Arnold Sinka

Allikas: Vikipeedia
Arnold Sinka
Sündinud 26. november 1897
Kaisma, Pärnumaa
Surnud 17. detsember 1986
Thirlmere, Austraalia
Teenistus Venemaa keisririik
Eesti Vabariik
Kolmas Riik
Auaste kolonelleitnant
Juhtinud 10. Üksik Jalaväepataljon
Sõjad/lahingud Eesti Vabadussõda
Autasud Vabadusristi II liigi 3. järk[1] (1920)
Kotkaristi IV klassi teenetemärk (1935)
Soome Valge Roosi ordeni 1. klass, (1934)[2]
2. klassi Raudrist (1944)

Arnold Sinka VR II/3 (26. november 1897 Kaisma, Pärnumaa17. detsember 1986 Thirlmere, Austraalia) oli Eesti (kolonelleitnant) ja Saksamaa sõjaväelane (Standartenführer).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arnold Sinka õppis Käru Algkoolis, Barclay de Tolli nimelises Linnakoolis Viljandis ja Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis.

Arnold Sinka astus Venemaa keisririigi sõjaväkke, 1916. aastal lõpetas ta Gattšina allohvitseride kooli.

Teenistus Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadussõjas teenis ta Kuperjanovi Partisanide polgus rooduülemana[3], ülendati 26. veebruaril 1920 lipnikust alamleitnandiks seoses vanusega 11. juulil 1917.

1929. aastal lõpetas Sinka Soome sõjaväeakadeemia ning oli aastatel 19291935 Eesti Sõjavägede kindralstaabi 2. osakonna ja Sõjavägede Staabi II osakonna A-jaoskonna ülem.

15. juunil 1935 määrati ta sõjaväeatašeeks Nõukogude Liitu[4].

Aastatel 1940–1941 oli ta 10. Üksiku Jalaväepataljoni ülem.

Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

1943. aastal määrati ta Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Omakaitse Peavalitsuse peainspektoriks[5] Teise maailmasõja ajal saavutas ta Standartenführeri auastme.

3. septembril 1944 anti kindral-inspektor SS-Oberführer Johannes Soodlale ja Omakaitse komandörile kindral Arnold Sinkale üle 2. klassi Raudrist. Mõlemad olid eelmistel päevadel paistnud silma isikliku tublidusega.[6].

Arnold Sinka lahkus koos Saksa vägedega 1944. aastal Eestist.

Aastatel 1948–1986 elas ta Austraalias.

Arnold Sinka oli abielus Anna Sinkaga (sündinud Mölder, 30. juuli 1899 Viljandi – 25. aprill 1958 Sydney).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2008. Vaadatud 7. septembril 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. juuli 2012. Vaadatud 7. septembril 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. Mati Kroonström, Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas[alaline kõdulink], Tuna 2009/1, lk 66–75
  4. Uus sõjaväeline esindaja Venemaale, Postimees, nr.148, 1. juuni 1935, lk 3
  5. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuni 2009. Vaadatud 2. juunil 2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. Raudrist oberführer Soodlale ja kolonel Sinkale. Ajaleht Meie Maa, 12. september 1944, nr 106, lk 1

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]