklosetti ning veerima tähtsaimaid lauseid hindi ja inglise keeles. Sama aasta 3. oktoobril lasti ta tagasi metsa. Edaspidi kasutati teda džarauade ja sisserännanute vahelisel suhtlemisel. Sisserännanud panid talle nimeks Enmei. Tema on sellest ajast sisserännanute ja džarauade vaheline usaldusisik ning džarauad on pärast seda juhtumit hakanud vigastuste korral pöörduma haiglasse.[1]

26. detsembril 2004 leidis India ookeanis aset maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 9,0 palli Richteri skaala järgi. Tekkinud 10-meetrise hiidlaine tagajärjel said saared tugevasti kannatada, hukkus tuhandeid inimesi. Sündmuse tagajärjel muutus saarte arv. Küttidest ja korilastest põlisrahvad hiidlaines teadaolevalt nimetamisväärselt ei kannatanud.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]