Yangon
| Yangon | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| [ jang'oun ] | |||
| |||
 | |||
Pindala: 576 km²  | |||
| Elanikke: 4 573 000 (2006) | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 16° 48′ N, 96° 10′ E | |||
  | |||
Yangon on linn Myanmaris, Yangoni piirkonna halduskeskus ja riigi suurim linn. See asub Yangoni ja Bago jõe ääres 30 kilomeetri kaugusel rannikust, Martabani lahest.
Varem on eesti keeles kasutatud ingliskeelse nime Rangoon mugandust Ranguun.
"Yangon" tuleneb birmakeelsetest sõnadest yan ja koun, mis tähendavad vastavalt 'vaenlased' ja 'jooksevad ära'.
Yangonis valitseb troopiline mussoonkliima. Aasta otsa on palav: õhutemperatuur on stabiilselt 25 ja 30 kraadi vahel. Maist oktoobrini on vihmaperiood, muul ajal kuivaperiood. Juulis langeb sademeid keskmiselt 600, jaanuaris-veebruaris 2 millimeetrit, aastas 2743 mm.
Linna asutasid 6. sajandil monid, kes hoidsid siis kontrolli all Myanmari rannikuosa. Algul kandis see nime Dagon ja ta oli harilik kaluriküla. 1753. aastal vallutas linna kuningas Alaungpaya ja nimetas linna Yangoniks. 1841. aastal hävitas linna tulekahju. 1852. aastal vallutasid linna Briti väed Teises Inglise-Birma sõjas. Linn sai tugevaid kahjustusi ja liideti Briti Indiaga.
Britid panid paika Yangoni ruudulise tänavavõrgustiku ja asutasid koole, sealhulgas Ranguuni Kolledži, millest kasvas välja Yangoni ülikool. Inglise perioodil olid linlaste tähtsaimad tegevusalad riisikasvatus ja puidutootmine; vähem toodeti suhkruroogu, vääriskive ja vandlit.
1930. aastal tabasid linna maavärin ja tsunami. Rängalt kahjustas linna ka Teine maailmasõda. 8. märtsil 1942 vallutasid linna Jaapani väed. Pärast sõda, kui Myanmar sai 4. jaanuaril 1948 iseseisvaks, kuulutati Yangon Myanmari pealinnaks. Enne iseseisvumist moodustasid linna elanike enamiku indialased; hiljem suurenes bamarite osakaal.
Inglispärane nimi Rangoon muudeti ametlikult Yangoniks 1989. Siiski ei tunnusta seda kõik riigid, sest ei tunnusta Myanmaris võimul olevat huntat. Seepärast jätkab näiteks USA valitsus nimede Rangoon ja Burma kasutamist.
6. novembril 2005 viis valitsus pealinna 320 kilomeetrit põhja poole Naypyidawi. Selle põhjused pole päris selged. On oletatud, et valitsus soovib pealinna, kuhu ei ulatuks välismaine telekommunikatsioon. Samuti on arvatud, et sisemaal asuvat pealinna on USA-l raskem vallutada.